RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi 2020. aasta strateegia
14.6.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Guy Verhofstadt, Lena Ek fraktsioon ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0348/2010
B7‑0351/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi 2020. aasta strateegia kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist;
– võttes arvesse komisjoni algatatud EL 2020 käsitlevat avalikku arutelu ja selle tulemusi (SEK(2010)116);
– võttes arvesse komisjoni teostatud Lissaboni strateegia hindamist (SEK(2010)114);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu dokumenti „Seitse sammu Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimiseks”;
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta[1];
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
ÜLDISED MÄRKUSED
ELi 2020. aasta strateegia peaks keskenduma jätkusuutlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja võitlusele vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse vastu.
1. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid suurendama oma majanduslikku tulemuslikkust, võttes kasutusele struktuurireformid, et vähendada riiklikke kulutusi ja bürokraatiat, suurendada kodanike kaasatust ja omavastutust, julgustada ettevõtlust ja innovatsiooni, muuta seadusandlus VKE-sõbralikumaks ning anda inimestele võimalus kasutada nende potentsiaal maksimaalselt ära, selle asemel et sõltuda sotsiaalhoolekandest;
2. märgib, et töötus on praegust kriisi arvestades põhiline aruteluteema; rõhutab vajadust luua turvalise paindlikkuse süsteemide abil kaasavad ja konkurentsivõimelised tööturud, mis pakuvad töötaandjatele suuremat paindlikkust ning tagavad samal ajal küllaldased lühiajalise töötuse toetused koos aktiivse toetusega uue töökoha leidmiseks töö kaotuse korral;
3. rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia praegune sisu – näiteks peamiste eesmärkide, suurprojektide, kitsaskohtade ja näitajate osas – on väga üldine; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon esitaks üksikasjalikumaid kavasid, täpsustamaks, kuidas neid algatusi edukalt ellu viia; need üksikasjalikud kavad tuleks esitada ka Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks;
4. märgib, et võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on otsustava tähtsusega; mõistab hukka olukorra, kus üle 80 miljoni inimese elab allpool vaesuspiiri, mis tähendab humanitaar- ja majanduskatastroofi, ning rõhutab, et on vaja võtta vastu ambitsioonikas strateegia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks;
Jõulised algatused, mida on vaja siseturu väljakujundamiseks
5. rõhutab, et hästi toimiv ühtne turg on ELi kõige väärtuslikum vahend globaalses ja konkureerivas maailmas; EL peab seda täiendama palju paindlikuma ja mobiilsema tööturuga ning ka patsientide tegeliku liikuvusega liikmesriikidevaheliste tervishoiuteenuste vallas; rõhutab, et tuleks luua digitaalne siseturg;
6. rõhutab, et vaja on jõulisemaid algatusi siseturu väljakujundamiseks ning selle paremaks omaksvõtmiseks kodanike poolt;
7. väljendab heameelt aruande üle, mille komisjoni presidendi ülesandel koostas Mario Monti ja mis sisaldab huvitavaid ettepanekuid selle kohta, kuidas rajada tugevamat ühtset turgu, saavutada konsensus tugevama ühtse turu osas ja tugevam ühtne turg välja kujundada;
8. kutsub komisjoni üles võtma aruandes sisalduvate ettepanekute suhtes seisukohta ja seejärel esitama Euroopa Parlamendile samalaadseid algatusi;
9. usub, et tõhusa ühtse turu loomiseks peab komisjon koostama selge poliitiliste prioriteetide loetelu, võttes vastu ühtse turu akti, mis hõlmaks nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke algatusi, mille eesmärk on luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus;
10. innustab komisjoni kasutama direktiivide asemel rohkem määruseid, et vältida tarbetute lisanõuete kehtestamist ja ülevõtmise probleeme liikmesriikides;
11. soovitab komisjonil korraldada sõltumatu uuringu, et kindlaks teha 20 kõige olulisemat ühtse turuga seotud rahulolematuse ja frustratsiooni allikat, millega kodanikud iga päev kokku puutuvad, eelkõige seoses e-kaubanduse, piiriülese arstiabi ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamisega;
12. ergutab komisjoni esitama ettepanekut, millega kehtestatakse hilisema jõustumise klausel („sunrise clause”), et tagada ELi siseturu õigusaktide automaatne jõustumine kindlaksmääratud kuupäeval, kui liikmesriik ei ole neid õigeaegselt üle võtnud;
13. lisaks ergutab komisjoni kaaluma aegumisklausli („sunset clauses”) kasutuselevõttu, et tagada kõikide õigusaktide läbivaatamine eesmärgiga teha kindlaks, kas need on kasulikud ja toimivad, ning vastasel korral need tühistada;
14. on seisukohal, et siseturu edusammud ei tohiks põhineda madalaimal ühisnimetajal; palub seepärast komisjonil haarata ohjad ning esitada julged ettepanekud; julgustab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppele jõudmine 27 riigiga ei ole võimalik; märgib, et teistel riikidel on võimalus nende juhtalgatustega hiljem liituda;
15. on seisukohal, et tarbijate jaoks eelkõige teenindussektoris kõige ilmsemad probleemid, millega tuleb kiirete tulemuste saavutamiseks esmajärjekorras tegelda, on järgmised: (1) ohutute toodete ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus; (2) usaldusväärse, võrreldava ja objektiivse teabe, sealhulgas hinnavõrdluste kättesaadavus; (3) suurem õiguskindlus ja selgus lepingulistes suhetes; (4) suurem kindlus maksete tegemisel; (5) asjakohaste, vastuvõetava hinnaga ja tõhusate hüvitamismehhanismide kättesaadavus, ja 6) süsteemi parem tundmine ja selle suurem usaldatavus;
16. on seisukohal, et kiiremas korras tuleks tegelda teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi nõuetekohase rakendamisega, turujärelevalvega uues õiguslikus raamistikus ja koostööga tarbijakaitseametite vahel;
17. kutsub liikmesriike üles aktsepteerima lõpuks vastavustabeleid, mis näitavad õigusaktide rakendamist, et muuta seadusandlikud puudujäägid läbipaistvamaks;
18. rõhutab, et hästi toimiv riigihanketurg on olulise tähtsusega siseturu jaoks; peab siiski murettekitavaks, et riigiasutustel on ikka veel suuri probleeme, et saavutada oma poliitilised eesmärgid keerukate eeskirjade rägastikus ning tagada VKEdele juurdepääs riigihanketurule;
19. julgustab Euroopa Komisjoni liikuma jõuliselt edasi ettepanekutega transpordisektori jätkuva liberaliseerimise osas; ELi konkurentsivõime maailmas sõltub hästitoimivast ühtsest turust, mida toetavad kaasaegne transpordi infrastruktuur ja ühendatud võrgud;
Investeerimine majanduskasvu: ELi eelarve ja erasektori rahalist vahendite kasutuselevõtmine
20. rõhutab ühtekuuluvuspoliitika keskset rolli ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, samas tõdeb, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma pikaajaliseks poliitikaks, mida ei kasutata selleks, et reageerida majandusolukorra halvenemisest tingitud lühiajalistele muutustele;
21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kitsaskohtadega Euroopa mobiilsuse valdkonnas, eeskätt ELi rahastamise praeguse killustatusega ja vajadusega leida infrastruktuuri projektide, roheliste transpordikoridoride ja säästvama transpordi rahastamiseks innovaatilisi lahendusi;
22. pidades silmas 2013. aastale järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika reformimist, mida on vaja ELi konkurentsivõime tagamiseks maailmas, on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks tugevdada rahalist toetust VKEdele kohalike laenude suurendamise näol; rohkem tuleks kasutada riskikapitalifonde ja koostööd Euroopa Investeerimispangaga; kõrvaldada tuleks tarbetud haldustõkked ja oluliselt lihtsustada rahastamise taotlemist, et innustada VKEde osalust projektides, ning oluliselt tuleks kõigis programmides suurendada rahaeraldusi teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile; rõhutab, et ELi tugev territoriaalne ühtekuuluvus, kus pööratakse suuremat tähelepanu territoriaalsele koostööle ühisprojektides (energia, transport jne), parandaks ELi ülemaailmset positsiooni suhetes oma partneritega maailmas;
