Menetlus : 2010/2856(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0518/2010

Esitatud tekstid :

B7-0518/2010

Arutelud :

PV 21/09/2010 - 14
CRE 21/09/2010 - 14

Hääletused :

PV 22/09/2010 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0341

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 115kWORD 67k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0518/2010
14.9.2010
PE446.607v01-00
 
B7-0518/2010

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlev Euroopa strateegia


Fiorello Provera, Nikolaos Salavrakos ja Niki Tzavela fraktsiooni EFD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta  
B7‑0518/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 174 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning artiklit 170 üleeuroopaliste võrkude kohta;

–   võttes arvesse protokolli nr 9 üldhuviteenuste kohta;

–   võttes arvesse protokolli subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta;

–   võttes arvesse oma resolutsiooni struktuuriliselt vähemsoodsate regioonide (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika ja nende institutsionaalsete perspektiivide raames (2002/2119(INI));

–   võttes arvesse oma 16. oktoobri 1998. aasta raportit mägipiirkondade uue strateegia kohta (A4-0368/98);

–   võttes arvesse oma 30. juuli 2008. aasta raportit mägipiirkondade põllumajanduse kohta (2008/2066 (INI));

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni saarte ning looduslike ja majanduslike piirangute kohta regionaalpoliitika kontekstis (2006/2106(INI));

–   võttes arvesse oma resolutsiooni majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva neljanda aruande kohta (2007/2148(INI)), eriti selle lõikeid 15, 16 ja 46;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee raportit mägipiirkondi puudutavate ühenduse meetmete kohta (2003/C128/05);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuni 2008. aasta arvamust (Roheline raamat „Euroopa Liidu tulevase mäestikualade poliitika suunas: Euroopa seisukoht mäestikualade küsimuses” (CdR 23/2008));

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 13. märtsi 2002. aasta arvamust Euroopa Liidu saarte probleemide kohta laienemise kontekstis (2002/C 192/10);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Saarte parem integreerimine siseturule – saarte ühtekuuluvuse ja majanduskasvu oluline eeldus” (2009/C 27/26);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Mäestikualade tulevik ELis” (CES 1025/2002);

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta avaldust mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et vajadust pöörata erilist tähelepanu mägipiirkondadele, saartele ja väikese rahvastikutihedusega piirkondadele tunnistatakse Lissaboni lepingus selgelt nii artiklis 174, milles seatakse eesmärgiks territoriaalne ühtekuuluvus, kui ka artiklis 170, mis käsitleb üleeuroopalisi võrke;

B.  arvestades, et kõnealuseid alasid puudutab eriti protokoll nr 9, mis käsitleb üldhuviteenuseid ja ühtset turgu;

C. arvestades, et nii Euroopa Parlament, Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui ka Regioonide Komitee on korduvalt juhtinud ühenduse asutuste tähelepanu vajadusele võtta need sätted konkreetsete poliitiliste meetmete abil üle Euroopa Liidu õigusesse ja poliitikasse, järgides proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet;

D. arvestades, et kuigi Lissaboni lepingus tunnistatakse, et kõnealustel aladel valitsevad sageli rasked ja püsivad ebasoodsad geograafilised või demograafilised tingimused, on samas tõsi, et tänu oma geograafilisele asendile, loodusvaradele ja kultuuripärandile on neil ka palju võimalusi ja potentsiaali;

E.  arvestades, et neid võimalusi ja seda potentsiaali tuleb kasutada säästvat arengut silmas pidades ning kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega;

F.  arvestades, et nende alade atraktiivsemaks muutmiseks tuleb kasutada kõiki ühenduse poliitilisi vahendeid ja arendada nende majandust ning pakkuda sealsetele elanikele sobivaid elutingimusi – see kõik eeldab ühenduse, liikmesriikide ja piirkondade poliitika paremat kavandamist ja kooskõlastamist;

G. arvestades ka seda, et suur hulk kõnealuseid alasid asub Euroopa Liidu sise- või välispiiridel ja on seetõttu eriti avatud ühtse turu survele ja muudele ohtudele (ebaseadusliku kaubanduse eri vormid, väljastpoolt tulenevad keskkonnaohud jms);

H. arvestades, et Euroopa Liit peab nendel aladel vältima rahvastikukadu ning lubamatuid sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi, seda nii ühtse turu tõhusaks ja õiglaseks taaskäivitamiseks (Monti raport) kui ka naabruspoliitika edendamiseks;

I.   arvestades, et selleks tuleks välja töötada üldine raamistik, mida saaks kohaldada kõikide alade ja kõikide ühenduse poliitikavaldkondade suhtes, eriti kui neil on tugev territoriaalne mõju (regionaalpoliitika, riigiabi, põllumajandus ja maaelu areng, kalandus, transport, energia, keskkond),

1.  soovitab komisjonil kohaldada uute finantsperspektiivide koostamisel Lissaboni lepingu artikli 174 uusi sätteid;

2.  palub sellega seoses komisjonil algatada viivitamata uurimuse lisakulude kohta, mida kõnealuste alade elanikud või ettevõtjad peavad kandma seoses infrastruktuuri väljaehitamise ja haldamise või kaupade ja teenuste kättesaadavusega;

3.  soovitab kasutada mäestike või merealade, aga ka funktsionaalsete alade olukorra mõistmiseks selliseid meetmeid nagu makropiirkondlikud (mitut piirkonda hõlmavad, riikidevahelised või piiriülesed) strateegiad, et piirkonnasisesel tasandil saada ülevaade saarte või mäeorgude spetsiifilistest tingimustest;

4.  soovitab samas, et piiriülese koostöö meetmeid, mille eesmärk on säästev areng kohalikul tasandil, kohandataks vastavalt asjaomaste alade tegelikule olukorrale, arvestades geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja ajaloolisi tingimusi;

5.  rõhutab, et erinevate geograafiliste ja demograafiliste tegurite esinemist tuleb kindlasti uurida ühiselt, et osata hinnata olukorda, kus esineb korraga mitu territoriaalset piirangut (mägised saared, hõredalt asustatud mägialad jms) või kus piirangud on eriti tõsised (üliväiksed saared, saarestikuefekt);

6.  on seisukohal, et nn eripiirkondade olude mitmekesisuse tõttu ei peaks EL neid käsitlema ühetaolistena, vaid tuleks luua raamistik, mis võimaldaks subsidiaarsuse põhimõtet järgides olla teataval määral paindlik ja lahendada tekkivaid probleeme eraldi;

7.  palub komisjonil täiendada asjaomaseid õigusakte raamistikuga, mis võimaldab saarte, mägipiirkondade ja hõredalt asustatud alade olukorraga tegeleda iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja piisavalt paindlikult;

8.  tuletab meelde, et kohandatud meetmete väljatöötamine ja rakendamine eeldab liikmesriikide ja ühenduse asutuste ning kõnealustel aladel igapäevaelu korraldavate ja oma elanike huve esindavate piirkondlike ja kohalike asutuste tihedat koostööd kõigil valitsemistasanditel ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika