Resolutsiooni ettepanek - B7-0494/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0494/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Inimõigused Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumid

6.9.2010

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Fiorello Provera, Bastiaan Belder, Lorenzo Fontana fraktsiooni EFD nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0494/2010

Menetlus : 2010/2846(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0494/2010
Esitatud tekstid :
B7-0494/2010
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0494/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste kohta Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumite kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi avaldust seoses surmanuhtlusevastase Euroopa päevaga 10. oktoobril;

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. juuli 2010. aasta avaldust eelseisvate hukkamiste kohta Iraanis;

 

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 4. märtsi 2010. aasta avaldust Iraani kohta;

 

–   võttes arvesse 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni A/RES/62/149 surmanuhtluse kohaldamisele moratooriumi kehtestamise kohta;

 

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning konventsiooni diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, millega Iraani Islamivabariik on ühinenud;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et abielurikkumises süüdi mõistetud 43-aastast kahe lapse ema ootab ees hukkamine kividega surnuksloopimise teel, kuigi teda on juba 2006. aastal karistatud 99 piitsahoobiga;

B.  arvestades, et Sakineh Mohammadi Ashtianit süüdistati abielurikkumises pärast abikaasa surma ning teda on ekslikult seostatud mehe surmaga;

C. arvestades, et Hollandi-Iraani päritolu naine Zahra Bahrami vahistati eelmise aasta detsembris Ashura päeva meeleavalduste ajal ja teda on kinni peetud Teherani Evini vangalas süüdistatuna selles, et ta on mohareb ehk Jumala vaenlane, kes ohustab riiklikku julgeolekut, ning narkootikumide omamises;

D. arvestades, et Bahrami on keeldunud advokaadi teenustest ja muudest külastustega seotud privileegidest ning on üks nende tuhandete iraanlaste seas, kes on vahistatud 2009. aasta suvel toimunud valimiste järel;

E.  arvestades, et Iraani kehtiv karistusseadustik näeb ette kividega surnuksloopimise ühe kuriteo, nimelt abielurikkumise puhul, mida peetakse ,,jumaliku õiguse” rikkumiseks; arvestades, et inimõiguslaste organisatsioonide andmetel ootab praegu kaheksat meest ja kolme naist ees hukkamine kividega surnuksloopimise teel ning alates 2006. aastast on sel moel hukatud vähemalt kuus inimest,

1.  mõistab teravalt hukka üha sagenevad hukkamised ning nõuab tungivalt, et Iraani võimud kehtestaksid moratooriumi surmanuhtluse kohaldamisele, et surmanuhtlus vastavalt ÜRO Peaassamblee 18. detsembril 2007. aastal vastu võetud resolutsioonile kaotada;

2.  nõuab tungivalt, et Iraani Islamivabariik peataks Sakineh Mohammadi Ashtiani hukkamise kividega surnuksloopimise teel ning viivitamata vabastaks Zahra Bahrami;

3.  mõistab hukka piinamise ja väärkohtlemise kasutamise eesmärgiga välja pressida tunnistusi, mida esitatakse tõenditena kohtuprotsessil;

4.  kutsub Iraani Islamivabariiki üles andma piisavat õigusabi kõigile neile, kes sooritavad surmanuhtlusega karistatavaid kuritegusid;

5.  kutsub järgmisel ÜRO Peaassambleel esitama resolutsiooni, milles nõutakse kõigil riikidel, kus surmanuhtlus on säilinud, avaldada ÜRO peasekretärile ja avalikkusele kogu teave surmanuhtluse ja hukkamiste kohta, et murda surmanuhtlusi käsitlev riigisaladus, mis on üheks teguriks hukkamiste suure arvu puhul;

6.  kutsub Iraani Islamivabariiki üles järgima neid põhimõtteid, mis on kindlaks määratud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, millega Iraan on ühinenud;

7.  nõuab tungivalt, et Iraani Islamivabariik allkirjastaks ja ratifitseeriks ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning ÜRO Inimõiguse Nõukogule.