Menetlus : 2010/2842(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0504/2010

Esitatud tekstid :

B7-0504/2010

Arutelud :

PV 07/09/2010 - 11
CRE 07/09/2010 - 11

Hääletused :

PV 09/09/2010 - 5.2
CRE 09/09/2010 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0312

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 144kWORD 84k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0493/2010
6.9.2010
PE446.587v01-00
 
B7-0504/2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Romide olukord Euroopas


Hélène Flautre, Nicole Kiil-Nielsen, Margrete Auken, Reinhard Bütikofer, Marije Cornelissen, Karima Delli, Franziska Keller, Jean Lambert, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Raül Romeva i Rueda, Keith Taylor, Bart Staes, Catherine Grèze, Heidi Hautala, Malika Benarab-Attou fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon romide olukorra kohta Euroopas  
B7‑0504/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, eriti rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO 1992. aasta deklaratsiooni rahvus- või etniliste, usuliste või keeleliste vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni (ECHR) ja sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust, Euroopa sotsiaalhartat ja sellega seotud Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee soovitusi ning Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 18, 19 ja 21;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld) ning artiklit 45 (liikumis- ja elukohavabadus);

–   võttes arvesse nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) ja eelkõige otsese ja kaudse diskrimineerimise mõisteid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

–   võttes arvesse komisjoni teatist romide sotsiaalse ja majandusliku lõimumise kohta Euroopas (KOM(2010)0133) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandeid;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 437/2010, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega;

–   võttes arvesse 2.–27. augustil 2010 toimunud ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 77. istungi soovitusi Eesti, Prantsusmaa, Rumeenia, Sloveenia ja Taani kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu aruannet, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) neljandat raportit Prantsusmaa kohta, mis avaldati 15. juunil 2010;

–   võttes arvesse oma 14. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2004–2008;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone muu hulgas romide, rassismi ja ksenofoobia ning diskrimineerimisvastaste meetmete ja liikumisvabaduse kohta, eriti 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta, 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta ning 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Prantsuse valitsus otsustas oma 28. juuli erakorralisel koosolekul, mis kutsuti kokku, et arutada „teatavate rändlejate (nn travelleride) ja romide käitumisest põhjustatud probleeme” pärast ühe (Prantsuse kodanikust) rändleja tapmist sandarmi poolt ja sellele järgnenud rahutusi, et umbes 300 romide ja rändlejate ebaseaduslikku laagrit likvideeritakse 3 kuu jooksul ning et romid saadetakse tagasi nende päritoluriikidesse, peamiselt Rumeeniasse ja Bulgaariasse;

B.  arvestades, et Prantsusmaa ametivõimude väitel viidi läbi „vabatahtlik” ja „humanitaarse iseloomuga” repatrieerimine, mille eest maksti hüvitist 300 eurot täiskasvanu ja 100 eurot lapse kohta, samal ajal kui ajakirjandus väitis ja ÜRO rassilise diskrimineerimise komitee jõudis järeldusele, et mitte kõik üksikisikud ei andnud vabatahtlikult oma täielikku nõusolekut ega saanud aru oma õigustest, sest mõned romid on teatanud, et neid ähvardati vahistamisega või sunniviisilise kolimisega, kui nad keelduvad „vabatahtlikust” repatrieerimisest, ning ametivõimude korraldatud operatsioon, mille käigus lahutati mehed naistest ja lastest, sai ka tõsise kriitika osaliseks; arvestades, et takistamaks romide naasmist Prantsusmaale, pidid repatrieerimistoetuse saajad andma blanketile allkirja ja neilt võeti sõrmejäljed;

C. arvestades, et romide suutmatus ametlikul tööturul tööd leida ja sellega seonduv vahendite nappus takistab sageli nende elukoha registreerimist;

D. arvestades, et umbes 400 000 Prantsusmaal elavast romist on 95% Prantsusmaa kodanikud, ning et Prantsusmaa on romisid saatnud välja juba mitme aasta jooksul, sealhulgas 2009. aastal ligi 10 000 romi ja käesoleval aastal üle 8000;

E.  arvestades, et 19. augustil saadeti Rumeeniasse ja Bulgaariasse tagasi 86 romi, 20. augustil veel umbes 130, 26. augustil ligi 300 ning et valitsus on teatanud, et augusti lõpuks saadetakse tagasi umbes 800 romi;