23. arvestades komisjoni nõudmist kooskõlastatud majanduspoliitika järele, palub komisjonil määratleda selgelt selle lähenemisviisiga seotud ettepanekute ulatus ja selle järelmõjud ning oletatav mõju ELi tulevasele majanduse ja eelarve haldamisele;
24. palub, et komisjon töötaks välja usaldusväärsel finantsjuhtimisel põhinevad peamised tulemusnäitajad kõigi ELi programmide ja projektide tarvis ning esitaks need igal aastal Euroopa Parlamendile;
25. juhib tähelepanu linnade ja piirkondade võtmetähtsusele nende eesmärkide saavutamisel; nõuab, et nende kogemusi ja panust võetaks arvesse ELi 2020. aasta strateegia prioriteetide rakendamisel;
26. nõuab ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku reformi eesmärgiga tagada piisav eelarve, mis võimaldaks sektoril tulla toime uute probleemidega, nagu lahenduste leidmine seoses kliimamuutusega ja selliste üldiste hüvede pakkumine, mida tuleks käsitada tootmistulemusena, mille eest tuleb maksta; rõhutab vajadust keskenduda uues strateegias teadus- ja arendustegevusele; nõuab, et ühtekuuluvusfondid oleks rohkem suunatud ELi vaeseimatele piirkondadele; märgib, et selle saavutamiseks vajame eelarve suuremat paindlikkust;
27. kordab parlamendi nõuet tagada piisav rahastamine, et toetada vähese süsihappegaasiheitega puhtaid, säästvaid ja tõhusaid energiatehnoloogiaid, see rahaline toetus peaks moodustama ELi eelarvest kokku vähemalt 2 miljardit eurot aastas ja seda tuleks alates 2010. aastast maksta lisaks seitsmendale raamprogrammile ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid kiiresti rahastamise ajakava eraldatavate vahendite kohta, et tagada 2010. aastast alates Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava erinevate algatuste ja neid täiendavate algatuste rahastamine;
28. usub, et ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat saab aidata kaasa ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, kui uue poliitika keskmesse seatakse majanduslik ja keskkonnasäästvus, kliimamuutus ja loodussäästlik majanduskasv;
29. nõuab, et EL tegeleks konkreetsete ELi majandusprojektidega, nagu üleeuroopaline energiavõrk (supervõrk ja nn arukas võrk), Galileo projekti lõpuleviimine, loodussäästlikud tehnoloogiad, e-tervishoid, üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programm ning vaba ja õiglane juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja lairibaühendusele;
Välispoliitiliste vahendite täielik ärakasutamine
30. on seisukohal, et komisjon peab järgima läbirääkimisvolitustes sätestatud eesmärke, nimelt mis puudutab geograafiliste tähiste ja intellektuaalse omandi õiguse kaitset, tööstuskaupade ja -teenuste turule juurdepääsu, riigihankeid nii arenenud riikides kui ka arengumaades ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite miinimumnõudeid;
31. on seisukohal, et ELi kaubanduspoliitika peab edendama liidu põhiväärtusi, nagu inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste edendamine ja keskkonnakaitse;
32. on seisukohal, et komisjon peab tagama sidususe Euroopa kaubandus- ja arengupoliitika vahel, nii et kaubandus aitaks kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;
33. on seisukohal, et komisjon peab koos liikmesriikidega jõuliselt sekkuma, et kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja ootusi, kui on tõendeid importijate ja ELi-väliste tootjate poolse petliku või eksitava päritolumärgistuse kasutamise kohta;
34. on seisukohal, et Euroopa peaks ka veenma oma kaubanduspartnereid loobuma sellistest protektsionistlikest meetmetest nagu ekspordimaksud ja kodumaise toodangu ostmise nõuded;
SUURPROJEKTID
Suurprojekt: „Innovatiivne liit”
35. on seisukohal, et uue suurprojekti „Innovatiivne liit” edukas rakendamine on oluline, et kiirendada teadmuslikku majandust; palub komisjonil suurendada kogu rahastamispaketti, mis on ühenduse eelarves ette nähtud teadus- ja uuendustegevusele;
36. nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks haldustakistusi; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks innovatsiooni tingimusi nt ühtse ELi patendi kehtestamise abil; headest kavatsustest lähtuvad programmid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja kujundada säästvat majandust, ei toimi, kui VKEsid, ülikoole ja rahvusvahelisi ettevõtteid ei ergutata Euroopa programmides osalema;
Suurprojekt: „Noorte liikuvus”
37. toonitab, et noorte suure tööpuuduse probleemiga tegelemiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata ELi kavade loomisele, mis edendavad noorte ettevõtlust ja liikuvust hariduse kõikides etappides;
38. on seisukohal, et ELi õigusaktid, mis keelavad diskrimineerimise tööturul ja koolitusel vanuse alusel, tuleb kõikides liikmesriikides tulemuslikult ellu rakendada, ning et liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti kokku leppima õigusaktides, millega keelustatakse diskrimineerimine vanuse alusel ka väljaspool tööturgu;
39. toonitab, kui oluline on parandada noorte teadmisi, oskusi ja kompetentsust ning tagada, et need vastaksid muutuva tööturu vajadustele; selleks tuleb välja töötada õiglane, paindlik ja tõhus kvaliteetse hariduse ja koolituse süsteem; kutsub komisjoni üles laiendama ELi programme hariduse, kutseoskuste tõstmise ja elukestva õppe toetamiseks, et lihtsustada koolilõpetajate, töötute ja tööturult kõrvalejäänute üleminekut tööturule;
40. rõhutab, kui oluline anda noortele kvaliteetseid töökohti, arendades integreeritud paindlikke poliitikaid, et edendada nii tööturu paindlikkust ja kindlat tööhõivet kui ka julgustada ning hõlbustada noorte ettevõtlust; selleks tuleks edendada vastavat haridust, koolitust, praktikavõimalusi ja nõustamisprogramme;
Suurprojekt: “Euroopa digitaalne tegevuskava“
41. toonitab, kui tohutu suur tööpotentsiaal on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris; tuletab meelde, et sektorisisene konkurents soodustab innovatsiooni, ning rõhutab, kui vajalikud on vabad, konkurentsile rajatud ning uutele osalistele avatud turud, mis hõlbustavad uue ja innovatiivse tehnoloogia kasutuselevõttu; rõhutab, kuivõrd tähtis on jätkata pingutusi, et võimaldada kõigile kodanikele ja tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat kiiret paikset ja mobiilset lairibaühendust õiglastel tingimustel ja konkurentsihindadega, sõltumata asukohast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kõiki kättesaadavaid poliitilisi vahendeid, et saavutada lairibaühendus kõigi Euroopa kodanike jaoks, sealhulgas riiklikud sihtmärgid, mis käsitlevad lairiba- ja kiiret internetiühendust;
42. on seisukohal, et Euroopa digitaalne tegevuskava avaldab olulist mõju kultuuri, meedia ja hariduse valdkondadele; see nõuab pigem integreeritud kui killustatud lähenemisviisi; ülimalt oluline on pöörata digitaalse tegevuskavaga seotud poliitikaalgatustes tähelepanu lisaks siseturgu puudutavatele, majanduslikele ja tehnilistele kaalutlustele ka uue meedia mõjule (näiteks kohustuses edendada e-oskusi) ja online-teabe sisule; Euroopa autoriõiguste ühtlustamine aitab kaasa innovatsioonile ning ettevõtlusele kultuuri ja meedia valdkonnas;
43. on seisukohal, et isikuandmete tõhus kaitse on oluline tingimus usalduse tekitamiseks online-teenuste vastu; eraelu puutumatuse kaitse on üks põhiväärtusi ja kõikidel kodanikel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle; palub seetõttu viia andmekaitse direktiiv vastavusse praeguse digitaalse keskkonnaga;
44. on seisukohal, et pluralistlik ja sõltumatu meedia kui Euroopa demokraatia sammas vajab kindlustamist, ja samamoodi tuleb kaitsta ka internetimeediat, samuti tuleb tugevdada ELI sõltumatut ajakirjandust ja ELi-teemalist kommunikatsioonipoliitikat;
Suurprojekt: „Ressursitõhus Euroopa”
45. leiab, et ELi 2020. aasta strateegia keskkonnaaspektid on üldiselt liiga nõrgad ning neid tuleb tugevdada; strateegia peamistesse eesmärkidesse tuleb lisada selged ja mõõdetavad keskkonnaalased eesmärgid, rõhuga bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisele;
46. on seisukohal, et aasta strateegia tuleb suunata ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, milleks on vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80-95% võrra, suurendades selleks eelkõige energiatõhusust ja vähendades jäätmeid, et parandada Euroopa konkurentsiolukorda ning säästa kulusid;
47. on seisukohal, et ressursitõhususe suurendamine peaks olema esmatähtis kogu ELi 2020. aasta strateegia raames; erilist tähelepanu tuleb pöörata üha kerkiva naftahinna mõjule ning haruldaste metallide piiratud kogustele, sest need on väga olulised elektroonikatööstuses üldiselt ning eelkõige elektriautode akude tootmises;
48. on veendunud, et innovatsiooni tuleb ergutada, et saavutada keskkonnaseisundi parandamise, ressursside tõhusa kasutuse ja kulusäästlikkuse eesmärgid; usub, et kõige tõhusamad vahendid sellise innovatsiooni edendamiseks on kehtestada sihtmärgid õigusaktidega ning võtta reguleerivad meetmed;
49. peab vajalikuks ELi struktuurifondide jaotamise eeskirjade kohandamist, et võtta arvesse vajadust edendada innovatsiooni, mis vähendab kulusid ning parandab ressursside kasutust;
Suurprojekt ,,Puhas ja tõhus energia”
50. tuletab meelde, et energiatõhusus ei ole üksnes kõige tulusam vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks, vaid võib ka 2020. aastaks luua miljon töökohta; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles seadma energiatõhususe, sealhulgas selle eelarve, ELi tegevuskava prioriteetide hulka; konkreetsemalt nõuab kehtivate õigusaktide täielikumat rakendamist ning uue Euroopa tõhususe tegevuskava põhjaliku ettepaneku õigeaegset esitamist, sealhulgas energiateenuste direktiivi ja siduva energiatõhususe eesmärgi läbivaatamist;
51. märgib, et energeetika infrastruktuuri on vaja teha suuri investeeringuid nii 2020. aastaks kui ka pärast seda, et toime tulla kliimamuutusega, ajakohastada Euroopa energiavõrke, sealhulgas üleeuroopalisi energiavõrke, luua Euroopa supervõrk, arendada arukaid võrke ja luua võrguühendusi, mis on olulised energia siseturu stimuleerimiseks ning taastuvate energiaallikate suureneva osakaalu integreerimiseks, aga ka selleks, et arendada suuri infrastruktuuriprojekte kolmandates riikides, eriti Vahemere ja Euraasia piirkonnas; tuletab meelde, et taastuvad energiaallikad on parimad omamaised energiaallikad meie maailmajaos, ja seepärast nõuab liikmesriikidelt taastuvenergia vallas võetud kohustuste sihikindlat rakendamist;
Suurprojekt: „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”
52. tervitab tööstuspoliitika suurprojekti, mis aitab välja töötada ühtset Euroopa tööstuspoliitikat, lähtudes innovatsiooni ja ressursitõhususe põhimõtetest, et tagada ELi konkurentsivõime, jätkusuutlik kasv ja töökohtade loomine;
53. märgib, et tööstuse ja VKEde innovaatilisemaks muutmise eesmärki ei saavutata üksnes kapitalile juurdepääsu parandamisega üleüldiselt, vaid sihiks tuleb seada ka rahastamisallikate mitmekesistamine;
54. on seisukohal, et 2013. aastale järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika reformimise raames tuleks ühtekuuluvuspoliitikas tugevdada rahalist toetust VKEdele kohalike laenude suurendamise näol; rohkem tuleks kasutada riskikapitalifonde ja koostööd Euroopa Investeerimispangaga; kõrvaldada tuleks tarbetud haldustõkked, et innustada VKEde osalust projektides, ning oluliselt tuleks kõigis programmides suurendada rahaeraldusi teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile;
