RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi 2020. aasta strateegia – suurprojektid
14.6.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Corien Wortmann-Kool, Peter Liese, Richard Seeber, Pilar del Castillo Vera, Andreas Schwab, Jean-Paul Gauzès, Csaba Őry, Othmar Karas, Marian-Jean Marinescu, Lambert van Nistelrooij, Albert Deß fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0348/2010
B7‑0353/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi 2020. aasta strateegia ja suurprojektide kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu ja komisjoni avaldusi ELi 2020. aasta strateegia ja selle suurprojektide kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. tunneb kahetsust, et Lissaboni strateegia eesmärgid on jäänud nõrga juhtimisstruktuuri ja liikmesriikide aruandluskohustuse puudumise tõttu täitmata. Praegust majanduskriisi arvestades on vaja kiiresti tõhusat strateegiat, et tagada ELis uuesti majanduskasv ja töökohtade teke;
B. arvestades, et majandusliku ja sotsiaalse ummikseisu vältimiseks, mis on juba tekkinud maailma teistes osades; näiteks peaksid nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid elanikkonna vananemise tõttu tegema suuremaid jõupingutusi liidu üldise konkurentsivõime välismõõtme arvesse võtmiseks;
C. arvestades, et tulemuste saavutamiseks tuleb Euroopa ülesanded ja kohustused jagada tasakaalustatult Euroopa juhtimise Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel. Kõik tasandid peavad olema parima kvaliteediga ja aruandluskohustusega. Uues mehhanismis peaksid kõige tähtsamat osa etendama muutuste tegelikud taganttõukajad – äriühingud ja ülikoolid koostöös piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonnaga;
D. arvestades demograafilise kriisi ja selle tagajärgede olulisuse rõhutamist. Tulevasi põlvkondi ei tohiks ohverdada, et säilitada eelmiste põlvkondade hüved. Oluline on edendada demograafilist kasvu ja luua peresõbralik poliitika,
MAJANDUSKASV: TÖÖKOHAD JA KONKURENTSIVÕIME
1. rõhutab, et kõige tähtsamaks eesmärgiks peab olema majanduskasv. Ilma majanduskasvuta ei ole töökohti. Ilma majanduskasvuta ei tule lahendust kriisile riigi rahanduses ja äriühingute finantstulemustes. Majanduskasv on sotsiaalkindlustuskavade toimimise peamine eeltingimus. Kriis on tõsiselt kahjustanud majanduskasvu võimalusi Euroopas ning seetõttu peab kasvu taastamine toimuma kiirelt ja põhjalikult;
2. märgib, et Euroopa majanduse puudustest, nt järsult kasvavatest võlgadest ja eelarve puudujäägist, väikesest tootlikkusest ja madalast konkurentsivõimest ülesaamiseks on vaja struktuurireforme. Riigi raha tuleb kasutada palju tõhusamalt. Struktuurireformide eesmärgid on: ettevõtlussõbralik reguleeriv keskkond, tõhus valitsemine, moonutusteta maksusüsteem, kõrge tööhõive, eelkõige naiste hulgas, ning hea haridussüsteem. Kõik need on vajalikud eeltingimused majanduskasvuks;
3. on seisukohal, et uued kasvumootorid peavad tugevdama Euroopa ühtekuuluvust: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, nagu näeb ette aluslepingu artikli 4 lõike 2 punkt c. Ühtekuuluvuse poole püüdlemine ei ole kulukas; sellega rakendatakse kasutamata potentsiaal, laiendatakse pinnast majanduskasvuks ja luuakse Euroopa sotsiaalkapital. Innovatsioon, mis toob suurema tootlikkuse ja pakub tehnoloogilisi valikuvõimalusi, võib luua uut nõudlust ja turge, nõuab kohalikku ja piirkondlikku tähelepanu ja kohapõhist integreeritud lähenemisviisi investeeringutele ja kasvupoliitikale;
4. mõistab hukka asjaolu, et eelarve seisukohast ei ole võimalik täpselt kindlaks teha ELi 2020. aasta strateegia suurprojektide finantsmõju 2011. aasta eelarve projektile; väljendab seetõttu tõsist kahtlust, kas nendele põhiprojektidele suudetakse tagada piisav rahastamine; nõuab, et komisjon teeks enne juunis toimuvat kolmepoolset kohtumist kindlaks täpsed eelarveread, millest iga suurprojekti rahastatakse;
5. kordab oma nõudmist, et vaja on sotsiaalselt kaasavamat ja konkurentsivõimelisemat tööturgu. Sotsiaalkindlustussüsteemide ümberkorraldamine on vajalik selleks, et töökohavahetus ei tooks kaasa sotsiaalkaitse nõrgenemist, et ajutine väljaõpe teistsugusele tööle minekuks ei põhjustaks sissetuleku vähenemist ning et turvaline paindlikkus ei keskenduks vaid ühekülgselt tööturu paindlikkusele;
6. on veendunud, et õige poliitikaraamistiku ja piisavate eelarvevahendite olemasolu korral võivad põllumajandus ja metsandus etendada olulist osa Euroopa üldises strateegias, mille eesmärk on tagada majanduse taastumine, aidates samal ajal kaasa toiduainetega kindlustatusele ELis ja kogu maailmas, maapiirkondades maastike säilimisele, mis moodustavad 90% ELi territooriumist, keskkonnahüvede kaitsele ning olulise panuse andmisele alternatiivsete energiaallikate otsimisel;
VKEd SOTSIAALSES TURUMAJANDUSES
7. rõhutab, et EL peaks motiveerima ja julgustama VKEsid ja ettevõtlust, sest nad etendavad töökohtade säilitamises ja loomises ülitähtsat osa. Tuleks lihtsustada haldus- ja regulatiivkoormust ja -eeskirju, et VKEd saaksid kasvada ja vabamalt müüa oma tooteid ja teenuseid üle 500 miljonile tarbijale, kes moodustavad ELi ühtse turu. Meil tuleb veelgi vähendada bürokraatiat. Rõhutab lisaks, kui oluline on poliitiliste pingutuste kaudu kõigil tasanditel saavutada väikeettevõtlusalgatuse Small Business Act täielik rakendamine;
8. rõhutab, et VKEd on meie sotsiaalse turumajanduse selgroog ja töökohtade loojad ning omavad majanduskasvu elavdamisel kriitilist rolli. Seepärast tuleb esmajärjekorras toetada edasisi jõupingutusi reformide elluviimisel, nagu õigusliku reguleerimise vähendamise eesmärkide ja VKEsid soodustavate õigusaktide edasine rakendamine, mis loob soodsa keskkonna uutele ettevõtjatele, ergutab ettevõtlust ja muudab rahastamise kättesaadavamaks; on ka seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peaks hõlmama eesmärke ja algatusi, mis stimuleeriksid omakapitali ja riskikapitali keskmise taseme suurendamist ettevõtetes;
9. palub, et ELi tööstuse jaoks loodaks viljakas ja ettevõtlussõbralik keskkond arukate ja vähem koormavate raamtingimuste kehtestamisega, mis võimaldavad tööstusel ja VKEdel tegutseda ja innovatsiooniga tegeleda, ning et tehnoloogia valik jäetaks tööstuse otsustada ning tagataks nõuetekohane juurdepääs ressurssidele ja nende tõhus kasutamine;
10. tuletab meelde, et mikroettevõtted on sageli üheks tööpuuduse vähendamise võimaluseks. Ettevõtte loomine on sageli viis, kuidas ühiskonna inertsusest hoolimata edukas olla. VKEde arengu esimeseks eeltingimuseks on nende võimalus saada oma tegevuse jaoks piisavat rahastamist. VKEde arengu eeltingimusteks on tagatismehhanismide säilitamine VKEdele, dünaamilised teisesed turud ja Euroopas majandustegevust edendav pangandussektor;
11. palub komisjonil pakkuda välja praktilisi meetmeid, mis parandaksid rahastamise kättesaadavust, eeskätt riskikapitali kättesaadavust, ja arendada kommertskasutusele eelnevaid avalikke hankeid;
SISETURU LÕPULEVIIMISEKS VAJALIKUD JULGEMAD ALGATUSED
12. rõhutab, et siseturg on üks peamine Euroopa majanduskasvu mootoreid ning et see on veel ikka vaja täielikult lõpule viia. Teatavate takistuste säilimine, mis ei luba isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist, nõuab edasisi pingutusi kõikidelt Euroopa institutsioonidelt, et luua parem, konkurentsivõimelisem ja tõhusam ühtne turg. Lisaks võimaldab infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamine riikide ja Euroopa tasandil siseturu sujuvat toimimist ja tugevdab majanduskasvu;
13. rõhutab, et ühtset turgu tuleks strateegias pidada mitte ainult eesmärkide saavutamise vahendiks, vaid eesmärgiks endaks. Me peame tõsiselt tegelema „puuduvate lülide” küsimusega strateegias, sest see on kõigi sisemiste poliitikavaldkondade tõhususe vältimatu eeltingimus;
14. tunneb heameelt Mario Monti siseturgu käsitleva aruande üle; palub komisjonil koostada nn ühtse turu akt, mis koosneks paljudest erinevatest õigusloomega seotud ja mitteseotud algatuste paketist, et saavutada jätkusuutliku ja suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse eesmärk;
15. tuletab meelde, et äriühingutele ja ettevõtjatele tuleb anda tegelik võimalus oma tegevust laiendada ja müüa teenuseid ja tooteid Euroopa 500 miljonile tarbijale. Praegu ei suuda siseturg Euroopa teenusteturu arengut soodustada ja edendada. Kuigi kaupade müümine on tähtis, on tulevik teenustemajanduse päralt ning seetõttu on väga oluline, et meil oleks täielikult toimiv teenuste siseturg;
16. on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peab kindlasti käsitlema järgmist:
• teenuste direktiivi laiendamine ja täielik rakendamine. Näiteks tervishoiuteenused jne;
• piiriülese kaubanduse soodustamine e-kaubanduse direktiivi läbivaatamise kaudu;
• kolmanda postidirektiivi täielik rakendamine;
• käibemaksu teeninduskeskuse loomine;
• VKEdele juurdepääsuvõimaluse tagamine vastastikuse tunnustamise ja bürokraatia vähendamise kaudu, et tagada neile tegutsemise võimalus üle kogu Euroopa;
17. rõhutab, et oluline on põhitegurina säilitada vabakaubandust ja juurdepääsu maailmaturule ning mitte liikuda protektsionismi suunas. Innovaatilised ettevõtjad ja ettevõtted saavad areneda ainult vabal maailmaturul;
18. tuletab meelde, et komisjon peaks kujundama oma 2020. aasta Euroopa kaubandusstrateegia, et muuta ELi kaubandusstrateegia tõeliseks töökohtade loomise ja jätkusuutliku arengu üldiseks mootoriks kogu maailmas ning näha Doha vooru järgseks perioodiks juba varakult ette avatud dialoog Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga ELi prioriteetide küsimuses, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnastandardite ja WTO reformi küsimustes;
INNOVATSIOONI LIIT: UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOONITEHNOLOOGIA – UUED OSKUSED JA UUED TÖÖKOHAD
19. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid säilitaksid eesmärgi kasutada uurimis- ja arendustegevuseks 3% oma SKPst. Kutsub liikmesriike üles paremini ära kasutama ühtekuuluvuspoliitika fondide ning uurimis- ja arendustegevuse fondide võimalikku koostoimet. Euroopa rakendusuuringute tõhusamaks muutmiseks on väga oluline olemasolevaid struktuure täiustada. Tuleks luua rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustav keskkond nii avalikus kui ka erasektoris. Palub komisjonil pakkuda välja praktilisi meetmeid, et parandada rahastamise, eeskätt riskikapitali kättesaadavust;
20. palub suurendada Euroopa teadmistepõhise majanduse innovatsioonipotentsiaali suuremate investeeringutega alus- ja rakendusuuringutesse, et lahendada sotsiaalsed põhiprobleemid, ning määratleda innovatsioonipoliitika, mis on laia ulatusega ja hõlmab kõiki sellega seotud poliitikavaldkondi;
21. peab kahetsusväärseks, et ELis puudub tõeline innovatsiooni siseturg, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma tegevust mainitud valdkonnas, eelkõige selleks, et kiiresti kokku leppida ühenduse patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi küsimuses; rõhutab, et uuenduslike toodete väljatöötamist silmas pidades on standardite kehtestamine väga oluline;
22. on seisukohal, et tänapäeva maailmas on majanduslik oskusteave majandusarengu jaoks otsustava tähtsusega ning et meil tuleb luua parimad tingimused, et meie ühiskond muutuks teadmistepõhiseks ühiskonnaks;
23. ELi 2020. aasta strateegia peaks kindlasti käsitlema järgmist:
• Euroopa teadlaste vahelise koostöö intensiivistamine nn teadlase kaardi süsteemi juurutamise kaudu, mis tagab raha uurimistegevuseks, kui teadlased liiguvad eri liikmesriikide ülikoolide vahel, toetab tippkeskusi, iseseisvaid ülikoole ja teadlaste suuremat liikuvust ning tõmbab ligi teadlasi teistelt kontinentidelt;
• Euroopa ülikoolide avamine konkurentsile ja üliõpilastele kogu Euroopast;
• uurimis- ja arendustegevusele (teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi raames) kulutatavate rahaliste vahendite suurendamine;
• madala kvalifikatsiooniga töötajatele piisava väljaõppe tagamine, et arendada tänapäeva teadmistemajanduse jaoks vajalikke oskusi;
24. palub komisjonil tugevdada ühenduse teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks ettenähtud eri vahendite koostoimet (nt struktuurifondid, konkurentsivõime ja innovatsiooniprogramm ning teadusuuringute raamprogramm) ja teha sisulised ja julged ettepanekud nende vahenditega seotud bürokraatia vähendamiseks;
25. tunneb heameelt kolme uue Euroopa innovatsioonipartnerluse loomise üle biomajanduse, esmatähtsate tugitehnoloogiate ja eakatele mõeldud tehnoloogiate valdkonnas;
26. rõhutab, et need sektorid võivad tõhusalt kaasa aidata nn rohelise majanduskasvu eesmärgi saavutamisele keskkonnasõbralikumate põllumajandustavade suurema kasutamise ja uute tehnoloogiate, eeskätt biotehnoloogia ja rohelise keemia kasutamise ja edendamise kaudu;
27. on veendunud, et ühenduse kalandussektor omab tulevastele põlvkondadele valguvarude tagamisel tähtsat rolli; selle saavutamiseks tuleb ühises kalanduspoliitikas teha rohkem investeeringuid sihtuuringutesse, et tagada keskkonnaalase jätkusuutlikkuse raames konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor;
NOORTE LIIKUVUS: HARIDUS, KOOLITUS JA ELUKESTEV ÕPE
28. palub liikmesriikidel kehtestada komisjoni teatises Euroopa 2020. aasta strateegia kohta sätestatud kõrged eesmärgid, milleks on, et 2020. aastaks oleks koolist väljalangemise protsent vähenenud allapoole 10% igas vanuserühmas ning vähemalt 40% elanikkonnast omaks kõrgharidust või sellele vastavat haridustaset;
29. toetab jõuliselt komisjoni otsust pühendada üks ELi 2020. aasta suurprojektidest noortele, haridusele ja koolitusele, ning usub, et see annab tugeva tõuke kõikehõlmava ELi noortestrateegia väljatöötamisele; rõhutab seoses sellega, et parlament on samuti seadnud noored 2011. aasta eelarves üheks prioriteediks ning on selgelt väljendanud oma tahet rahaliselt toetada kõigi selle valdkonna suurimaid programme;
30. tunneb heameelt struktuurse dialoogi uue vahendi üle, mis näeb ette noorte nõudmistega arvestamist tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni valdkonnas. Ülioluline on integreerida kõik erinevad sidusrühmad riigis ja anda teada jätkusuutlikus arengus saavutatud edusammudest;
31. rõhutab, kui tähtis on järjest tugevamate sidemete loomine haridusmaailma ja tööturu vahel, et tagada, et meie haridussüsteem pakuks eri programmide kaudu selget ja saavutatavat teed tööturule nii noortele kui ka vanadele eurooplastele;
32. rõhutab, et võitlus noorte tööpuuduse vastu ning oskuste ja turuvajaduste vastavusse viimine peaksid olema kesksel kohal. Hariduses tuleb arendada avaliku ja erasektori vahelist partnerlust. Üliõpilaste ja teadlaste piirülene liikuvus vahetus- ja praktikaprogrammide raames peaks aitama suurendada Euroopa kõrgharidusasutuste rahvusvahelist atraktiivsust. Eesmärgi järgimine kulutada 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele edendab teaduse ja kõrghariduse kaudu innovatsiooni;
33. on seisukohal, et kõrgharidus on majandus- ja sotsiaalse arengu ning innovatsiooni ja majanduskasvu oluline vedur. Seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata Bologna protsessi järelmeetmetele ja sellele, et liikmesriigid rakendaksid kokkulepitud põhimõtteid kogu Euroopa kõrgharidusruumis;
EUROOPA DIGITAALNE TEGEVUSKAVA
34. tunneb heameelt digitaalse tegevuskava projekti üle, kuid edu sõltub konkreetsetest ja kaugelenägevatest ettepanekutest ja projekt on tulemuslik ainult siis, kui sellel on tugev juhtimine ja see on omaks võetud kõigil poliitikatasanditel ning seda rakendatakse ühiselt, jagades vastutuse ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel;
35. rõhutab, et digitaalmajanduse hea toimimine on hädavajalik kogu ELi majanduse heaoluks. Märgib siiski, et liikmesriikide killustatud eeskirjad takistavad praegu tõsiselt digitaalteenuste vaba liikumist. Piiriüleste müügitehingute puhul kohtavad ettevõtted arvukalt takistusi, mida põhjustavad peamiselt liikmesriikide eeskirjade erinevused sellistes valdkondades nagu tarbijakaitse, käibemaks, elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtt, konkreetsete toodetega seotud eeskirjad ja rahaülekanded. Neid küsimusi lahendamata ei saa digitaalse majanduse täielik potentsiaal tarbijate ja ettevõtete jaoks kunagi realiseeruda;
36. rõhutab, kui tähtis on anda eurooplastele uues digitaalühiskonnas rohkem volitusi, tagades neile juurdepääsu vastupidavale ja usaldusväärsele lairibavõrgule, kuid ka edendades e-oskusi ja kasutajate õigusi ning arendades eelisjärjekorras Euroopa ühtset digitaalset turgu, lubades digitaalteenuste vaba liikumist ja rakendades täielikult uut õigusraamistikku;
37. on seisukohal, et digitaalne tegevuskava pakub tohutult võimalusi, mille tulemusena tekivad töökohad ja jätkusuutlik majanduskasv. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja digitaalne tegevuskava ühendada uute teenuste, nt e-kaubanduse, e-tervishoiu, e-õppe, e-panganduse jne arendamisega:
• praegu Euroopa ühtse digitaalturu arengut takistavate eeskirjade ühtlustamine ja seejärel uute digitaalteenuste rakendamine;
• suure kiirusega internetivõrkudesse investeerimine;
• ELi ühtse autoriõiguse raamistiku loomine, mis võimaldab jagada digitaalsisu vabalt kõigis 27 liikmesriigis;
• kindlustunne, et digitaalareng toob kaasa reaalse majanduskasvu;
• spektrikaubanduse üle-euroopalise turu loomine, mis võimaldaks tõelist telekommunikatsioonimajandust;
• digitaalse kirjaoskuse ja kaasamise tegevuskava käivitamine ELi ja liikmesriikide tasandil ja stiimulid erasektori algatustele pakkuda digitaaloskuste koolitust kõigile töötajatele;
• kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste Euroopa harta viimistlemine;
• vajadus uus elektroonilise side reguleeriv raamistik enne määratud tähtaega kiiresti üle võtta ja täielikult jõustada ning siseriiklikele reguleerivatele asutustele vastavad volitused anda;
38. on seisukohal, et internet on meie kodanikuühiskonna jaoks suurema majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamise kaudu suur väljakutse. Internet võib ka muuta tarbijate käitumist kogu kontinendil. Tehnoloogia puhul on tähtis tagada üksikisiku keskne koht ja luua piisavad kaitsemehhanismid, et ei suureneks lõhe:
• suurte ettevõtete ja VKEde vahel;
• riigiasutuste ja erasektori vahel;
• linna- ja maapiirkondade, saarte, mägi- ja äärealade vahel;
• siseriikliku ja piiriülese e-kaubanduse vahel;
39. on seisukohal, et ka loovsektor mängib digikeskkonnas olulist rolli, peegeldades ELi kultuurilisi ja mitmekesiseid väärtusi;
RESSURSSE SÄÄSTEV EUROOPA
40. palub tagada juurdepääsu taskukohastele ja mitmekesistele kliimasõbralikele energiaallikatele integreeritud energiaturu täieliku rakendamise ja Euroopa energiainfrastruktuuri arendamise kaudu, eelkõige taastuvate ja muude madala süsinikdioksiidiheitega energiaallikate valdkonnas, ning energiatõhususe edendamise kaudu kõigis asjakohastes valdkondades;
41. tuletab meelde, et Euroopa tööstus sõltub paljudes valdkondades kuni 100% energia tootmiseks mittekasutatavate tööstuslike toorainete sisseveost, ning juhib tähelepanu asjaolule, et toorainete hinnad on viimastel aastatel oluliselt kasvanud peamiselt järsult suurenenud nõudluse tõttu kiiresti areneva majandusega riikides ja spekulatiivse tegevuse tõttu; peab oluliseks, et EL tugevdaks oma sellesuunalist poliitikat ja töötaks välja järjekindla poliitilise lähenemisviisi, mis tagaks tööstusele toorainetele õiglase juurdepääsu ja hõlmaks sealhulgas kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi (välistegevus, kaubandus, keskkond, uurimis- ja arendustegevus ja innovatsioonipoliitika);
42. on seisukohal, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programm kui isikute ja ressursside tõhusa veo tagamise vahend on liidu majanduse nurgakivi ning oluline tööhõive loomise ja ELi ülemaailmse konkurentsivõime taganttõukaja, kui EL väljub majanduskriisist. Selle jaoks on vaja TEN-T programmi rahastamist ja sihte oluliselt suurendada. TEN-T kokkulepitud projektidega tuleb jätkata viivitamata. Euroopa Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles, et nad täidaksid oma sellealased kohustused.