F.  arvestades Prantsusmaa valitsuse avaldust, et kui Rumeenial ja Bulgaarial ei õnnestu romide vähemust lõimida, siis ei saa need riigid märtsis Schengeni lepinguga liituda, kui nad ei vastutust romide suhtes – mis on vastuolus tehnilise hinnanguga Rumeenia ja Bulgaaria nõuetele vastavusele, mille kiitsid heaks kõik Schengeni töörühma kuuluvad liikmesriigid; arvestades, et ka komisjon on Prantsusmaa valitsuse sellesisulise ettepaneku tagasi lükanud;

G. arvestades, et olenemata asjaolust, et Prantsusmaa valitsuse võetud meetmeid on laialdaselt kritiseeritud riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil valitsusväliste organisatsioonide, valitsuste, asutuste ning usujuhtide ja -organisatsioonide, eelkõige ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi institutsioonide poolt, on Prantsusmaa valitsus väljasaatmisi jätkanud, saades toetust ainult Itaalia siseministrilt, kes on sarnaseid meetmeid varem välja pakkunud ja rakendanud;

H. arvestades, et need väljasaatmised toimuvad Prantsuse valitsusjuhtide avalduste saatel, mis vihjavad seostele romide, sisserändajate ja kuritegevuse vahel ning milles on ka tehtud ettepanekuid Prantsuse kodakonduse äravõtmiseks igalt võõrpäritoluga inimeselt, kes seab ohtu politseiniku elu;

I.   arvestades, et Prantsusmaa kohtud on romide hiljutised väljasaatmised vaidlustanud, kuna Prantsuse võimud on vaid maa ebaseadusliku hõivamise alusel toimuvaid väljasaatmisi põhjendades tõlgendanud „ohtu avalikule korrale” ebaproportsionaalselt;

J.   arvestades, et Prantsusmaa ametivõimud on kutsunud Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Hispaania, Kreeka siseministrid, hiljem ka Belgia siseministri, ning Euroopa Komisjoni koos Kanada ja USA esindajatega Pariisis septembris toimuvale kohtumisele, kuhu ülejäänud liikmesriike ei kutsutud, et arutada ELi pädevusse kuuluvaid sisserände ja vaba liikumise küsimusi, ning arvestades, et Itaalia siseminister on teatanud oma kavatsusest taotleda rangemaid ELi eeskirju sisserände ja vaba liikumise kohta, seda eelkõige romide suhtes;

K. arvestades, et vaba liikumise õigus on ELi aluslepingutega sätestatud põhiõigus, mida reguleeritakse direktiiviga 2004/38/EÜ, mille kohta komisjon on esitanud aruande ning andnud liikmesriikidele suunised direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks;

L.  arvestades, et ELi eelmine, praegune ja tulevane eesistujariik tegid Cordobas 8.–9. aprillil 2010 toimunud teisel romide teemalisel tippkohtumisel ühisavalduse, milles võtsid kohustuse:

· edendada romidega seotud küsimuste süvalaiendamist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikavaldkondadesse, mis puudutavad põhiõigusi ning kaitset rassismi, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest;

· parandada ühtse romide kaasamise programmi struktuuri ja tähtsustada põhieesmärke ning -tulemusi;

· tagada, et Euroopa Liidu olemasolevad rahastamisvahendid, eriti tõukefondid, tehakse romidele kättesaadavaks;

M. arvestades, et romide väljasaatmised kujutavad endast inimõiguste ja põhivabaduste alaste Euroopa väärtuste tõsist rikkumist ning on vastuolus ELi liikmesriikide poolt romide integratsiooni tõhustamiseks võetud kohustustega, mis võeti vastu teisel romide teemalisel tippkohtumisel;

N. arvestades, et komisjonil on kohustus tagada ELi aluslepingute ja õigusnormide ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine, kaitse ja edendamine ELis ning reageerida viivitamata ja jõuliselt nende mis tahes ilmsele rikkumisele niipea, kui see toimub;

O. arvestades, et Saksamaa valmistub Kosovosse tagasi saatma 12 000 romi, kellest pooled on lapsed, osa neist Saksamaal sündinud, hoolimata sealjuures UNICEFi ja Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari Lääne-Euroopa riikidele esitatud üleskutsest lõpetada romide sunniviisiline tagasisaatmine Kosovosse; arvestades, et mõned neist on sattunud isegi Põhja-Mitrovica tinareostusega laagritesse, kus valitsevad eluohtlikud tingimused; arvestades, et Rootsist on kerjamise tõttu välja saadetud umbes 50 romi, kuigi Rootsis ei ole kerjamine kuritegu; arvestades, et on teisi riike, kes rakendavad samasuguseid meetmeid; arvestades, et juulis saatis Taani romisid kiirkorras maalt välja,

1.  mõistab karmilt hukka Prantsusmaa, aga ka teiste liikmesriikide ametivõimude poolt romide ja rändlejate vastu rakendatud meetmed, mille eesmärk on nende väljasaatmine, nõuab neilt tungivalt, et romide väljasaatmine viivitamatult peatataks, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles esitama omalt poolt sama nõudmist;

2.  rõhutab, et need meetmed on vastuolus ELi aluslepingute ja õigusnormidega, kujutades endast diskrimineerimist rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning direktiiviga 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil), kuna inimeste kollektiivne väljasaatmine on vastavalt ELi põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile keelatud ning sellega ei saa mingil tingimusel nõustuda;

3.  tuletab meelde, et direktiiviga 2004/38/EÜ on liidu kodanike väljasaatmise võimalus väga selgelt piiritletud, nimelt tuleb väljasaatmisotsuseid hinnata ja langetada individuaalselt, võttes arvesse isiklikke asjaolusid (artikkel 28), tuleb rakendada menetluslikke kaitsemeetmeid (artikkel 30), tuleb tagada juurdepääs kohtu- ja haldusmenetlusele otsuse peatamiseks ning hüvitamismenetlusele (artikkel 31), lisaks ei ole vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi põhjendamatu koormamine iseenesest piisav põhjus inimese automaatseks väljasaatmiseks (põhjendus 16 ja artikkel 14), kodanike liikumis- ja elamisvabaduse piiramist avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides ei tohi rakendada majanduslikel eesmärkidel, see peab olema proportsionaalne ning põhinema eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel ja mitte üldise preventsiooni kaalutlustel (artikkel 27), liikmesriikide sätestatavad karistused peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed (artikkel 36);

4.  märgib, et väljasaatmised on olnud sihitud just romide kui kogukonna, avaliku korra ja julgeoleku ohustajate ning sotsiaalabisüsteemi ülekoormajate vastu, ning need viidi läbi äärmiselt lühikese ajaga viisil, millega kaasnes avalikkuse silmis häbimärgistamine, jõu kasutamine ja hirmutamine; kuna sellistes oludes ei saa individuaalset ja üksikjuhtude kaupa hindamist mõistlikult ja nõuetekohaselt korraldada, ei ole menetluslikke kaitsemeetmeid kohaldatud ega tagatud; rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning neid meetmeid võeti ilmselt majanduslikel kaalutlustel või üldise preventsiooni eesmärgil; direktiivis ei sätestata ette ega lubata menetlust, mis võimaldaks ELi kodanike soodustatud või vabatahtlikku tagasipöördumist päritoluriiki majandusliku „hüvituse” eest, mis oleks ka vastuolus aluslepingute vaimu ja kirjatähega, kuna liikumisvabadus on põhiõigus, mida ei või võõrandada, osta ega müüa, samuti põhjustaks see diskrimineerimist ELi kodanike vahel;

5.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rangelt täidaksid oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja järjekindlalt kohaldaksid vaba liikumise direktiivi nõudeid;

6.  lisaks rõhutab, et väljasaadetavatelt romidelt sõrmejälgede võtmine on ebaseaduslik ning vastuolus ELi põhiõiguste harta (artikli 21 lõiked 1 ja 2), aluslepingute ja ELi õigusega, eriti direktiividega 38/2004 ja 43/2000, ning kujutab endast diskrimineerimist etnilise või rahvusliku päritolu tõttu;

7.  jagab õigusküsimuste voliniku seisukohta „viimastel nädalatel mõnes liikmesriigis kasutatud retoorika” kohta, mis „on olnud varjamatult diskrimineeriv ja osalt ässitav” ning tema üleskutset poliitikakujundajatele käsitleda romide integreerimise küsimust „ettevaatlikult ja vastutustundega”, ning lükkab tagasi ässitavad avaldused, milles vähemusi ja sisserändajaid seostatakse kuritegevusega, kuna need põlistavad negatiivseid stereotüüpe ning soodustavad romide häbimärgistamist ja diskrimineerimist;

