RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Massilised hirmuteod Nigeerias Josis
28.4.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Bart Staes, Nicole Kiil-Nielsen, Raül Romeva i Rueda, Barbara Lochbihler, Jean Lambert, Malika Benarab-Attou fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0247/2010
B7‑0247/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumise kohta Nigeerias;
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nigeeria ratifitseeris 29. oktoobril 1993;
– võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. olles mures hiljutiste sündmuste pärast, mille käigus rahvuspõhise vägivalla käigus tapeti Nigeerias Josis sadu inimesi;
B. arvestades, et Kesk-Nigeerias on viimase kümne aasta jooksul usu- ja rahvuspõhistes vägivallaaktides saanud surma tuhanded inimesed, sest usu- ja rahvuspõhised pinged on Nigeerias sageli üliteravad;
C. arvestades, et usulahkude või rahvuste vahelise vägivalla tulemuseks on tavaliselt konfliktide emotsionaalne teravnemine, mille tagajärjel kaotavad elu süütud inimesed, kuid konflikti põhjuseid ei selgitata;
D. arvestades, et Josi piirkonna probleemid tulenevad majandusarengu mahajäämusest ja pinge põhjuseks on aastakümneid kestnud vaen kohalike elanikerühmade vahel, kellest enamik on kristlased ja animistid ning kes võistlevad hausa keelt kõnelevast islamistlikust põhjaosast tulnud sisserändajate ja asunikega viljakate põllumaade pärast;
E. arvestades, et konfliktide rahumeelseks lahendamiseks on vaja sellises naftarikkas riigis nagu Nigeeria õiglast juurdepääsu ressurssidele ja tulude ümberjaotamist;
F. arvestades, et selline ebastabiilsus nõrgendab Aafrika kõige suurema rahvaarvuga, kuid nõrka riiki ajal, kui läheneb 2011. aasta valimiste kampaania ning valitseb ebaselgus poliitilise juhtkonna suhtes,
1. mõistab teravalt hukka vägivalla Kesk-Nigeerias ja väljendab muret jätkuva rahvuspõhise pinge pärast, milles Hausa-Fulani ja Beromi kogukonnad on olnud nii vägivalla toimepanijateks kui ka ohvriteks;
2. nõuab tungivalt, et ametivõimud otsiksid konflikti põhjustega tegeldes rahumeelset lahendust, mis hõlmab õiglast juurdepääsu ressurssidele, tagab piirkonna jätkusuutliku arengu ja peamised inimõigused;
3. kutsub Nigeeria valitsust üles kaitsma oma elanikkonda ja iga hinna eest vältima edasisi rünnakuid ja kättemaksuks tapmisi;
4. kutsub Nigeeria valitsust üles neid veresaunu kiiresti uurima ja rõhutab, et mitte ükski Josi tegude toimepanija ei jää karistamata;
5. väljendab tahet jätkata oma partnerlussuhete raames Nigeeriaga dialoogi, et tugevdada riigis käimasolevaid protsesse, mille eesmärk on kindlustada demokraatiat ning tagada inimõiguste ja vähemusrahvuste õiguste austamine;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Nigeeria valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja üleaafrikalisele parlamendile.