43. tuletab meelde, et Euroopa infrastruktuuri parem ja tõhus koordineerimine kõigi transpordiliikide siseselt ja vahel on ELi transpordipoliitika põhielement. TEN-T võrgu lõpuleviimine ja tugevdamine ning omavaheliste ühenduste loomine TEN-T projektide ja kolmandate riikide vahel (eelkõige Ida-Euroopas) peavad kõrvaldama olemasolevad kitsaskohad, mis ikka veel takistavad Euroopa ühtse transpordituru loomist. Ühendveoterminalide laiendamine kiirendab ühendvedude täielikku rakendamist. Selline infrastruktuuri koordineeritud rakendamine, mis põhineb kõrge riskiga sündmuste teaduslikul analüüsil, tagab keskkonnakaitse, paremad sotsiaalsed ja tööhõivetingimused töötajatele ning reisijate ohutuse ja turvalisuse;
44. on seisukohal, et süsinikdioksiidiheite vähendamine transpordis on transpordipoliitika peamine ülesanne ning ülioluline liidu keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja selle tagamiseks, et liit on Euroopa ühtse transpordiala kujundamises oma kodanike jaoks innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel esirinnas;
PUHAS JA TÕHUS ENERGIA: ENERGIATÕHUSUS ELi EESMÄRGINA
45. on seisukohal, et EL peaks säilitama oma juhtpositsiooni säästva majanduse tehnoloogiates ja laiendama oma konkurentsieelist selles valdkonnas ning et seetõttu on vaja konkreetseid poliitikameetmeid, kaugeleulatuvaid eesmärke ja piisavaid rahalise toetuse meetmeid;
46. rõhutab, et ELi kohustus vähendada CO2 heitkoguseid vähemalt 20% võrra aastaks 2020 on juba õiguslikult siduv ning et EL peaks väljendama oma valmidust jõuda tõhusamalt kasvuhoonegaaside 30% vähendamiseni, kuid tingimusel, et ka teised riigid on valmis võtma selleks piisavaid meetmeid. Säästva ja energiatõhusa sotsiaalse turumajanduse poole liikumisel tehtud edusammude mõõtmiseks peaksid olema selged ja objektiivsed näitajad. Seetõttu peaksid seatavad eesmärgid olema realistlikud ja saavutatavad;
47. rõhutab, et säästvad tootmisprotsessid koos ressursside tõhusa kasutamise, integreeritud energiapoliitika ja taastuvate energiaallikate edasise arendamisega ei aita ELil mitte ainult saavutada kliima- ja energiaeesmärke, vaid ka säilitada tugev tootmisbaas Euroopas ning parandada konkurentsivõimet, suurendada majanduskasvu ja tööhõivet. Energiatõhusus, näiteks ehitiste energiatõhususe valdkonnas, ei ole üksnes kõige tulusam vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks, vaid võib ka aidata kaasa töökohtade loomisele;
48. märgib, et on oluline kujundada lõplikult välja energia siseturg ja julgustada liikmesriike rakendama kiiresti kolmandat energiapaketti, et ergutada majanduskasvu, turu avanemist, parandada tarbijakaitset ja edendada ELi energiavarustuse kindlust. Energeetika infrastruktuuri on vaja teha suuri investeeringuid nii enne 2020. aastat kui ka pärast seda, et ajakohastada Euroopa energiavõrke, sealhulgas üleeuroopalisi energiavõrke;
49. rõhutab vajadust luua Euroopa supervõrk, arendada arukaid võrke ja luua võrguühendusi, mis on olulised energia siseturu stimuleerimiseks ning taastuvate energiaallikate suureneva osakaalu integreerimiseks, aga ka selleks, et arendada edasi suuri infrastruktuuriprojekte kolmandates riikides, eriti Vahemere ja Euraasia piirkonnas. Tervitatav on komisjoni kavatsus esitada energiainfrastruktuuri pakett;
50. rõhutab, et Euroopas ei saa olla konkurentsivõimelist tööstust ilma energiajulgeolekuta, juhul kui puudub energiavarustuse kindlus. Oluline on tagada energiajulgeolek Euroopas tervikuna. Energiajulgeolek tähendab mitte ainult garanteeritud varustamist, vaid ka taskukohaseid ja stabiilseid hindu. Energiajulgeolek ei teki ilma varem läbiproovimata pingutuseta võrkude ühendamiseks. Energiajulgeolekut ei teki, kui ei tõstatata küsimust pöörduda tagasi tuumaenergia juurde.
ÜLEILMASTUMISE AJASTU TÖÖSTUSPOLIITIKA
51. palub kehtestada tööstuspoliitika, mis loob parima keskkonna tugeva, konkurentsivõimelise ja mitmekülgse tööstusbaasi säilitamiseks ja arendamiseks Euroopas, ning peab tähtsaks ja toonitab, et niisugune poliitika hõlmab kogu tööstussektorit tervikuna ja selle peamine eesmärk on luua õiged raamtingimused;
52. palub luua uue tööstuspoliitika jaoks piisavad raamtingimused. Ettevõtetel peaks olema võimalik ise valida erinevate tehnoloogiliste võimaluste vahel. Ettevõtetele ei tohiks kehtestada täiendavat regulatiivset koormust;
53. rõhutab, et on vaja horisontaalset poliitikat, et anda Euroopa tööstusele oluline tõuge, ning uurida selleks eelkõige poliitikat eri valdkondades, nagu innovatsioon, teadusuuringute rahastamine, näidisprojektid, konkurentsiõigus, ühtse turu eeskirjad, kaubanduspoliitika ja keskkonnaalased kohustused;
54. märgib veel kord, et ELi 2020. aasta strateegias tuleks avalikustada säästvale, energiatõhusale majandusele ülemineku kulud ja kasu, ning tuletab meelde, et tööstuse kohanemine struktuurimuutustega on Euroopa Liidu ja liikmesriikide eesmärk;
55. eeldab, et seetõttu peaks ELi 2020. aasta strateegia alla kuuluma ka sihipärane ja kõikehõlmav esmatähtsate tugitehnoloogiate ja nende rakendamise strateegia. See peab olema laiem kui esmatähtsate tugitehnoloogiate edendamine ja turustamine, mida nimetas komisjon oma tööstuspoliitika algatuses;
EUROOPA VAESUSEVASTASE VÕITLUSE PLATVORM: SOTSIAALNE KAASAMINE JA ÜHTEKUULUVUS
56. on seisukohal, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, peab olema ELi 2020. aasta strateegia võtmetähtsusega lisaelement. See poliitika koos oma horisontaalse lähenemisviisiga on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide eduka saavutamise eeltingimus ning samuti sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eeltingimus. Seepärast tuleb ühtekuuluvuspoliitika rakenduseeskirju jätkuvalt lihtsustada, et muuta see kasutajasõbralikuks, vastutuse põhimõtet austavaks ja reageerimisvõimelisemaks poliitikaks, mis oleks valmis reageerima tulevastele probleemidele ja majanduskriisile;
57. avaldab kahetsust, et eakamate ja puudega töötajate tööhõive võimalused on tähelepanuta jäänud; ootab seetõttu ettepanekuid nende võimaluste suurendamiseks;
58. on veendunud, et strateegia keskmes peab olema nii suur tööhõive kui ka töökohtade kvaliteet ning et suurem keskendumine hästitoimivale tööturule – nii liikmesriikides kui ka ELis tervikuna – ja sotsiaalsetele tingimustele on eluliselt tähtsad, et anda tõuge majanduskasvule ja tootlikkusele ning parandada tööhõivet; usub ka, et uues strateegias tuleks palju rohkem rõhutada töökohtade kvaliteeti ja inimväärset tööd ning ühendada pakkumis- ja nõudluspoolsed majanduspoliitikad, et oluliselt suurendada nõudlust tööturul;
59. on arvamusel, et Euroopa elanikkonna vananemine nõuab elukestva õppe poliitikat, mis toetaks õppimisvõimalusi ning elukestvat õpet kogu tööelu vältel. Tööturul aktiivsete inimeste arvu on vaja säilitada ning tuleb tugevdada sotsiaalset kaasatust;
60. võttes arvesse a) järjest vananevat elanikkonda ja b) suurenevat survet avalikele vahenditele ja erasektori tootlikkusele, on kulude suurenemine vananevale elanikkonnale liikmesriikide jaoks struktuurne probleem; Euroopa Liit peaks võtma vastu ennetuspõhimõtte kindla edendamise poliitika (ravi ja tervislikuma elustiili propageerimise mõttes) ning juurutama oma pikaajalises strateegias sellised teenused nagu e-tervishoid. Tervisenäitajad aitavad majandusnäitajaid oluliselt parandada;
61. on seisukohal, et ülemaailmset kriisi tuleks kasutada kui võimalust laduda vundament, mis tagab, et Euroopa sotsiaalne turumajandus muutub ühiskonnamudeliks, mis põhineb jätkusuutlikkusel, solidaarsusel, teadmistel, otsustaval vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel asjakohaste tööturu struktuurireformide ja pikaajaliste investeeringute abil. ELi 2020. aasta strateegia peaks arendama säästvale majandusele ülemineku tööhõivepotentsiaali;
62. Ülalnimetatud põhjustel tehakse ettepanek, et liikmesriigid kehtestaksid strateegia ühe osana Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalse pakti, mille eesmärk on motiveerida piirkondi ja linnu selle eesmärkide saavutamisele igati kaasa aitama. See pakt võib põhineda Regioonide Komitee Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormil. Sellesse protsessi tuleb kaasata Euroopa Parlament;
63. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.