8.  rõhutab hariduse rolli erinevate kultuuride tunnustamisel ja diskrimineerimise ning eelarvamuste vähendamisel; märgib, et vastutus eduka kaasamise eest lasub nii romidel kui ka ühiskonna põhiosal, kes mõlemad peavad pingutama lõimumise nimel, kui soovitakse saavutada sotsiaalset ühtsust;

9.  tervitab õigusasjade, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku 25. augusti avaldust, milles väljendatakse muret romide Prantsusmaalt väljasaatmise pärast ja öeldakse, et kedagi ei tohi ähvardada väljasaatmine üksnes sellepärast, et ta on romi, samas kutsudes kõiki liikmesriike järgima ühiselt kokku lepitud ELi eeskirju liikumisvabaduse, mittediskrimineerimise ja ühisväärtuste kohta Euroopa Liidus, mis on „väärtuste ja põhiõiguste ühendus”, eelkõige tunnustades põhiõigusi, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi;

10. palub komisjonil viivitamatult tagada ELi aluslepingute ja õiguse järgimine, eelkõige nõudes koheselt, et liikmesriigid peataksid romide väljasaatmise, kuni selle ELi õigusele vastavusele ei ole antud lõplikku hinnangut;

11. tunneb heameelt voliniku teate üle Prantsusmaal toimunu „täieliku analüüsimise” ning seal võetud meetmete ELi õigusele vastavuse kontrollimise kohta ning palub parlamenti sellesse kaasata, samuti tervitab teabevahetust komisjoni ja Prantsuse ametivõimude vahel ning komisjoni presidendi ja Prantsuse ametivõimude kavandatud seminaril; nõuab, et selline kontroll hõlmaks kõiki asjaomaseid liikmesriike; nõuab, et komisjon ei tugineks oma analüüsis mitte üksnes teabevahetusele asjaomaste ametiasutustega, vaid konsulteeriks põhjalikult ka asjaomaste VVOde ja romide esindajatega;

12. kordab oma üleskutset komisjonile koostada põhjalik Euroopa romide strateegia, mis sisaldaks konkreetseid ja perspektiivitundelisi meetmeid romide ühiskonda integreerimise parandamiseks ja meetmeid seoses eluaseme, tööturule pääsu ning hariduse ja tervishoiu kättesaadavusega, mis aitaksid romide olukorda parandada; kutsub komisjoni, nõukogu, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi võtma endale romide eest ühist vastutust ning panustama nimetatud strateegiasse igaüks oma vastutustasandil;

13. tuletab meelde, et ELi kodanike vaba liikumine on ELi tasandi küsimus ning et järelikult tuleb vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele selliseid küsimusi käsitleda ELi institutsioonides ja mitte piiratud osalusega kohtumistel, kuhu kutsutakse vaid mõne liikmesriigi valitsused; väljendab sügavat muret selliste piiratud osalejateringiga kohtumiste eesmärgi pärast, kuna neil püütakse ohustada Euroopa kodakondsuse kohaldamisala ja kodanike vaba liikumise põhimõtte realiseerimist;

14. kutsub asjaomaseid liikmesriike üles likvideerima puudujääki oma territooriumil asuvate vähemuste kaitse osas ning selleks allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni;

15. palub Prantsuse ametivõimudel uurida võimalusi koguda rahvusrühmade kaupa kõigi isikute võrdset kohtlemist kajastavat statistikat, et saaks mõõta diskrimineerimisvastase ametliku poliitika tulemuslikkust;

16. nõuab Eesti, Prantsusmaa, Rumeenia, Sloveenia ja Taani valitsustelt tungivalt, et nad rangelt täidaksid oma kohustusi tulenevalt rahvusvahelisest konventsioonist rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, kiites selleks koheselt heaks ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 77. istungi soovitused; nõuab eriti Prantsusmaalt kollektiivsest väljasaatmisest hoidumist, kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada võrdsed võimalused juurdepääsuks iga tasandi kvaliteetsele haridusele, tervishoiuteenustele, eluasemele ja muudele avalikele teenustele, kõigi vajalike meetmete võtmist valimisõiguse tagamiseks, 5. juuli 2000. aasta Bessoni seaduses ette nähtud varjupaikade pakkumist ja kõigi kodanike võrdse kohtlemise tagamist, tühistades selleks rändlejate reisiloa nõude;

