Resolutsiooni ettepanek - B7-0503/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0503/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Romide väljasaatmine Prantsusmaalt

6.9.2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Renate Weber, Sophia in 't Veld, Marielle De Sarnez, Cecilia Wikström, Niccolò Rinaldi, Sonia Alfano, Ramon Tremosa i Balcells, Leonidas Donskis, Olle Schmidt, Metin Kazak, Luigi de Magistris, Alexander Alvaro, Nathalie Griesbeck fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0493/2010

Menetlus : 2010/2842(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0503/2010
Esitatud tekstid :
B7-0503/2010
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0503/2010

Euroopa Parlamendi resolutsiooni romide väljasaatmise kohta Prantsusmaalt

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, õigust väärikusele, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, vähemustesse kuuluvate isikute õigusi, mida tunnustavad inimõigusi ja põhivabadusi kaitsevad rahvusvahelised ja Euroopa konventsioonid, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsioon, Euroopa Nõukogu 1994. aasta rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigus;

–   võttes arvesse aluslepinguid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10, 18, 19, 45 ja sellele järgnevaid artikleid ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 8, 19, 21, 24, 45, 47 ja 51;

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õiguse kohta liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995 aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega;

–   võttes arvesse komisjoni teatist romide sotsiaalse ja majandusliku lõimumise kohta Euroopas (KOM/2010/0133), Euroopa Liidu põhiõiguste ameti aruandeid, nõukogu 7. juuni 2010. aasta järeldusi romide suurema kaasamise kohta;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone muu hulgas romide, rassismi ja ksenofoobia ning diskrimineerimisvastaste meetmete ja liikumisvabaduse kohta, eelkõige 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus, 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus, 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta, 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopas sageneva äärmusluse vastase võitluse kohta, 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta, 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta ning 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Prantsuse valitsus otsustas oma 28. juuli erakorralisel koosolekul, mis kutsuti kokku, et arutada „teatavate rändlejate (travellers) ja romide käitumisest põhjustatud probleeme” pärast intsidente, mille tagajärjel sandarmi poolt tapeti üks (Prantsuse kodanikust) rändleja ja mille suhtes on algatatud uurimine, ja sellele järgnenud rahutusi, et umbes 300 romide ja rändlejatega asustatud ebaseaduslikku laagrit likvideeritakse 3 kuu jooksul ning et romid saadetakse tagasi nende päritoluriikidesse, peamiselt Rumeeniasse ja Bulgaariasse;

B.  arvestades, et Prantsusmaa ametivõimude väitel viidi läbi „vabatahtlik” ja „humanitaarne” repatrieerimine, mille eest maksti hüvitist 300 eurot täiskasvanu ja 100 eurot lapse kohta, samal ajal kui ajakirjandus väitis ja ÜRO rassilise diskrimineerimise komitee jõudis järeldusele, et kõik üksikisikud ei andnud vabatahtlikult oma täielikku nõusolekut ega saanud aru oma õigustest, sest mõned romid on teatanud, et neid ähvardati vahistamisega või sunniviisilise kolimisega, kui nad keelduvad repatrieerimisest, ning ametivõimude korraldatud operatsioon, mille käigus lahutati mehed naistest ja lastest, sai ka tõsise kriitika osaliseks;

C. arvestades, et umbes 400 000 Prantsusmaal elavast romist on 95% Prantsusmaa kodanikud ning neid ei saa seetõttu välja saata ega maalt lahkuma sundida, ning arvestades, et Prantsusmaa on romisid saatnud välja juba mitme aasta jooksul, sealhulgas ligi 10 000 aastal 2009 ja 8000 käesoleval aastal;

D. arvestades, et lammutatud on 128 laagrit ning augustis saadeti Prantsusmaalt Bulgaariasse ja Rumeeniasse tagasi 979 romi – nendest 151 sunniviisiliselt ja 828 vabatahtlikult;

E.  arvestades, et takistamaks romide naasmist Prantsusmaale, pidid repatrieerimistoetuse saajad kirjutama alla teatavale blanketile ja neilt võeti sõrmejäljed, et nad ei saaks sama raha Prantsusmaale tagasipöördumisel teistkordselt;

F.  arvestades Prantsusmaa valitsuse avaldust, et kui Rumeenial ja Bulgaarial ei õnnestu romide vähemust lõimida ja kui nad ei täida oma kohustust romide suhtes, siis ei saa need riigid Schengeni lepinguga liituda, mis on vastuolus tehnilise hinnanguga Rumeenia ja Bulgaaria nõuetele vastavusele, mille kiitsid heaks kõik Schengeni töörühma kuuluvad liikmesriigid; arvestades, et komisjon on Prantsusmaa valitsuse sellesisulise ettepaneku tagasi lükanud;

G. arvestades, et olenemata asjaolust, et Prantsusmaa valitsuse võetud meetmeid on laialdaselt kritiseeritud riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil valitsusväliste organisatsioonide, valitsuste, asutuste ning usujuhtide ja -organisatsioonide, eelkõige ÜRO (rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee), Euroopa Nõukogu (rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon, inimõiguste komissar, parlamentaarse assamblee president) ja ELi institutsioonide poolt, on Prantsusmaa valitsus väljasaatmistega jätkanud, saades toetust ainult Itaalia siseministrilt, kes on sarnaseid meetmeid varem välja pakkunud ja rakendanud;

H. arvestades, et Prantsusmaa ametivõimud kutsusid Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Hispaania, Kreeka siseministrid, hiljem ka Belgia siseministri, ning Euroopa Komisjoni koos Kanada ja USA esindajatega Pariisis 6. septembril toimunud kohtumisele, kuhu ülejäänud liikmesriike ei kutsutud, et arutada ELi pädevusse kuuluvaid sisserände ja vaba liikumise küsimusi, ning arvestades, et Itaalia siseminister on teatanud oma kavatsusest taotleda rangemaid ELi eeskirju sisserände ja vaba liikumise kohta, seda eelkõige romide suhtes;

I.   arvestades, et ELi kodanike ja nende perekondade õigus vabale liikumisele on ELi aluslepingutes ja direktiivis 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) sätestatud põhiõigus, mille kohta komisjon on esitanud aruande ning andnud liikmesriikidele suunised direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks;

J.   arvestades, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab tagama ELi aluslepingute ja õiguse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise, kaitse ja edendamise ELis ning reageerima viivitamata ja jõuliselt nende igasugusele selgele rikkumisele niipea, kui see toimub;

K. arvestades, et need väljasaatmised toimuvad Prantsuse valitsusjuhtide avalduste saatel, mis vihjavad seostele romide, sisserändajate ja kuritegevuse vahel ning milles on ka tehtud ettepanekuid Prantsuse kodakondsuse äravõtmiseks igalt võõrpäritoluga inimeselt, kes ähvardab politseiniku elu; arvestades, et kogu ELis on suurenenud vihakuriteod ja rassistlik vägivald romide vastu;

L.  arvestades, et Lille’i halduskohus kiitis heaks varasema 27. augusti kohtuotsuse, millega tühistati seitsme romi väljasaatmiskäsud põhjendusel, et võimud ei olnud tõestanud, et need romid on „oht avalikule korrale”;

M. arvestades, et Saksamaa valmistub Kosovosse tagasi saatma 12 000 romi, kellest pooled on lapsed, osa neist Saksamaal sündinud, hoolimata sealjuures UNICEFi ja Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari Lääne-Euroopa riikidele esitatud üleskutsest romide sunniviisiline tagasisaatmine Kosovosse lõpetada; arvestades, et Rootsist on „kerjamise” tõttu välja saadetud umbes 50 romi, kuigi Rootsis ei ole kerjamine kuritegu; arvestades, et juulis saatis Taani romisid kiirkorras maalt välja; arvestades, et teised riigid rakendavad sarnast poliitikat või on teatanud uutest piiravatest meetmetest, näiteks Itaalia,

1.  väljendab sügavat muret Prantsusmaa, aga ka teiste liikmesriikide ametivõimude poolt romide ja rändlejate vastu rakendatud meetmete pärast, mille eesmärk on nende tagasisaatmine nende päritoluriikidesse, ning nõuab, et romide kollektiivne väljasaatmine viivitamatult peatataks; kutsub komisjoni ja nõukogu ning liikmesriike üles esitama omalt poolt sama nõudmist;

2.  rõhutab, et need meetmed on vastuolus ELi aluslepingute ja õigusnormidega, kujutades endast diskrimineerimist rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning direktiiviga 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil), kuna inimeste kollektiivne väljasaatmine on vastavalt ELi põhiõiguste hartale keelatud;

3.  tuletab meelde, et direktiiviga 2004/38/EÜ on liidu kodanike väljasaatmise võimalus väga selgelt piiritletud, nimelt kui tegemist on ohuga avalikule korrale või julgeolekule või koormatakse ebamõistlikult sotsiaalabisüsteemi; väljasaatmisotsuseid tuleb hinnata ja langetada individuaalselt, võttes arvesse isiklikke asjaolusid (artikkel 28), tuleb rakendada menetluslikke kaitsemeetmeid (artikkel 30), tagada juurdepääs kohtu- ja haldusmenetlusele otsuse täitmise peatamiseks ning heastamisele (artikkel 31), lisaks ei ole vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi põhjendamatu koormamine iseenesest piisav põhjus inimese automaatseks väljasaatmiseks (põhjendus 16 ja artikkel 14), liikumis- ja elamisvabaduse piiramist avaliku korra, avaliku julgeoleku või tervishoiu huvides ei tohi rakendada majanduslikel eesmärkidel ning see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel ning mitte üldise preventsiooni kaalutlustel, ning asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (artikkel 27), liikmesriikide sätestatavad karistused peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed (artikkel 36) ja isikutele tuleb anda lahkumiseks aega vähemalt üks kuu;

4.  märgib, et väljasaatmised on olnud sihitud just romide kui kogukonna vastu, mida üldiselt peetakse avaliku korra ja turvalisuse ohustajaks ning sotsiaalabisüsteemi ülekoormajaks, ning need viidi läbi äärmiselt lühikese ajaga viisil, millega kaasnes avalikkuse silmis häbistamine, jõu kasutamine ja hirmutamine; sellistes oludes ei saa individuaalset ja üksikjuhtumite kaupa hindamist mõistlikult ja nõuetekohaselt korraldada; materiaalseid ja menetluslikke tagatisi ei ole rakendatud ega tagatud; rikutud on proportsionaalsuse tingimust; meetmeid on tõenäoliselt võetud majanduslikel kaalutlustel või üldise preventsiooni eesmärgil; direktiivis ei nähta ette ELi kodanike soodustatud või vabatahtlikku tagasipöördumist päritoluriiki majandusliku „hüvituse” eest, mis oleks ka vastuolus aluslepingute sätete ja vaimuga, kuna liikumisvabadus on põhiõigus, mida ei või võõrandada, osta ega müüa, samuti põhjustaks see diskrimineerimist ELi kodanike vahel; peale selle ei ole Rumeenia võimude teatel ükski tagasisaadetutest kunagi toime pannud kuritegu ei Prantsusmaal ega Rumeenias ning Prantsusmaa kohtud on tühistanud ametivõimude poolt tehtud romide väljasaatmisotsused, mis põhinevad väitel, et romid on oht avalikule korrale;

5.  lisaks rõhutab, et väljasaadetavatelt romidelt sõrmejälgede võtmine on ebaseaduslik ning vastuolus ELi põhiõiguste harta (artikli 21 lõiked 1 ja 2), aluslepingute ja ELi õigusega, eriti direktiividega 38/2004 ja 43/2000, ning kujutab endast diskrimineerimist etnilise või rahvusliku päritolu tõttu;

6.  tunneb heameelt Euroopa Komisjoni asepresidendi ja õigusasjade, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku 25. augusti avalduse üle, milles väljendatakse muret romide Prantsusmaalt väljasaatmise pärast ja öeldakse, et kedagi ei tohi ähvardada väljasaatmine üksnes sellepärast, et ta on romi, ning kus kutsutakse kõiki liikmesriike järgima ühiselt kokku lepitud ELi eeskirju liikumisvabaduse, mittediskrimineerimise ja ühisväärtuste kohta Euroopa Liidus, mis on „väärtuste ja põhiõiguste ühendus“, eelkõige tunnustama põhiõigusi, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi, ning kutsub komisjoni üles koheselt aluslepingutest lähtuvalt tegutsema, et tagada ELi aluslepingute ja õiguse austamine;

7.  tunneb heameelt komisjoni voliniku teate üle, et Prantsusmaa olukorra kohta tehakse „täielik analüüs” ning kontrollitakse seal võetud meetmete vastavust ELi õigusele, ning palub end sellesse kaasata, tunneb heameelt ka komisjoni ja Prantsuse ametiautuste teabevahetuse üle ning komisjoni presidendi ja Prantsuse ametivõimude ettepanekul korraldatava seminari üle ja palub end ka nendesse kaasata; nõuab, et selline kontroll hõlmaks kõiki liikmesriike;

8.  nõuab, et koostataks põhjalik Euroopa romide strateegia, mis sisaldaks konkreetseid ja perspektiivitundelisi meetmeid romide ühiskonda integreerimise parandamiseks ja meetmeid seoses eluaseme, tööturule pääsu ning hariduse ja tervishoiu kättesaadavusega, mis aitaksid romide olukorda parandada; kutsub komisjoni, nõukogu, liikmesriike ja nende valitsusi ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi võtma endale romide eest ühist vastutust ning panustama nimetatud strateegiasse ning võtma asjakohaseid integratsioonimeetmeid oma vastutustasandil, eelkõige päritolu- ja sihtliikmesriikides; rõhutab, et integratsioonipoliitika saab olla edukas ainult siis, kui see põhineb kahesuunalisel kaasamisprotsessil, millega kaasatakse romid ja ühiskond kui tervik ja millega kaasnevad vastastikune tunnustamine ning õiguste ja kohustuste austamine;

9.  jagab Euroopa Komisjoni asepresidendi ja õigusasjade, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku seisukohta „viimastel nädalatel mõnes liikmesriigis kasutatud retoorika” kohta, mis „on olnud varjamatult diskrimineeriv ja osalt ässitav”, ning tema üleskutset poliitikakujundajatele käsitleda romide integreerimise küsimust „ettevaatlikult ja vastutustundega”; mõistab hukka avaldused, milles vähemusi ja immigrante seostatakse kuritegevusega, sest nii põlistatakse negatiivseid stereotüüpe, mis soodustavad romide häbimärgistamist ja diskrimineerimist;

10. tuletab meelde, et ELi kodanike vaba liikumine on ELi küsimus ning et järelikult tuleb vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele selliseid küsimusi käsitleda ELi institutsioonides ja mitte piiratud osalusega kohtumistel, kuhu kutsutakse vaid mõne liikmesriigi valitsused; peab seetõttu Prantsusmaa kokkukutsutud kohtumist ebakohaseks ning on seisukohal, et komisjon, eesistujariik Belgia ja need liikmesriigid, kes olid kutsutud, ei oleks tohtinud sellest osa võtta; nõuab, et ELi pädevusse kuuluvaid küsimusi arutataks nõuetekohastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu näevad ette aluslepingud; tunneb heameelt Euroopa Komisjoni asepresidendi ja õigusasjade, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Prantsusmaa võimudele esitatud nõudmise üle alustada dialoogi kõigi ELi liikmesriikidega, et võtta aluslepingutest ja ELi põhiõiguste hartast lähtudes ühine vastutus romide eest, ning komisjoni pakkumise eest olla liikmesriikide vahel vahendajaks ning jälgida ja hinnata edusamme;

11. kutsub Prantsuse ametivõime üles järgima Prantsuse seadust, mis kohustab kõiki enam kui 5000 elanikuga omavalitsusi (kommuune) rajama ametlikke rändlejate peatuspaiku, kuna Prantsuse võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komisjoni (HALDE) andmetel on neid rajanud vaid 25% selleks kohustatud omavalitsustest, mistõttu on kasvanud ebaseaduslikes peatuspaikades elavate rändlejate arv;

12. tuletab ELi liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust tagada kõigi isikute, sealhulgas romide ja rändlejate õigus muu hulgas piisavale eluasemele, ja rõhutab vajadust pakkuda neile piisavat alternatiivset majutust, mis julgustab neid paikseks jääma ja soodustab integratsiooni; nõuab Prantsusmaalt tungivalt kõigi rändlejaid diskrimineerivate Prantsuse õigusnormide tühistamist (näiteks reisiloa kaasas kandmise nõue ja valimisõiguse piiramine);

13. kordab oma varasemat üleskutset liikmesriikidele vaadata läbi ja tunnistada kehtetuks seadused ja meetmed, mis diskrimineerivad romisid otseselt või kaudselt rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles teostama järelevalvet aluslepingute ning diskrimineerimisvastaseid meetmeid ja liikumisvabadust käsitlevate direktiivide kohaldamise üle liikmesriikide poolt, eeskätt romide suhtes, ning rakendama vajalikke meetmeid, kui seda ei ole tehtud, eelkõige rikkumismenetluste algatamise teel;

14. nõuab, et EL ja liikmesriigid eraldaksid vahendeid romide integreerimisprojektidele, et liikmesriigid teeksid järelevalvet nende vahendite jaotamise ja kasutamise ning projektide nõuetekohase rakendamise üle ning hindaksid nende tõhusust, ja palub komisjonil ja nõukogul koostada selle kohta aruanne koos asjakohaste ettepanekutega;

15. teeb oma vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida selle küsimuse arengut koostöös põhiõiguste ameti ja valitsusväliste organisatsioonidega ning inimõiguste ja romide küsimustega tegelevate organitega ning koostada Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonide ja raportite põhjal raport romide olukorra kohta Euroopas;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja ÜROle.