Suurprojekt: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”
55. peab oluliseks pöörata tähelepanu Euroopa vähenevale konkurentsivõimele globaalses mastaabis; on seisukohal, et pikaajalises perspektiivis tulevast tööjõu puudust silmas pidades tuleb vaadata kriisist kaugemale ja uurida võimalusi rakendada Euroopa kavu, mis võimaldavad oskustööliste rännet ja takistavad ajude äravoolu Euroopast;
56. rõhutab vajadust töötada välja selliseid tegevussuundi ja teenuseid, mis aitaksid lahendada kutseoskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleemi, sealhulgas tagada parema teabe ELis vajaminevate kutseoskuste kohta keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, samuti ajakohastades regulaarselt prognoose makromajanduse, demograafia ja tööturu tulevaste vajaduste osas kõikidel tasanditel, sealhulgas analüüsides sektorites ja ettevõtetes vajaminevaid kutseoskusi;
57. rõhutab vajadust luua kaasav, paindlik ja konkurentsivõimeline tööturg, mis loob töövõimalusi ja peegeldab nii isikute kui ka ettevõtete vajadusi; liikmesriigid peaksid lõimima komisjoni toetatavad paindlikkuse põhimõtted oma tööturupoliitikasse ja neid kohaldama; liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid paremini tunnustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja üksikettevõtjast spetsialistide rolli ning tegema rohkem, et kaotada töökohtade loomise teelt selliseid takistusi nagu halduskoormus ja tarbetu bürokraatia;
58. on seisukohal, et võitlus noorte tööpuuduse vastu ning oskuste ja turuvajaduste vastavusse viimine peaksid olema kesksel kohal; hariduses tuleb arendada avaliku ja erasektori vahelist partnerlust; üliõpilaste ja teadlaste piirülene liikuvus vahetus- ja praktikaprogrammide raames peaks aitama suurendada Euroopa kõrgharidusasutuste rahvusvahelist atraktiivsust; on seisukohal, et eesmärgi järgimine kulutada 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele edendab teaduse ja kõrghariduse kaudu innovatsiooni; hariduse tähtsustamine peaks saama ELi 2020. aasta strateegias konkreetse vormi; tervitab komisjoni algatust lisada ELi 2020. aasta strateegiasse konkreetsed eesmärgid hariduse vallas;
59. usub, et demograafilised muutused ja ELi elanikkonna vananemine kujutavad endast suurt probleemi, mille lahendamiseks on vaja uutmoodi mõtlemist ja innovaatilist lähenemisviisi, kui Euroopa Liit soovib jääda konkurentsivõimeliseks; tuleb laiendada elukestva õppe süsteemi ja rakendada õigusakte diskrimineerimise vastu vanuse alusel, lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma meetmeid kohustusliku pensionilejäämise vanuse tühistamiseks, nii et inimestel, kes soovivad jätkata töötamist pärast teatud vanusepiiri, oleks võimalus seda teha;
60. peab ülimalt oluliseks võtta meetmeid, mis suurendaksid eakate ja puuetega inimeste osalemist tööturul, et võidelda tõhusalt diskrimineerimise vastu tööturul vanuse, puude, soo, rassi, seksuaalse sättumuse ja religiooni või usu alusel, järgides ELi kehtivaid õigusakte;
61. märgib, et tuleb kiiremas korras piirata mõnedes liikmesriikides tohutus ulatuses tehtavat deklareerimata ja illegaalset tööd, kuna see toob sageli kaasa kuritarvitamisi ja ekspluateerimist, ohtlikke töötingimusi ja negatiivset mõju majandusele;
Suurprojekt: „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”
62. mõistab hukka asjaolu, et Lissaboni strateegia ebaõnnestumine on aidanud kaasa tõsiasjale, et ELis on üle 80 miljoni vaese inimese – st peaaegu sama palju kui Saksamaal on elanikke; nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia piiraks seda raiskamist nii inimeste ja ühiskonna kui ka majanduslikus plaanis; nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia sisaldaks eesmärki vähendada ELis vaesust poole võrra; enamik praegu vaesuses või vaesuse ohus elavatest eurooplastest on naised, eeskätt vanemad naised, sisserännanud naised, puuetega inimesed, eakad, sisserännanud, üksikvanemad ja hooldajad; on seisukohal, et kasutusele tuleks võtta elukäigu perspektiiv, sest vanemate vaesus mõjutab otseselt laste elu, arengut ja tulevikku;
63. märgib, et ehkki tööhõive on jätkuvalt parim viis vaesusest pääsemiseks, on väga tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid ja järgiksid garantiisid, tagamaks igale ELi kodanikule miinimumsissetulek; märgib, et kasvanud on töötavate inimeste vaesus, ning peab seetõttu vajalikuks kehtestada piisavad miinimumpalgad kõikides ELi liikmesriikides, kasutades selleks parimate tavade vahetust;
64. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ambitsioonikat sotsiaalset tegevuskava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ning ühiskonna kõige haavatavamate kaitsmiseks, kasutades avatud koordineerimismeetodit ja rakendades vajaduse korral Euroopa vahendeid; juhib tähelepanu seostele kasvava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, vaimse tervise probleemide ja narkootiliste ainete kuritarvitamise vahel;
65. nõuab, et võetaks eesmärgiks inimeste pikem eluiga ja tervemalt elatud elu ning et aidataks tagada, et eakad inimesed oleksid iseseisvad ja produktiivsed nii kaua kui võimalik; nõuab meetmeid, tagamaks, et inimesed saaksid ühendada töö ja hooldamiskohustused, samuti tuleks uuesti kohustuda võitlema igasuguse diskrimineerimise vastu töökohal ja juurdepääsu tagamisel kaupadele, hoonetele ja teenustele;
66. rõhutab vajadust leppida ELis kokku kogu liitu hõlmav eesmärk kodutuse kaotamiseks 2015. aastaks ning töötada kõigis liikmesriikides välja integreeritud strateegiad, mille eesmärk on kaotada kodutus;
67. kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidele ettepanek võtta vastu puueteteemaline Euroopa pakt, mille alusel koordineerida puuetealast poliitikat, ning tugevdada ELi 2020. aasta strateegia vastavaid eesmärke algatustega, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste osalemist tööturul ja nende sotsiaalset kaasatust;
68. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles saavutama 2020. aastaks meeste ja naiste 75% tööhõive määr, selleks oleks vaja vähendada tööturu killustatust ning suurendada jõupingutusi töö- ja pereelu ning hoolduskohustuste ühitamiseks;
69. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles täielikult kohaldama põhimõtet, et võrdse töö eest peab saama võrdset tasu, ning sel eesmärgil vähendama 2020. aastaks meeste ja naiste palgavahet 0–5%ni, ühtlasi palub esitada õigusakti ettepaneku, millega vaadatakse läbi kehtivad õigusaktid, ning algatada rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes eeskirju ei täida; rõhutab, et on oluline tagada naiste, noorte, eakate, puuetega inimeste ja vähese kvalifikatsiooniga inimeste suurem osalemine tööturul, samuti integreerida tööturule migrandid ja rahvusvähemused;
70. on seisukohal, et parema võrdlusanalüüsi ja poliitilise nähtavuse huvides tuleks ELi 2020. aasta strateegiasse lisada eraldi peatükk soolise võrdõiguslikkuse kohta koos vastavate eesmärkidega;
71. kutsub komisjoni üles esitama ELi direktiivi isapuhkuse, ülalpeetava pereliikme hooldamiseks ette nähtud puhkuse ja lapsenduspuhkuse kohta, et hõlbustada töö- ja pereelu ühitamist;
72. usub siiski, et avatud koordinatsiooni meetod tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas on kasulik vahend, mida tuleb reformida ja tugevdada, eeskätt oleks vaja välja töötada kvantitatiivsed eesmärgid ELi ja riiklikul tasandil;
73. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.
- [1] Sellel kuupäeval vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0053.