17. tuletab ELi liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust tagada kõigi isikute, sealhulgas romide ja rändlejate õigus muu hulgas piisavale eluasemele ja rõhutab vajadust pakkuda neile küllaldast alternatiivset majutust;

18. nõuab Prantsusmaalt tungivalt kõigi rändlejaid diskrimineerivate Prantsuse õigusnormide tühistamist (näiteks reisiloa kaasas kandmise nõue ja valimisõiguse piiramine); lisaks kutsub Prantsusmaa ametivõime järgima Prantsuse seadust, mis kohustab kõiki enam kui 5000 elanikuga omavalitsusi (kommuune) rajama ametlikke rändlejate peatuspaiku, kuna Prantsuse võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastane komisjoni (HALDE) andmetel on neid rajanud vaid 25% selleks kohustatud omavalitsustest, mistõttu on kasvanud ebaseaduslikes peatuspaikades elavate rändlejate arv;

19. nõuab romi naistele suunatud poliitika tegelikku elluviimist, kuna neid diskrimineeritakse kahekordselt – kui naisi ja kui romisid; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles korraldama koostöös VVOdega teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on mõeldud nii romi naistele kui ka üldsusele, ning tagama vastavate õigusnormide täieliku rakendamise, et võidelda diskrimineerivate kultuuritavadega ja patriarhaalsete soorollidega, vältida polariseerumist ja võidelda valitsevate seksistlike stereotüüpide ja sotsiaalse häbimärgistamise vastu, mis toetab naistevastast vägivalda, ning tagama, et vägivalda ei õigustataks kommete, tavade või usuliste kaalutlustega;

20. tunneb sügavat kahetsust teise romide teemalise tippkohtumise ajal ilmnenud liikmesriikide poliitilise tahte puudumise pärast ning palub liikmesriikidel kiita heaks konkreetsed meetmed nende kohustuste realiseerimiseks, mida nad võtsid romide teemalise tippkohtumise eesistujakolmiku ühisdeklaratsioonis;

21. taotleb, et Põhiõiguste Amet koostaks arvamuse sellise poliitika ELi põhiõiguste hartale vastavuse kohta;

22. tuletab liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust tagada võrdsete võimaluste alusel lapse õigus haridusele ning vältida kõiki sellekohaseid haldustõkkeid;

23. märgib positiivsete eeskujude tähtsust integratsiooni jaoks ning toetab romide sotsiaalse tõrjutuse vältimisel rohkem kogemusi omavate liikmesriikide, eelkõige Ühendkuningriigi ja Hispaania parimate tavade levitamist; sellega seoses palub Põhiõiguste Ametil ELi poliitika rikastamiseks ja integratsiooni tugevdamiseks koostada romide kaasamise parimaid tavasid käsitlev aruanne;

24. teeb vastutavale parlamendikomisjonile ülesandeks Põhiõiguste Ameti, VVOde, inimõiguste ja romide küsimustega tegelevate organite ja romi rahva esindusorganitega konsulteerides probleemi jälgida ja koostada raport romide olukorrast Euroopas, nagu otsustati juba parlamendi praeguse ametiaja algul, võttes aluseks käesoleva resolutsiooni ja parlamendi varasemates raportites ja resolutsioonides esitatud nõudmised;

25. palub komisjonil hinnata Euroopa fondide kasutamist võitluses romide diskrimineerimise vastu, ning täiel määral ära kasutada kõik asjakohased Euroopa fondid, et tagada romide sisuline kaasamine, eesmärgiga tugevdada romide probleemide süstemaatilist integreerimist üleeuroopalisse ja liikmesriikide põhiõiguste poliitikasse;

26. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid ja tunnustaksid õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada inimväärne elu kõigile, kellel ei piisa selleks vahendeid, ning tagada, et romisid ja teisi liikumisvabadust kasutavaid inimesi teavitataks elukoha registreerimiseks täita tulevatest nõuetest;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonile ning ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komiteele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika