RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Piinamisel kasutatavate kaupadega kauplemine

14.6.2010

suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0303/2010 ja B7‑0304/2010 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

Marie-Christine Vergiat, Nikolaos Chountis fraktsiooni GUE/NGL nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0360/2010

B7‑0369/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon piinamisel kasutatavate kaupadega kauplemise kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside absoluutset keeldu, mida kohaldatakse kõikidel juhtudel ning rahvusvahelise õiguse imperatiivnormina (ius cogens) kõikide riikide suhtes;

–   võttes arvesse selle keelu sõnastust mitmes rahvusvahelises ja piirkondlikus inimõigusi käsitlevas õigusaktis ja dokumendis, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioon[1], kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR)[2], piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastane ÜRO konventsioon (piinamisvastane konventsioon), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon[3] ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta[4];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni, milles nõuti Euroopa Komisjonilt tungivalt kiiret tegutsemist, et esitada asjakohane ühenduse õigusakt, millega keelatakse selline politsei- ja julgeolekuvarustuse reklaam, kaubandus ja väljavedu, mille kasutamine on olemuslikult julm, ebainimlik või alandav[5];

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks[6], ja mis jõustus 30. juulil 2006;

–   võttes arvesse suuniseid kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist, mis võeti vastu 2001. aastal ning vaadati läbi 2008. aastal[7];

–   võttes arvesse nõukogu peasekretariaadi 2008. aasta aruannet piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist käsitlevate ELi suuniste rakendamise kohta[8];

–   võttes arvesse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 väljatöötamist toimunud tegevust teistes riikides, eelkõige USA tööstus- ja julgeolekubüroo esildatud muudatusettepanekuid Ameerika Ühendriikide ekspordikontrolli seaduse kohta, mis kajastavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 sätteid ja mõnel juhul on neist rangemad[9];

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vastastikuse mõistmise memorandumit, milles palutakse Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komiteel tõhustada koostööd liidu asjakohaste institutsioonidega; ja Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komitee 17. üldist tegevusaruannet, milles palutakse Euroopa Nõukogul kaaluda kõnealuse komitee võimalikku osa seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 rakendamisega;

–   võttes arvesse Amnesty Internationali ja teadusuuringute sihtasutuse Omega 2007. ja 2010. aastal avaldatud aruandeid, milles tõstetakse esile nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 eripuudusi ning väljendatakse muret selle üle, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole määrust nõuetekohaselt rakendanud[10];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta (2006/2200(INI));

–   võttes arvesse LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raportit (A6–0020/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et piinamisvastase konventsiooniga kehtestatakse riikidele kindel kohustus hoida ära piinamine ja halb kohtlemine, uurida selliseid juhtumeid, anda toimepanijad kohtu alla ning maksta ohvritele kahjutasu;

B.  arvestades, et ainult seitse liikmesriiki on esitanud avalikud iga-aastased tegevusaruanded, nagu seda nõutakse määruse artikli 13 lõikes 3;

C. arvestades, et nendele kohustustele vaatamata toimub piinamine ja muu halb kohtlemine kogu maailmas ning selleks on kasutatud suurt hulka politsei- ja turvavarustust;

D. arvestades, et 6. septembril 2006 kinnitas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, et Luure Keskagentuur (LKA) kasutas väljaspool Ameerika Ühendriike salajast kinnipidamisprogrammi, ja et mitmesugune teave, kaasa arvatud Leedu valitsuse avaldus, kinnitab salajaste kinnipidamiskeskuste olemasolu kõnealuse riigi territooriumil;

E.  arvestades, et ÜRO eriraportöör piinamise alal on kinnitanud, et kõnealuse varustusega kauplemise kontroll kuulub kõikide riikide kohustuste hulka, mis on võetud ÜRO piinamisvastase konventsiooni raames[11];

F.  arvestades, et suunistes kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist, nimetatakse, et EL nõuab kolmandatelt riikidelt tungivalt takistada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist, tootmist ja nendega kauplemist ning tõkestada mis tahes muu varustuse kuritarvitamist sel eesmärgil[12];

G. arvestades, et alandaval moel kohtlemist võib esineda ka ebainimlike tingimuste tõttu, mis valitsevad vangistamis- ja kinnipidamiskohtades, näiteks mõne Euroopa riigi (sh Prantsusmaa) ületäitunud vanglates;

H. arvestades, et nõukogu peasekretariaadi 2008. aasta aruandes ELi meetmete kohta, mille eesmärk on süvendada kohustust võidelda piinamise ja muu halva kohtlemisega kolmandates riikides, kinnitatakse, et Piinamisvahendeid käsitleva määruse vastuvõtmine on esimene näide ELi eeskirjast, mis võeti vastu kooskõlas inimõiguste suunistega. ÜRO [piinamisalane] eriraportöör on seda sammu tervitanud ja väljendanud seisukohta, et seda saaks kasutada näidisena ülemaailmse eeskirja kehtestamisele kõnealuses valdkonnas. ELi jaoks tähendab see vajadust hinnata määruse rakendamist;

I.   arvestades, et Saksa parlamendi ettepaneku Drucksache 16/4446 andmetel olevat Saksa tolliametnikud 2007. aastal kinnitanud, et nad avastasid ebaseaduslikud saadetised Saksamaalt Gruusiasse, Bangladeshi, Rumeeniasse ja Iraani, mis sisaldasid elektrišokki andvaid uimastamisvahendeid;

J.   arvestades, et Amnesty Internationali, teadusuuringute sihtasutuse Omega ja Inter-Press Service’i aruannete andmeil olevat Euroopas asuvad äriühingud importinud Hispaaniasse ja Rumeeniasse elektrišokki andvaid kehal kantavaid ohjeldamisvahendeid, mis on põhimõtteliselt sarnased nõukogu määrusega (EÜ) nr 1236/2005 Euroopa Liitu importida keelatud elektrišokivöödele;

K. arvestades, et Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komitee andis 2005. aastal aru, et Ungari vanglates ja politseiasutustes võetakse 2005. aasta lõpuks kasutusele 50 000V elektrišokivööd, hoolimata asjaolust, et nõukogu määruses (EÜ) nr 1236/2005 on need liigitatud vahenditeks, millel puudub muu praktiline kasutus kui piinamine ja muu julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemine või karistamine, ja arvestades, et Ungari valitsus ei ole avalikult andnud lisateavet ning selliste vahendite kasutuselevõttu kinnitanud ega eitanud;

L.  arvestades, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi Vabariik ja Saksamaa, on pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 jõustumist andnud ekspordilitsentsi selliste määruse raames kontrollitavate kaupade nagu jalaahelate, ärritust tekitavate keemiliste ainete ja elektrišokki andvate uimastamisvahendite saatmiseks riikidesse, kus esineb probleeme inimõiguste kaitsega;

M. arvestades, et ainult 12 liikmesriiki võtsid karistusi käsitlevad õigusaktid vastu 29. augustiks 2006, nagu seda nõutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 artiklis 17;

N. arvestades, et ainult seitse liikmesriiki on esitanud ühe või mitu avalikku iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldavad üksikasju nende litsentsimisotsuste kohta, nagu seda nõutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 artiklis 13, ja et mõned avaldatud aruanded ei ole olnud piisavalt üksikasjalikud võimaldamaks litsentsimisotsuste otstarbekat ülevaadet;

O. arvestades, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 1236/2005 kauplemiseks keelatud kaupade ja seadmete loetelu ei hõlma teatavat politsei- ja turvavarustust, millega praegu rahvusvaheliselt kaubeldakse, ja millel puudub praktiline otstarve, välja arvatud selle kasutamine piinamisel või muul halval kohtlemisel, sealhulgas ogadega nuiad, teatavad seina- või põrandaahelad, teatavad jalaahelad, näpurauad, pöidlarauad, pöidlakruvid ning muud kehalkantavad elektrišokki andvad ohjeldamisvahendid peale elektrišokivööde;

P.  arvestades, et kauba ja seadmete loetelu, millega kauplemist tuleb kontrollida nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 raames, ei hõlma teatavat politsei- ja turvavarustust, millega praegu rahvusvaheliselt kaubeldakse, mis võib olla õiguspäraselt kasutatav õiguskaitses või kinnipidamisasutustes, kui selle kasutamine on reguleeritud kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega ja õiguskaitse parimate tavadega, kuid mis on laialdaselt väärkasutuses piinamisel või muul halval kohtlemisel, sealhulgas käerauad, nuiad ja muud käeshoitavad mõjutusvahendid, kõrgepinge elektrišokirelvad, mille tööpinge on alla 10 000 voldi, samuti kontrollitavate ja keelatud seadmete jaoks spetsiaalselt ette nähtud komponendid ja tarvikud;

Q. arvestades, et toodete ühiseid ekspordieeskirju käsitleva komitee koosolek toimub 29. juunil 2010,

1.  kordab oma kohustust kaitsta kodaniku- ja sotsiaalseid õigusi ning kutsub kõiki liikmesriike üles võitlema piinamise vastu, sealhulgas nende territooriumil;

2.  rõhutab, et positiivne kohustus austada, kaitsta ja edendada inimõigusi on siduv, olenemata asjaomase isiku õiguslikust seisundist, ja et vältida tuleb igasugust diskrimineerimist liikmesriikide kodanike, alaliste elanike või mis tahes teiste isikute hulgas, kellel on õigus liikmesriikide kaitsele või kes kuuluvad muul viisil nende jurisdiktsiooni alla;

3.  nõuab sõltumatut uuringut, et teha kindlaks salajaste kinnipidamiskohtade ja muud tüüpi piinamiskeskuste olemasolu Euroopa territooriumil ning nõuab kõigi vastutuse kindlakstegemist ja vastutavate isikute karistamist;

4.  palub kõikidel liikmesriikidel teavitada Euroopa Komisjoni viivitamata karistustest, mille nad on kehtestanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 sätete rikkumise eest, täites kohustust, mis neile on pandud selle määruse artikliga 17;

5.  palub Euroopa Komisjonil ja toodete ühiseid ekspordieeskirju käsitleval komiteel anda liikmesriikidele juhendeid ja abi karistuste karmistamiseks, juhul kui karistused on osutunud ebapiisavaks või neid ei ole kehtestatud;

6.  tuletab meelde, et kõikidele liikmesriikidele on nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 13 lõikega 3 pandud kohustus koostada õigeaegselt avalik iga-aastane tegevusaruanne, ning nõuab, et komisjon kirjalikult nõuaks selle kohustuse täitmist nendelt liikmesriikidelt, kes ei ole aruannet komisjonile esitanud;

7.  nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et need lisaksid oma iga-aastasse tegevusaruandesse – et see annaks piisavalt teavet otstarbeka riikliku järelevalve korraldamiseks – vähemalt järgmised andmed: saadud taotluste arv, asjaomased kaubaartiklid ja sihtriigid iga üksiku taotluse puhul, samuti iga taotluse kohta tehtud otsus ning vajaduse korral ka n-ö tühja tegevuse aruanded;

8.  nõuab, et Euroopa Komisjon töötaks välja liikmesriikide iga-aastase tegevusaruande näidisvormi, et teha liikmesriikidele aruande koostamine lihtsamaks ja tagada aruannete kooskõla;

9.  nõuab, et Euroopa Komisjon vaataks ühiseid ekspordieeskirju käsitleva komitee kaasabil (nagu on volitatud eespool nimetatud määruse artiklitega 15 ja 16) ametlikult läbi liikmesriikide tegevuse määruse rakendamisel ja määruse alusel lubade andmisel, kusjuures kontrollimisele kuuluksid ka kõikide liikmesriikide iga-aastased tegevusaruanded, ning nõuab, et komisjon avaldaks selle läbivaatamise tulemused koos iga-aastaste tegevusaruannetega, mis on igalt liikmesriigilt laekunud alates määruse jõustumisest;

10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 artiklis 13 osutatud protseduuride nõuetekohase rakendamise – et liikmesriigid ja komisjon jagaksid omavahel teavet litsentsimisotsuste ja rakendusmeetmete kohta, kasutades selleks kas keeldumisest teatamise mehhanismi, mille on sõjaliste kaupade ekspordist keeldumise puhuks juba loonud tavarelvastuse ekspordi töörühm (COARM), või muud kehtivat korda;

11. nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti praeguseni toimunud tegevusest, et hõlbustada liikmesriikidel määruse artikli 13 täitmist;

12. palub komisjonil Euroopa Parlamendile esitada ja avalikustada igalt liikmesriigilt igal aastal alates määruse jõustumisest saadud teave, ja nimelt: teated loataotluste rahuldamata jätmise kohta vastavalt määruse artiklile 11, liikmesriigi poolt määruse rikkumise eest kehtestatud karistuste üksikasjad ja liikmesriigi iga-aastase aastaaruande täielik sisu;

13. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ühiseid ekspordieeskirju käsitleva komitee regulaarse kooskäimise, koostaksid määruse ametlikuks läbivaatamiseks kindla ajakava ning kehtestaksid menetluse, millega saaks õigeaegselt uurida võimalikke määruse rikkumisi;

14. mõistab sügavalt hukka liikmesriikide või Euroopa Liidus paiknevate ettevõtete mis tahes katsed importida elektrišokivöösid, mille import on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1236/2005 keelatud, või muid elektrišokki tekitavaid kehale paigutatavaid ohjeldamisvahendeid, millel on sama toime, ning nõuab, et komisjon viiks läbi kiire uurimise, et selgitada, kas ja millal, enne või pärast määruse kehtestamist, on Ungarisse või Rumeeniasse toimetatud elektrišokivöösid või nende osi, muid elektrišokki tekitavaid kehale paigutatavaid ohjeldamisvahendeid, tehnilist abi või koolitust; teeks kindlaks, kas selliseid vahendeid on kasutatud nende riikide õiguskaitse- või kinnipidamisasutustes, ning annaks uurimise tulemustest parlamendile aru;

15. palub kõikidel liikmesriikidel kaasa aidata piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise ärahoidmisele ning selleks hoida kontrolli all tehnilise abi andmine kolmandatele riikidele, et vältida selle ärakasutamist niisuguste kaupade tootmiseks, mida saab kasutada surmanuhtluse täideviimiseks ning piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks;

16. palub komisjonil läbi vaadata ja ajakohastada nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 lisana esitatud keelatud seadmete nimekiri, et lisada sellesse ogadega nuiad, seina- ja põrandaahelad, jalarauad, ketid ja ahelad, pöidlarauad, näpurauad ja pöidlakruvid, šokirauad ja muud kehale paigutatavad elektrišokki tekitavad ohjeldamisvahendid;

17. palub komisjonil läbi vaadata ja ajakohastada nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 II lisana esitatud kontrollitavate seadmete nimekiri, et lisada sellesse käerauad, nuiad ja muud käeshoitavad mõjutusvahendid ning kaasaskantavad elektrišokivahendid, mille tööpinge on alla 10 000 voldi;

18. palub komisjonil kehtestada konkreetse menetluse nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 II ja III lisas esitatud kaupade nimekirjade regulaarseks läbivaatamiseks nimetatud määruse põhjenduse 23 alusel;

19. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku lisada määrusesse võimalikult kiiresti klausel „lõppkasutus piinamise eesmärgil”, mis võimaldaks liikmesriikidel eelneva teabe põhjal litsentsida ja seega kehtestada ekspordikeeld nendele kaupadele, mille puhul on suur oht, et määratud lõppkasutajad võivad neid kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul viisil väärkohtlemiseks;

20. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku lisada määrusesse võimalikult kiiresti säte, millega kõikidel Euroopa Liidu füüsilistel ja juriidilistel isikutel keelatakse tehingute vahendamine ükskõik kust, rahvusvahelised tehingud kaasa arvatud, sealhulgas müük ja eksport, selliste kaupade puhul, mille praktiline kasutus piirdub surmanuhtluse täideviimise, piinamise või muul viisil väärkohtlemisega ning mis on loetletud määruse II lisas; ning nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid efektiivsed mehhanismid, et kontrollida tehingute vahendamist nende kaupade puhul, mis on loetletud määruse III lisas;

21. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku lisada määrusesse võimalikult kiiresti nõue importijatele – et need peavad nõutama impordiloa määruse III lisas loetletud kaupade sisseveoks Euroopa Liitu, ja nõue liikmesriikidele – keelduda impordiluba andmast, kui on alust arvata, et neid seadmeid võidakse kasutada piinamiseks või muul viisil väärkohtlemiseks Euroopa Liidus või, pärast nende edasimüümist, väljaspool Euroopa Liitu;

22. nõuab tungivalt, et ühiseid ekspordieeskirju käsitlev komitee kaaluks võimalusi, kuidas kaotada impordi- või ekspordiloa nõude erand määruse III lisas loetletud kaupade puhul, kui need läbivad Euroopa Liidu territooriumi transiidina;

23. tuletab meelde 2008. aastal ajakohastatud suuniseid kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist, ning palub nõukogul ja komisjonil kooskõlas nende suunistega edendada nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005 kohtumistel kolmandate riikidega kui parimate tavade näidet; ning palub nõukogul ja komisjonil julgustada kolmandaid riike, kust eksporditakse seadmeid, mille sissevedu on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1236/2005 keelatud, et need riigid teeksid määruses sisalduvad keelud teatavaks oma ettevõtjatele;

24. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid kaubanduse rahvusvahelist kontrolli nende seadmete puhul, mida võidakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks ja muul viisil väärkohtlemiseks rahvusvahelisel tasandil, ning et komisjon ja liikmesriigid tegutseksid eelkõige selle heaks, et laiendada ÜRO Peaassamblee iga-aastast üleskutset, mille kohaselt „tuleb tõkestada ja keelata selliste seadmete tootmine, nendega kauplemine, nende eksportimine ja kasutamine, mis on spetsiaalselt ette nähtud piinade tekitamiseks”, ning et komisjon ja liikmesriigid kutsuksid kõiki riike üles reguleerima ka selliste seadmete tootmist, nendega kauplemist, nende eksportimist ja kasutamist, mis ei ole küll spetsiaalselt ette nähtud piinamiseks, kuid mida selleks või muul viisil väärkohtlemiseks laialdaselt kasutatakse;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

• [1]  ÜRO Peaassamblee 10. detsembri 1948. aasta resolutsiooniga 217 A (III) vastu võetud ja väljakuulutatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 5.
• [2]  Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 7. Vastu võetud ning allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks ja ühinemiseks avatud ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 1966. aasta resolutsiooniga 2200A (XXI), jõustunud 23. märtsil 1976.
• [3]  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3. Vastu võetud Euroopa Nõukogu poolt 4. novembril 1950, jõustunud 3. septembril 1953.
• [4]  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3. Vastu võetud Euroopa Nõukogu poolt 4. novembril 1950, jõustunud 3. septembril 1953.
• [5]  EÜT C 87 E, 11.4.2002.
• [6]  Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L200/1 30. juulil 2005
  (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2005:200:0001:0019:ET:PDF).
• [7]  Euroopa Liidu Nõukogu, „Suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist – ajakohastatud suunised” (PESC 450, COHOM 41, 18. aprill 2008) (http://www.consilium.europa.eu/applications/HumanRights/docs.asp?cmsid=943&lang=EN&command=show_subdocs&id=108).
• [8]  Nagu sellele viidatakse Euroopa Ülemkogu peasekretariaadi dokumendis „Piinamist ning muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevate ELi suuniste rakendamine – ülevaade ja uued rakendusmeetmed” 8407/1/08 REV 1, 18. aprill 2008 (www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/hr/news129.pdf).
• [9]  USAs esildatud muudatused hõlmavad kontrolli kasutuselevõttu seadmete üle, mis on kavandatud inimolendite hukkamiseks ning ogadega kumminuiade ja nn shock sleeves liigitamist otseselt piinamiseks kavandatud vahenditeks, ja mille suhtes kohaldatakse seepärast ekspordiloa väljastamisest keeldumise presumptsiooni. Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeerium (tööstus- ja julgeolekubüroo), „Revisions to the Commerce Control List to Update and Clarify Crime Control License Requirements”, avaldatud 11. augustil 2009. aastal USA Föderaalregistris, Vol. 74 nr 153 (http://www.gpo.gov/bis/fedreg/ear_fedreg.html#74fr40117, seisuga 20.1.2010).
• [10]  Amnesty International, „European Union: Stopping the Trade in Tools of Torture” (viit: POL 34/001/2007); Amnesty International ja teadusuuringute sihtasutus Omega, „From Words to Deeds: making the EU ban on the trade in ‘tools of torture’ a reality” (viit: EUR 01/004/2010).
• [11]  Ibid, lõiked 14 ja 37.
• [12]  Euroopa Liidu Nõukogu, „Suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist – ajakohastatud suunised” (PESC 450, COHOM 41, 18. aprill 2008) (http://www.consilium.europa.eu/applications/HumanRights/docs.asp?cmsid=943&lang=EN&command=show_subdocs&id=108).