RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlev Euroopa strateegia
15.9.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
François Alfonsi, Alyn Smith fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0518/2010
B7‑0521/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XII jaotist, eriti lepingu artiklit 174;
– võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid määrusi;
– võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta[1];
– võttes arvesse oma 2. septembri 2003. aasta resolutsiooni struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika kontekstis ja nende institutsiooniliste perspektiivide kohta;
– võttes arvesse Regioonide Komitee 7. juuli 2005. aasta arvamust piirkondliku riigiabi andmise juhendi läbivaatamise kohta;
– võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni saarte ning looduslike ja majanduslike piirangute kohta regionaalpoliitika kontekstis;
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatist „Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. Territoriaalse mitmekesisuse muutmine Euroopa tugevaks küljeks”;
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Piirkonnad 2020 – ELi piirkondade tulevaste väljakutsete analüüs” (SEK(2008)2868);
– võttes arvesse komisjoni töödokumenti geograafiliste eritingimustega maa-alade kohta (nr 02/2009);
– võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta;
– võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2009. aasta teatist „Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne”;
– võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” (SEK(2010)360);
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet konsolideeriti struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivates määrustes ning see on üks Euroopa Liidu uutest põhieesmärkidest, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja millega soovitakse tagada liidu harmooniline areng piirkondlike erinevuste vähendamise ja arengut takistavate tegurite, sealhulgas looduslikest ja geograafilistest piirangutest tingitud takistuste kõrvaldamise teel;
B. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt pööratakse erilist tähelepanu piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele ning saartele ja mägipiirkondadele;
C. arvestades, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad puutuvad kokku eriliste probleemidega, mis on tingitud demograafilistest muutustest, kehvast juurdepääsetavusest, kliimamuutusest, rändest, energiavarustusest ja piirkondlikust integratsioonist,
1. pooldab territoriaalse ühtekuuluvuse lisamist liidu eesmärkide hulka ja uut artiklit 174; on arvamusel, et artikli 174 sätted tuleks muuta konkreetseteks arengustrateegiateks ja meetmeteks, mille eesmärk on ületada ebasoodsad tingimused ja kasutada nende piirkondade potentsiaal ära;
2. tunneb heameelt geograafiliste eritingimustega maa-alasid käsitleva komisjoni töödokumendi üle; on siiski seisukohal, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad ei moodusta kaugeltki homogeenseid piirkondade rühmi ning väärivad erilisi regionaalarengu programme; rõhutab, et nendel piirkondade rühmadel on mõned olulised ühised omadused, mis eristavad neid teistest piirkondadest;
3. kutsub komisjoni üles töötama välja asjakohasemaid ja territoriaalsemaid statistilisi näitajaid, et saada nende piirkondade arengutasemest terviklikum ülevaade; rõhutab, et liikmesriigid saavad juba kasutada muid näitajaid kui SKP (rahvaarv, töötuse ja tööhõive määr, haridustase, rahvastikutihedus) piirkondades, mis on abikõlblikud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames; palub komisjonil uurida võimalust määrata tulevikus konkreetsed näitajad ka mägipiirkondade, saarte, kõrvaliste piirkondade ja hõredalt asustatud alade jaoks;
4. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles täitma olulist rolli mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade arengustrateegiates, sest on vaja vertikaalset lähenemisviisi, millesse kaasatakse ja millesse annavad panuse kõik valitsustasandid ning mis järgib subsidiaarsuse põhimõtet, et viia need piirkonnad säästva arengu õigele teele; rõhutab, et mitte ainult regionaalpoliitika, vaid ka teised ELi poliitikavaldkonnad, mis avaldavad nende piirkondade arengule olulist mõju, peaksid andma panuse nende piirkondade potentsiaali säästvasse arengusse;
5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade kohta kehtivad ka edaspidi erisätted uue finantsperspektiivi raames ja järgmisel programmitöö perioodil;
6. pooldab Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) kui vahendit, mille eesmärk on ületada territoriaalset koostööd piiravad takistused; ergutab mägipiirkondi, saari ja hõredalt asustatud alasid kasutama ETKRi teiste piirkondadega tehtava ja ELi kaasrahastatava territoriaalse koostöö projektide haldamiseks, et tuua need ümbritsevatele majanduspiirkondadele lähemale;
7. julgustab liikmesriike kasutama mägipiirkondades, hõredalt asustatud aladel ja saartel täiel määral ära Euroopa naabruspoliitika vahendeid, et saada kasu piiriüleselt kättesaadavatest ressurssidest;
8. nõuab, et saarte liigitamisel piirialadeks, mis on abikõlblikud piiriüleste koostööprogrammide alusel ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgi või Euroopa naabruspoliitika raames, ei arvestataks vahemaakriteeriumit (150 km); on arvamusel, et juhul, kui on vaja kehtestada teatav piir, oleks saarepiirkondadele sobivam, kui piiriülese territooriumi tingimust kohaldataks mereala tasandil;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning majandus- ja sotsiaalpartneritele.
- [1] ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.