RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülene majandusnõukogu
3.11.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Francisco José Millán Mon, Arnaud Danjean, Elena Băsescu, Karl-Heinz Florenz fraktsiooni PPE nimel
Sarah Ludford, Sharon Bowles, Olle Schmidt, Marietje Schaake fraktsiooni ALDE nimel
Charles Tannock fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0608/2010
B7‑0608/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides[1];
– võttes arvesse oma resolutsioone Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta ja oma 22. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta[2];
– võttes arvesse 3. novembril 2009. aastal Washingtonis toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;
– võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu neljandal kohtumisel 27. oktoobril 2009. aastal vastu võetud eduaruannet, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames vastu võetud ühisavaldust ning 4.−9. detsembril 2009 New Yorgis ja 4.−6. juunil 2010 Madridis toimunud kohtumisi;
– võttes arvesse ELi ja USA 28. oktoobri 2009. aasta ühisavaldust „Atlandi-ülese koostöö tõhustamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal”;
– võttes arvesse ELi ja USA 3. juuni 2010. aasta terrorismivastast ühisavaldust;
– võttes arvesse 26.−27. juunil 2010 Torontos ja 21.−23. oktoobrini 2010 Soulis toimunud G20 tippkohtumiste järeldusi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Atlandi-ülesed suhted on ainulaadsed ja laiaulatuslikud ning sisaldavad muu hulgas vastastikust kohustust austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, võidelda terrorismiga ning tõkestada massihävitusrelvade levikut; rõhutab ELi ja USA ühiseid huvisid ja väärtusi silmas pidades, et EL ja USA peavad üksteist kuulda võtma ning Euroopa Parlament peab olema valmis USA presidenti ja USA Kongressi kuulda võtma;
B. arvestades, et ELi ja USA suhted on üleilmsete küsimuste ja uute probleemide lahendamisel määrava tähtsusega;
C. arvestades, et EL ja USA teevad koostööd kogu maailmas, et edendada ühisel ajalool, kultuuril ning ühistel huvidel ja väärtustel põhinevat ühist tegevuskava, ning arvestades, et ELi ja USA suhted peavad olema määrava tähtsusega üleilmsete küsimuste ja uute probleemide lahendamisel rahvusvahelise õiguse ja olemasolevate mitmepoolsete institutsioonide, eelkõige ÜRO, OSCE ja NATO raamistikus;
D. arvestades, et kahele Atlandi-ülesele 4,28 triljoni dollarilise mahu tõttu maailma suurimate, integreerituimate ja kõige pikaajalisemate majandussuhetega partnerile kuulub kokku pool maailma majandusest ja need suhted on üleilmse majandusliku heaolu peamised tagajad, ning arvestades, et Atlandi-üleste suhete tugevus ja nendele suhetele pühendumine on veelgi tähtsam praeguse üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu;
E. arvestades, et kumbki partner teeb koostööd oma majanduskeskkonnas majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks, ning arvestades, et Euroopa Parlament toetab jätkuvalt Atlandi-ülese tõketeta turu lõpuleviimist 2015. aastaks − selle saavutamine on ELi enda ühtse turu lõpuleviimise kõrval üleilmse majanduskasvu taastamise ja majanduse elavdamise peamisi tegureid;
F. arvestades, et arengumaad on inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuse mõjude eest kõige vähem vastutavad, kuid nemad kannatavad tagajärgede tõttu kõige rohkem, ning arvestades, et kliimamuutuse kahjulike välismõjude tõttu on ohus vaesuse vähendamiseks tehtavad rahvusvahelised investeeringud, mis omakorda ohustab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist; arvestades samuti, et Atlandi-ülese arengupartnerluse algatuse osas on vaja jätkuvat arutelu;
ELi ja USA tippkohtumine
1. rõhutab, kui oluline on, et ELi ja USA juhtorganid tihendaksid üleilmsete probleemide ja piirkondlike konfliktide käsitlemisel strateegilist arutelu, koostööd ja koordineerimist;
2. kutsub mõlemat partnerit üles edendama demokraatia ja inimõiguste austamist maailmas oma poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia tõhusa kooskõlastamise järele;
3. peab vajalikuks, et mõlemad partnerid võtaksid ELi ja USA tippkohtumisel G20 kohustuste täitmisel juhtrolli;
4. rõhutab, kui tähtis on ELi ja USA koostöö konkreetsete tulemuste kokkuleppimises, et saavutada Cancúnis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 16) teaduslike tõendite alusel selline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab sobivat rahvusvahelist abi kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades;
5. tunneb heameelt, et USA administratsioon on oma suhtumist Iisraeli muutnud, ja nõuab, et Euroopa ja Ameerika tugevdaksid oma suhteid Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamisel; tunneb sellega seoses heameelt Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel otsekõneluste alustamisest, millest anti teada Washingtonis 2. septembril 2010. aastal; tuletab meelde, et vaja on edasisi läbirääkimisi, mille tulemuseks on kokkulepitud tähtajaks kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis hõlmab rahus ja turvaliselt kõrvuti eksisteerivat Iisraeli ja Palestiina riiki, mis on sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline; rõhutab, et üldine rahu, mis on piirkonna osapoolte ja ELi peamine huvi, tuleb saavutada asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, Madridi põhimõtete (sh „territoorium rahu vastu”), tegevuskava, poolte vahel varem saavutatud kokkulepete ja Araabia rahualgatuse alusel, ning rõhutab, et Lähis-Ida nelik peab rahuprotsessis aktiivselt osalema, mõistes Araabia rahualgatuse ja Araabia partnerite jätkuva koostöö tähtsust;
6. rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; väljendab pettumust selle üle, et Iraan keeldub endiselt täieulatuslikust koostööst Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga – takistab selle tööd, ei võimalda juurdepääsu tähtsatele tuumarajatistele ja paneb veto inspektorite nimetamisele; kutsub Iraani riigijuhte üles täitma tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid Iraani kohustusi; nõuab, et Iraan ratifitseeriks ja rakendaks kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli, ja kutsub USAd ja ELi üles oma välispoliitikat selle eesmärgi saavutamiseks koordineerima;
7. kuigi on teadlik sellest, et konfidentsiaalsete sõjaväedokumentide lekkimine võib sõjaväelased ohtu seada, on väga mures hiljutiste tõsiste süüdistuste pärast, et Iraagis on piinamisele läbi sõrmede vaadatud; nõuab, et see küsimus tõstatataks ELi ja USA tippkohtumisel, pidades silmas sõltumatut Atlandi-ülese uurimist;
8. nõuab tungivalt, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik täidaks kuuepoolsete kõneluste raames oma kohustusi, sh loobuks täielikult ja tõendatult kõigist tuumarelvadest ja olemasolevatest tuumaprogrammidest; kutsub Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki üles täitma täielikult kõiki asjakohaseid tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid kohustusi ning kinnitab, et toetab igati kuuepoolseid kõnelusi ja jääb endale kindlaks, et diplomaatiliste kanalite abil tuleb asjakohastes küsimustes saavutada rahuldav ja terviklik lahendus;
9. rõhutab, kui tähtis on NATO Atlandi-ülese julgeoleku tagajana, ja nõuab tungivalt, et USA ja ELi liikmesriigid teeksid üleilmse julgeolekuga seotud probleemide lahendamiseks koostööd; tunneb heameelt uue strateegilise kontseptsiooni projekti üle, mis on 19.−20. novembril 2010 Lissabonis toimuval NATO tippkohtumisel kavas vastu võtta; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohast arengut tuleks käsitleda ka arutelus Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega; toonitab ÜJKP tähtsust ja Euroopa kaitsevõime suurendamise olulisust Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamise seisukohalt;
10. märgib, et ELil ja USAl on järjest rohkem ühised probleeme; nõuab tungivalt, et partnerid algataksid kõikehõlmava ühise strateegia, mille raames hinnata ja välja töötada kõiki Atlandi-üleseid meetmeid, et luua ühtne, sidus ja laiaulatuslik strateegia nende küsimuste tõhusaks lahendamiseks;
11. tunneb heameelt, et USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedjev kirjutasid 8. aprillil 2010 Prahas alla uuele START-lepingule, ja loodab, et mõlemad pooled ratifitseerivad selle;
12. nõuab tungivalt, et EL ja USA suurendaks jõupingutusi tegemaks koostööd Türgi, Kreeka ja Küprosega, et saavutada Küprose probleemile püsiv lahendus, mis põhineb kahest piirkonnast ja kogukonnast koosneval föderaalse põhiseadusega taasühinenud saarel; märgib, et kui Küprose küsimust ei suudeta lahendada, siis puudub alus, millele EL ja NATO saaksid rajada tugeva vastastikuse partnerluse, ning ELi jõupingutused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamiseks oleksid raskendatud; rõhutab Türgi strateegilist tähtsust ELi ja USA suhetes ning samuti asjaolu, et suuremat stabiilsust Vahemere idaosas, Lähis-Idas ja Lõuna-Kaukaasias on kõige parem saavutada ELi, USA ja Türgi vahelise uue julgeolekulepingu abil;
13. tunnistab, et ELil ja USAl on ühiseid kaubandus- ja poliitilisi huvisid Ladina-Ameerikas, kus ELil on strateegiline partnerlus Mehhiko ja Brasiiliaga ning vabakaubanduslepingud Tšiili ja Mehhikoga ning ühe sellise lepingu üle käivad läbirääkimised Colombiaga; jagab USA muret autoritaarsuse suurenemise pärast riikidest, nagu Venetsueela, ning Kuubas jätkuva diktatuuri pärast; tulenevalt ELi suurest investeeringutest piirkonda ja tihedatele ajaloolistele sidemetele piirkonnaga loodab teha USAga jätkuvat koostööd selle naaberriikides;
Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine ja Atlandi-ülese majandusnõukogu tugevdamine
14. on veendunud, et Atlandi-ülene majandusnõukogu on Atlandi-üleste majandussuhete korraldamiseks kõige sobivam mehhanism; nõuab partneritelt tungivalt Atlandi-ülese majandusnõukogu kogu potentsiaali kasutamist, et ületada majandusintegratsiooni takistavad olemasolevad tõkked ning saavutada 2015. aastaks tõketeta Atlandi-ülene turg, mis on positiivne lahendus praegusele majandus- ja sotsiaalkriisile;
15. kutsub tulevast Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumist silmas pidades komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda osapoole kohustusliku kontrolli alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametlikuks vastuvõtmiseks, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas, nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist EList pärit toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega, korraldama standardimise ümarlaudu, mis keskenduksid uuenduslikele lahendustele, ja kooskõlastama tegevust rahvusvahelisel tasandil;
16. peab ülimalt oluliseks dialoogi pidamist Atlandi-üleses majandusnõukogus uuendtoidu ning toiduainetetööstuses uute tehnoloogiate kasutamise teemal; rõhutab probleeme, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;
17. kutsub Atlandi-ülese majandusnõukogu raames üles tegema koostööd kõigis tööstusharude, eelkõige VKE õiguskeskkonda puudutavates küsimustes, järgides Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi „kõigepealt mõtle väikestele”;
18. rõhutab kriisi ajal toimunud seniolematut koostööd silmas pidades, kui oluline on kasutada Atlandi-ülest majandusnõukogu ka partnerite vahelise makromajandusliku koostöö raamistikuna, ning innustab pädevaid finantsasutusi tihendama koordineerimist, eelkõige järelevalve ja süsteemse riski ennetamise vallas; tunnistab, et ELil ja USAl on maailma finantseerimisasutustes, sh Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmpank ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, suur roll;
Õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi roll Atlandi-üleses majandusnõukogus
19. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele võtta Atlandi-ülese majandusnõukogu edu huvides arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi esindajad täielikult ja vahetult Atlandi-ülesesse majandusnõukogusse, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude Atlandi-ülese majandusnõukogu otsuste jõustamise ja järelevalve eest;
20. on seisukohal, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi sobivaimate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja Atlandi-ülese majandusnõukogu protsessi, et vältida õigusaktide soovimatut mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et praeguse õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi saab Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel muuta järk-järgult Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks;
Kahepoolne ja rahvusvaheline kaubandus
21. on otsustanud jätkuvalt kutsuda USA seadusandjat üles (ning palub komisjonil teha sama Atlandi-ülese majandusnõukogu raames) konteinerite 100%lise läbivalgustamise kohustust uuesti läbi vaatama ning tegema USAga koostööd, tuginedes riskijuhtimisele, hõlmates ELi ja USA kaubanduspartnerluse programmide vastastikust tunnustamist, ning tehes seda kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE-normide raamistikuga;
22. rõhutab, kui pakiline on Doha arenguvoor võimalikult kiiresti lõpule viia; tunnistab siiski, et arenevate riikide, nagu Hiina, India ja Brasiilia, jaoks vaja on uut sisulist ettepanekut; kustub USAd üles tegema koos ELiga jõupingutusi takistuste kõrvaldamiseks;
23. on seisukohal, et juurdepääs kolmandate riikide turgudele on ELi ja USA ühine probleem ja huvi, eelkõige kuna majandus hakkab finantskriisist tõenäoliselt taastuma mõnes hiljuti arenenud riigis, nagu Brasiilia, India ja Hiina, kus endiselt eksisteerivad märkimisväärsed ja diskrimineerivad kaubandus- ja mittetariifsed tõkked; on veendunud, et Atlandi-ülene majandusnõukogu võib etendada olulist osa ELi ja USA ühise lähenemisviisi tugevdamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub Atlandi-ülest majandusnõukogu üles tegutsema, et töötada välja ühtsem lähenemisviis ja ühine strateegia USA ja ELi sõlmitavate uute vabakaubanduslepingute osas, seades eesmärgiks niisuguste lepingute sätete ühtlustamise;
Areng
24. tuletab meelde, et rahvusvahelisi kohustusi, mis on seotud aastatuhande arengueesmärkidega, millest paljude saavutamine on ajakavast maas, on võimalik täita ainult siis, kui tööstusriigid jäävad oma kohustuste juurde ja eraldavad 2015. aastaks 0,7% oma SKPst ametlikule arenguabile; kustub seetõttu ELi ja USAd ning teisi rahvusvahelisi rahastajaid üles pidama oma kohustest kinni ja võtma meetmeid edusammude kiirendamiseks, et täita aastatuhande arengueesmärgid 2015. aastaks;
Majandus- ja finantskriis
25. tuletab meelde, et Basel II kokkulepe ja selle järgmine versioon on mõeldud üleilmseks standardiks, ja nõuab tungivalt, et USA rakendaks Basel II kiiresti; on seetõttu väga mures, et kriisile reageerimiseks vastu võetud eri riikide õigusaktides kehtestatud piirangud (eelkõige Ameerika Ühendriikide Wall Streeti reform ja tarbijakaitseseadus, mis piiravad välisreitingute tunnustamist) viivad suurte erinevusteni selle ülemaailmse standardi kohaldamisel; märgib lisaks, et järjepidevad üleilmsed arvestuseeskirjad on olulised ühtsete tingimuste tagamiseks, ja kutsub USAd üles rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid vastu võtma;
26. nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks USAga peetavat Atlandi-ülest finantseeskirjade alast arutelu, ja märgib, et kriis oli suurim üleilmne majanduslangus pärast suurt depressiooni ja et kriisi lahendamiseks on riigid üle maailma, eelkõige EL ja USA teinud finantsturgude ja finantseerimisasutuste reformimiseks seniolematul tasemel koostööd;
27. on seisukohal, et enne kriisi vallandumist kas maailmas, USAs või ELis eksisteerinud majandus- ja finantsjuhtimise struktuurid ei taganud üleilmse finantssüsteemi piisavat stabiilsust; on seisukohal, et kuna majanduse ja finantsturgude vastastikune sõltuvus suureneb, tuleb suurte riikide makromajanduspoliitikat ja majanduse järelevalve alast koostööd tugevdada; lisaks tunnistab, et EL peab tegelema oma esindatusega Rahvusvahelises Valuutafondis;
28. kustub ELi ja USAd üles tegema koostööd Hiinaga, et lahendada üleilmne valuutakursside alane vaidlus ilma protektsionistlikke või vastumeetmeid kohaldamata; on seisukohal, et ELi liikmesriikide turge mõjutab USAga võrreldes erinev surve, eelkõige riigi võlakirjade ja rahaliidu olemasoluga seoses;
29. märgib, et nii Frank-Doddi seadus kui ka õigusliku reguleerimise reformi programm ELis järgivad G-20 algatusi, ning peab oluliseks, et kõnealune koostöö jätkuks kogu õigusloome protsessis; märgib, et see on eriti ilmne börsiväliste tuletisinstrumente turge käsitlevate õigusaktide puhul; rõhutab, et paljud erinevused on põhjustanud erinevused seadusandjate olemuses ja järelevalveasutuste rollis õigusloomes;
Energeetika, keskkond, transport, tööstus ja teadus
30. tunneb heameelt ELi ja USA energeetikanõukogu loomise üle, mille eesmärk on anda uus raamistik Atlandi-ülese dialoogi süvendamiseks strateegilistes energeetikaküsimustes, nagu varustuskindlus või üleminek vähem süsihappegaasi tekitavatele energiaallikatele, tugevdades samal ajal jätkuvalt teaduslikku koostööd energiatehnoloogia alal; tunneb heameelt selle üle, et parafeeriti uus ELi ja USA Energy Stari leping kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise kohta, ja energiatehnoloogiate nagu vesiniku- või termotuumasünteesi puudutava ITERi projekti alase koostöö arendamise üle;
31. soovitab Atlandi-ülesel majandusnõukogul arendada koostööd ühise välisenergia ja toorainestrateegia väljatöötamiseks, mis energiavarustuse kindluse suurendamiseks toetab allikate, varustusteede ja infrastruktuuri mitmekesistamist ja edendab keskkonnatõhusat majandust, ning soovitab Atlandi-ülesel majandusnõukogul aidata otsida energiaallikate jaotuse säästlikkuskriteeriumide ühildamise võimalusi ning kiirendada teadusuuringuid ja arendust, sh biokütuste valdkonnas;
32. märgib, et kliimamuutus on üleilmne probleem ning sellele ei ole üht poliitilist ja tehnoloogilist lahendust, kuid olemasolevate võimaluste ühendamine ja kõigi majanduse ning ühiskonna valdkondade tõhususe oluline suurendamine nii arenenud kui ka arenguriikides aitaks ressursside ja jaotamise probleemi lahendada ning valmistada ette kolmandat tööstusrevolutsiooni;
33. nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks eelseisval Cancúni tippkohtumisel saavutada seda, et USA võtaks kaugeleulatuva kohustuse ning teeks koostööd seoste edendamisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vahel; märgib sellega seoses, et oluline on tagada ühtsed standardid ja võrdleva hindamise kriteeriumid kõigil arenevatel heitkogustega kauplemise süsteemi turgudel, et vältida tarbetuid regulatiivseid takistusi sellel areneval turul;
34. kutsub USAd üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametivõimudele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt;
35. nõuab tungivalt, et Atlandi-ülene majandusnõukogu innustaks koostööd teadusuuringute valdkonnas, et ELi ja USA hiljuti laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu potentsiaali paremini ära kasutada, eelkõige laiendades koordineeritud konkursikutsete käsitlemist vastastikuse strateegilise huvi küsimustes ning tõhustades energeetikauuringute alast koostöömeetmeid, nagu vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö, süsiniku sidumise juhtimisfoorum ja Johannesburgi taastuvenergiakoalitsioon;
Intellektuaalomand ja tarbijakaitse
36. rõhutab, kui oluline on Atlandi-ülene tihe koostöö seoses digitaalarengu tegevuskava küsimustega, nagu digitaalne turg, internetivabadus maailmas, võrdsed võimalused, ühtsed standardid, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõte seoses võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga;
37. peab hädavajalikuks töötada välja ELi ja USA ühine tegevuskava intellektuaalomandiõiguste jõustamiseks, et võidelda võltsitud ja piraattoodete suureneva maailmakaubandusega; nõuab, et loodaks Atlandi-ülene rakkerühm, mille eesmärk oleks kodanikuvabadusi, sõnavabadust, eraelu puutumatust ja nõuetekohast menetlust järgides võidelda võltsimise vastu ja anda vajalik märguanne poliitilisest tahtest võidelda ebaseadusliku tegevusega, mis vähendab uuendusliku ja loomemajanduse konkurentsivõimet;
Õigusalane ja politseikoostöö, viisaküsimused
38. nõuab, et EL peab USA viisanõudest loobumise programmiga liitumise üle läbirääkimisi pidama ühtse üksusena, et tagada, et neli liikmesriiki − Bulgaaria, Küpros, Poola ja Rumeenia − ei sõlmiks väljaspool viisanõudest loobumise programmi USAga kahepoolseid kokkuleppeid viisavabaduse saamiseks; kordab, et komisjon peab koos USAga poliitilisel ja tehnilisel tasandil jätkuvalt esile tooma tähtsuse, mille EL on omistanud nelja ELi liikmesriigi võimalikult kiirele vastuvõtmisele viisanõudest loobumise programmi;
39. rõhutab ELi ja USA koostööd ülemaailmses terrorismivastases võitluses ning kutsub Euroopa Liitu ja USAd üles jätkama koostööd, et jätkata võitlust uue terrorismiohuga, ja tuletab meelde oma otsusekindlust selles vallas ning oma kindlat veendumust, et on vaja tagada, et julgeolekumeetmed ei kahjustaks kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitset ja eraelu puutumatuse ja andmekaitse täielikku järgimist; kinnitab veel kord, et hädavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;
40. tunneb heameelt, et USA näitab ELi ja USA vahelises lepingus pangaandmete edastamise kohta tahet täita Euroopa Parlamendi SWIFT-raportis esitatud andmekaitsenõudeid;
41. kutsub nõukogu üles leppima kiiresti kokku läbirääkimisvolitustes ELi ja USA vahel andmekaitselepingu sõlmimiseks ja tegema seejärel läbirääkimistel kiiresti edusamme ja kandma tulemused võimalikult kiiresti õigusaktidesse üle;
42. kutsub nii USAd kui ka ELi üles piirduma andmete kogumise ja töötlemise puhul julgeoleku tagamiseks tõepoolest vajaliku absoluutse miinimumiga, et vabadust, sh kodanikuvabadusi võimalikult vähe piirata, ning nõuab tungivalt, et andmete edastamise nõudeid ning muid õigus- ja siseküsimusi käsitletaks üldiselt mitmepoolses USA ja ELi raamistikus ja mitte kahepoolselt üksikute liikmesriikide tasandil;
43. rõhutab, et on tõsiselt mures nn reisimise edendamise akti ja selle diskrimineeriva mõju pärast, sest seda kohaldatakse üksnes USA viisanõudest loobumise programmi raames reisivatele isikutele, samuti rõhutab, et on mures andmekaitse pärast, sest makseid saab teha ainult ühega nelja suure krediitkaardi hulgast, mida haldavad äriühingud asuvad kõik USAs; nõuab, et reisiloa elektroonilise süsteemi tasu võetaks detsembris toimuval järgmisel EL ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisel kõne alla;
44. pidades silmas hiljutisi sündmusi mõlemal pool Atlandi ookeani, mis tekitavad harmoonilistes ja mitmekesistes ühiskondades probleeme, nõuab, et ELi ja USA valitsused ja ühiskond arutaks avatud dialoogi raames, kuidas me saaksime koos kõiki põhilisi inimõigusi austades püüelda oma kogukondades suurema sallivuse ja mitmekesisuse austamise poole;
45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.