Resolutsiooni ettepanek - B7-0501/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0501/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Inimõigused Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumid

6.9.2010

koos taotlusega võtta küsimus inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumiste arutelu päevakorda
vastavalt kodukorra artiklile 110

Rachida Dati, Ria Oomen-Ruijten, Roberta Angelilli, Potito Salatto, Filip Kaczmarek, Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Sari Essayah, Tunne Kelam, Lena Kolarska-Bobińska, Mario Mauro, Erminia Mazzoni, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Michèle Striffler, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0494/2010

Menetlus : 2010/2846(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0501/2010
Esitatud tekstid :
B7-0501/2010
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0501/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste kohta Iraanis, eelkõige Sakineh Mohammadi Ashtiani ja Zahra Bahrami juhtumite kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eriti neid, mis käsitlevad inimõigusi, ning eelkõige 22. oktoobri 2009. aasta ja 10. veebruari 2010. aasta resolutsioone;

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. juuni ja 6. juuli 2010. aasta avaldusi;

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille osaline Iraan on;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone ning eelkõige resolutsioone 62/149 ja 63/138, millega nähakse ette hukkamiste moratooriumi kehtestamine surmanuhtluse kaotamiseni;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 110,

A. arvestades, et Sakineh Mohammadi Ashtianile, keda süüdistati pärast abikaasa surma kahes abieluvälises intiimsuhtes, määrati 2006. aastal Iraanis karistuseks 99 piitsahoopi ja karistus viidi samal aastal täide;

B.  arvestades, et teda peeti ka kaassüüdlaseks oma abikaasa mõrvas, kuid ta mõisteti õigeks, misjärel esitati talle süüdistus abielurikkumises ja määrati karistuseks surmanuhtlus kividega surnuks viskamise teel;

C. arvestades, et kividega surnuks viskamine, mis pidi toimuma 9. juulil 2010, lükati Iraani ametivõimude poolt rahvusvahelise surve tõttu „humanitaarkaalutlustel” edasi;

D. arvestades, et Sakineh Mohammadi Ashtiani juhtum ei ole üksikjuhtum, ning arvestades, et on oluline veel kord kinnitada Euroopa Parlamendi pühendumist naiste õigustele, põhiväärtustele ning naistevastase vägivalla kõigi vormide ja eelkõige naiste kividega surnuks viskamise vastu võitlemisele;

E.  arvestades, et Hollandi kodanik Zahra Bahrami, kes reisis Iraani oma perega kohtumiseks, vahistati pärast Ashura meeleavaldust 27. detsembril 2009 ja teda sunniti televisioonis üle kantud ülestunnistuses tema vastu esitatud süüdistusi omaks võtma,

1.  mõistab kindlalt hukka Sakineh Mohammadi Ashtianile määratud surmanuhtluse kividega surnuks viskamise teel; on seisukohal, et olenemata asjaoludest ei saa surmanuhtlust kividega surnuks viskamise teel õigustada ega aktsepteerida;

2.  nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud tühistaksid Sakineh Mohammadi Ashtianile määratud karistused;

3.  tuletab meelde, et kahjuks ei ole Sakineh Mohammadi Ashtiani juhtum üksikjuhtum, ja avaldab toetust kõigile teistele naistele, kellele on inimväärikust, naiste õigusi ja inimõigusi rikkudes määratud surmanuhtlus;

4.  mõistab kindlalt hukka Zahra Bahrami vahistamise ning nõuab tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

5.  kinnitab veel kord oma vastuseisu surmanuhtlusele ning palub Iraani ametivõimudel vastavalt ÜRO resolutsioonidele 62/149 ja 63/138 kehtestada hukkamiste moratooriumi, kuni surmanuhtlus on kaotatud;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste komisjonile, Iraani ülemkohtu esimehele ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.