RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Inimõigused Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumid
6.9.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Véronique De Keyser, María Muñiz De Urquiza, Ana Gomes, Edite Estrela, Emine Bozkurt, Rovana Plumb, Silvia Costa, Francesca Balzani, Patrizia Toia, Rita Borsellino, Debora Serracchiani, Marc Tarabella fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0494/2010
B7‑0496/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste kohta Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumite kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eriti neid, mis käsitlevad inimõigusi, ning eelkõige 31. jaanuari 2008. aasta ja 10. veebruari 2010. aasta resolutsioone;
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 6. juuli 2010. aasta avaldust eelseisvate hukkamiste kohta Iraanis;
– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Hillary Clintoni 10. augusti 2010. aasta avaldust, milles ta nõudis tungivalt, et Iraan austaks oma kodanike põhivabadusi;
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osaline Iraan on;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 43-aastane kahe lapse ema Sakineh Mohammadi Ashtiani mõisteti 2006. aasta mais süüdi ebaseadusliku suhte eest kahe mehega ning talle määrati karistuseks 99 piitsahoopi; arvestades, et varem määratud karistusest hoolimata on ta nüüd mõistetud süüdi abielurikkumises ja talle on määratud surmanuhtlus kividega surnuks viskamise teel;
B. arvestades, et määratud karistus jäi hoolimata rahvusvahelisest hukkamõistust kehtima ning see võidakse igal ajal ülemkohtunik Sadegh Larijani otsusega täide viia;
C. arvestades, et televisioonis üle kantud „ülestunnistuses” tundub Sakineh Mohammadi Ashtiani ennast siduvat oma abikaasa mõrvaga; arvestades, et on selgeid märke, et „ülestunnistus” oli antud surve all;
D. arvestades, et Sakineh Mohammadi Ashtianile on määratud veel 99 piitsahopi kõlvatuse ja rikutuse levitamise eest, kuna väidetavalt oli ta Briti ajalehes avaldatud fotol ilma loorita;
E. arvestades, et Sakineh Mohammadi Ashtiani advokaat Mohammad Mostafaei põgenes Iraanist, pärast seda kui Iraani julgeolekujõud andsid korralduse tema vahistamiseks ning vahistasid tema naise ja naisevenna;
F. arvestades, et 18-aastast Ebrahim Hamidit, keda süüdistatakse homoseksuaalsuses, ootab kohene hukkamine, hoolimata asjaolust, et tal puudub kaitsja;
G. arvestades, et kividega surnuks viskamine on selges vastuolus Iraani rahvusvaheliste kohustustega kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti alusel; arvestades, et Iraan nõustus alles hiljuti tema suhtes ÜRO inimõiguste nõukogus teostatud üldise korrapärase läbivaatamise käigus järgima vähemalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti miinimumstandardeid ja sätteid seoses surmanuhtlusega, kuni riigis selline karistus kehtib;
H. arvestades, et 1. augustil pakkus Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva Ashtianile varjupaika, kuid Iraani valitsus keeldus Brasiilia pakkumisest ettekäändel, et Lulal ei ole juhtumi kohta piisavalt infot;
I. arvestades, et hollandi-iraani naine Zahra Bahrami vahistati pärast seda, kui ta oli osalenud Ashura meeleavaldusel (27. detsembril 2009) Iraani presidendivalimiste tulemuste võltsimise vastu; arvestades, et teda on alates vahistamisest hoitud Teheranis Evini vanglas ning on märke tema piinamisest;
J. arvestades, et Zahra Bahramit süüdistati valitsusvastase organisatsiooni loomises, nimetu monarhistliku rühma liikmesuses ja valitsusvastase propaganda levitamises; arvestades, et talle ei antud kaitsjat ning Hollandi saatkonnal Teheranis ei lubata talle mingit abi pakkuda;
K. arvestades, et Zahra Bahramit ei lubata Evini vanglas külastada ning väidetavalt on tema füüsiline ja vaimne seisund väga halb;
L. arvestades, et Nasrin Sotoudeh – tuntud inimõiguste jurist, keda austatakse laialdaselt tema töö eest surmanuhtlust ootavate alaealiste abistamisel ja meelsusvangide kaitsmise eest – vahistati 4. septembril 2010 süüdistatuna riigivastase propaganda tegemises ning kollusioonis ja kogunemises eesmärgiga ohustada riigi julgeolekut;
M. arvestades, et Iraani Islamivabariigi ametivõimud vahistavad ja vangistavad jätkuvalt kodanikuühiskonna aktiviste ning kiusavad taga ja hagevad sõltumatuid juriste; arvestades, et valitsuse uus viis inimõiguste juristide tagakiusamiseks on alusetud maksudega seotud süüdistused; arvestades, et miljoni allkirja kampaania osalisi, kes kaitsevad soolist võrdõiguslikkust, ning inimõigustele ja sotsiaalarengule pühendunud üliõpilaste ja vilistlaste organisatsiooni ADVAR kesknõukogu liikmeid on valesüüdistuste alusel vangistatud;
N. arvestades, et kümned erariietes relvastatud isikud ründasid endise presidendikandidaadi Mehdi Karroubi residentsi, mille tulemuseks olid grafitid, vandalism, katkised aknad ja tulistamine Karroubi kodus; arvestades, et need rünnakud toimusid pärast revolutsioonilise kaardiväe komandöri Mohammad Ali Jafari kommentaari, et Iraani rahvas mõistab „mässajate juhid” hukka, pidades selle all silmas opositsioonijuhte; arvestades, et politsei ei teinud katsetki rünnakuid peatada,
1. on kohkunud ja jahmunud kividega surnuks viskamisele määratud Sakineh Mohammadi Ashtiani juhtumi üle; nõuab tungivalt, et Iraani Islamivabariigi ametivõimud ei hukkaks Sakineh Mohammadi Ashtianit kividega surnuks viskamise teel ega muul viisil;
2. palub Iraani Islamivabariigi ametivõimudel tema juhtum uuesti põhjalikult läbi vaadata;
3. mõistab hukka Sakineh Mohammadi Ashtiani „teleülestunnistuse”, mille ilmselt korraldasid Iraani ametivõimud, et süüdistada teda abikaasa mõrvas; märgib, et sellised teleülekanded seavad kahtluse alla kohtute sõltumatuse;
4. nõuab tungivalt, et Iraani valitsus keelustaks kividega surnuks viskamise kui eriti julma hukkamisviisi;
5. kinnitab taas, et EL on igal juhul kindlalt surmanuhtluse vastu, ning palub Iraanil kehtestada hukkamiste moratooriumi, kuni surmanuhtlus on vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele 62/149 ja 63/168 kaotatud;
6. nõuab tungivalt, et Iraani valitsus peataks homoseksuaalsuses süüdistatud 18-aastase Ebrahim Hamidi hukkamise;
7. on vastu täiskasvanute vaheliste vastastikusel nõusolekul toimuvate seksuaalsuhete kriminaliseerimisele ning nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud lõpetaksid abielurikkumise käsitlemise kuriteona;
8. nõuab Zahra Bahrami kohest vabastamist; palub, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton käsitleks Zahra Bahrami kinnipidamist Iraani ametivõimude poolt;
9. nõuab tuntud inimõiguste juristi Nasrin Sotoudehi kohest vabastamist ja kõigi tema vastu esitatud süüdistuste tühistamist;
10. väljendab sügavat muret valitsuse poolt juhitud vägivalla pärast endise presidendikandidaadi Mehdi Karroubi vastu ning hirmuõhkkonna levitamise pärast julgeolekujõudude juhitud kurjategijate ja erariietes relvastatud isikute kasutamise teel; nõuab, et valitsus hoiduks selliste kuritegude heakskiitmisest; peab Iraani kõrgeimat juhti ajatolla Ali Khameneid vastutavaks presidendikandidaadi Mehdi Karroubi ja tema perekonna turvalisuse eest;
11. väljendab sügavat muret selle pärast, et Iraani ametivõimud kuritarvitavad kohtuvõimu inimõiguslaste ja kodanikuühiskonna aktivistide, teiste seas näiteks miljoni allkirja kampaania osaliste ja ADVARi kesknõukogu liikmete tagakiusamiseks;
12. nõuab ÜRO mandaati kuritegude uurimiseks ja inimõiguste rikkujate vastutusele võtmiseks Iraanis;
13. tuletab Iraanile meelde tema kohustusi kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti alusel ning kohustusi, mis ta võttis ÜRO inimõiguste nõukogus teostatud üldise korrapärase läbivaatamise käigus, ning nõuab kõikide poliitvangide ja vangistatud inimõiguste kaitsjate viivitamatut vabastamist;
14. nõuab, et isikute ja organisatsioonide nimekirja, kellele on kehtestatud ELi reisimise keeld ja kelle varad on külmutatud, laiendataks ka nendele isikutele, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste ja vabaduste piiramise ning repressioonide eest Iraanis;
15. kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama välja täiendavaid meetmeid demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning Euroopa sisserändepoliitika raames Iraani inimõiguste kaitsjate aktiivseks kaitsmiseks;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.