Menetlus : 2010/2846(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0495/2010

Esitatud tekstid :

B7-0495/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/09/2010 - 6.3
CRE 08/09/2010 - 6.3

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0310

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 116kWORD 64k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0494/2010
6.9.2010
PE446.578v01-00
 
B7-0495/2010

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Iraan ja eelkõige Sakineh Mohammadi-Ashtiani ning Zahra Bahrami juhtumid


Marie-Christine Vergiat, Patrick Le Hyaric, Cornelia Ernst fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani ja eelkõige Sakineh Mohammadi-Ashtiani ning Zahra Bahrami juhtumite kohta  
B7‑0495/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eelkõige 7. mai ja 22. oktoobri 2009. aasta ning 10. veebruari 2010. aasta resolutsioone;

–   võttes arvesse Catherine Ashtoni 5. veebruari 2010. aasta avaldust Iraanis väljakuulutatud hukkamiste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 9. oktoobri 2009. aasta avaldust, milles väljendati Euroopa Parlamendi jätkuvat toetust surmanuhtluse kaotamisele kogu maailmas ning mõisteti eriti hukka alaealiste kurjategijate surmamõistmine;

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Iraan on ühinenud;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 29. septembri 2009. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et inimõiguste olukord Iraanis halveneb jätkuvalt; arvestades, et repressioonid meeleavaldajate ja rahumeelsete teisitimõtlejate vastu, kelle seas on üliõpilasi ja akadeemikuid, naisõiguslasi, juriste, ajakirjanikke, blogipidajaid, vaimulikke ja inimõiguslasi, on Iraanis tavalised;

B.  arvestades, et 11. augustil 2010. aastal kinnitati kohtuotsus, mille kohaselt abielurikkumises süüdistatud Sakineh Mohammadi Ashtiani mõisteti hukkamisele kividega surnuksloopimise teel;

C. arvestades, et pärast arvukaid rahvusvahelise tasandi protestiavaldusi lükati surmaotsuse täideviimine edasi;

D. arvestades, et Iraan on rahvusvahelise üldsuse ees kohustunud täitma kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja arvestades, et paktiga keelatakse surmanuhtluse määramine abielurikkumise eest (artikkel 6), mõistetakse hukka kõik piinamise vormid, kaasa arvatud kõige jõhkramad, nagu kividega loopimine (artikkel 7) ning tunnistatakse õigustühiseks kõik süüdimõistvad otsused, mis põhinevad piinamise teel saadud tunnistustel;

E.  arvestades, et 27. detsembril 2009. aastal vahistati Zahra Bahrami ja 16. augustil toimus islamikohtus tema üle kohtuprotsess, kus ta mõisteti surma „jumalavaenulikkuse” ja „riiklikku julgeolekut kahjustavate tegude eest”;

F.  arvestades, et nii Sakineh Mohammadi Ashtianit kui Zahra Bahramit piinati ja neid sunniti telekaamerate ees oma „süüd üles tunnistama”, et neile ei võimaldatud õiglast kohut, et Zahra Bahramile ei antud kohtuprotsessi kestel isegi õigust advokaadile ja Sakineh Mohammadi Ashtiani kaitsja oli sunnitud riigist põgenema;

G. arvestades, et inimõiguskaitsjate ja Vakil Abadi vangla endiste vangide teatel on Iraani kohtuvõimud määranud sadakond kinnipeetavat hukkamisele poomise läbi;

H. arvestades, et väidetavalt viisid vanglavõimud 18. augustil 2010. täide 68 inimese surmaotsused ning lähipäevil kavatsetakse hukata veel sadakond inimest;

I.   arvestades, et massihukkamistega, mis otsustatakse pealegi suurima saladuskatte all, rikutakse jõhkralt rahvusvahelist õigust,

1.  mõistab hukka Sakineh Mohammadi Ashtianile määratud surmaotsuse kividega surnuksviskamise teel ning nõuab tema viivitamatut vabastamist;

2.  mõistab samuti hukka Zahra Bahrami vahistamise ja surmaotsuse ja nõuab tema viivitamatut ning tingimusteta vabastamist;

3.  avaldab toetust kümnetele tuhandetele iraanlastele, kes jätkuvalt riskivad oma karjääri ja eluga, nõudes Iraani Islamivabariigis suuremat vabadust ja rohkem demokraatlikke õigusi;

4.  mõistab karmilt hukka julgeolekujõudude süstemaatilised ja jõhkrad rünnakud rahumeelsete meeleavaldajate ja valitsuse kritiseerijate vastu ning ajalehetoimetuste ja inimõigusorganisatsioonide kontorite sulgemise;

5.  mõistab hukka Iraani võimude püüded tsenseerida trükiajakirjandust, segada raadio- ja telesaateid ning blokeerida internetti; kritiseerib teravalt rahvusvahelisi äriühinguid, eelkõige Nokia/Siemensit, kes varustavad Iraani võime tsensuuriks ja järelevalveks vajaliku tehnikaga ning aitavad seeläbi kaasa Iraani dissidentide tagakiusamisele ja vahistamisele;

6.  nõuab, et Iraani ametivõimud vabastaksid viivitamata kõik isikud, kes on kinni peetud oma sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse rahumeelse kasutamise eest ning korraldaksid uurimise ja kohtuprotsessi nende valitsusametnike ja julgeolekujõudude liikmete üle, kes on tapnud, väärkohelnud ja piinanud dissidentide pereliikmeid, meeleavaldajaid ja kinnipeetuid;

7.  avaldab uuesti toetust surmanuhtluse kaotamisele kogu maailmas ning nõuab veel kord, et Iraani kohtuvõimud kehtestaksid surmanuhtlusele moratooriumi ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega keelaksid selgesõnaliselt hukkamise abielurikkumise eest;

8.  kinnitab uuesti, et toetab ilmalikkuse väärtusi, ning rõhutab, et riigivõimu ja religiooni ühendamine, mille tulemuseks on patu ja kuriteo mõistete segunemine, ohustab põhiõigusi ja eelkõige naiste õigusi;

9.  nõuab, et Iraani võimud vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele tühistaksid kividega loopimise karistust lubava seaduse;

10. kutsub Iraani ametivõime viivitamata lõpetama näidisprotsesside teleülekanded ning nõuab, et Iraani parlament muudaks neid Iraani õigusaktide elemente, mis võimaldavad valitsusel võtta kostjalt selliseid nõuetekohase kohtumenetluse õigusi nagu kostja juurdepääs piisavale õiguslikule esindatusele;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste komisjonile ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

 

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika