RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA)
16.11.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Carl Schlyter, Eva Lichtenberger, Sandrine Bélier, Malika Benarab‑Attou, Judith Sargentini, Franziska Keller, Jan Philip Albrecht, Michail Tremopoulos, Christian Engström, Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0617/2010
B7‑0617/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu 15. novembril 2010. aastal avaldatud konsolideeritud teksti;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegiat;
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ACTA läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta;
– võttes arvesse oma kirjalikku deklaratsiooni nr 0012/2010 võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga seotud läbipaistva menetluse puudumise kohta;
– võttes arvesse 20. oktoobril 2010 parlamendi täiskogu istungil toimunud arutelu võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle;
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust kaebuse 90/2009/(JD)OV kohta, mis käsitleb juurdepääsu ACTA dokumentidele;
– võttes arvesse Rootsi justiitsministri 21. oktoobri 2010. aasta avaldusi ACTA kohta;
– võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamusi läbirääkimiste kohta, mida Euroopa Liit peab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu sõlmimiseks, ning Euroopa Komisjoni andmekaitse töörühma kirja;
– – võttes arvesse elektroonilise kaubanduse direktiivi 2000/31/EÜ, infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ ja komisjoni teatist Euroopa digitaalse tegevuskava kohta;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuri, teaduse ja hariduse komitee aruannet loominguõiguste ümbermõtestamise kohta internetiajastul (dokument 12101, 7. jaanuar 2010);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (2003/C 321/01);
– võttes arvesse nõukogu järeldusi poliitikavaldkondade arengusidususe kohta;
– võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1383/2003;
– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS);
– võttes arvesse WTO poolt 14. novembril 2001 vastuvõetud Doha deklaratsiooni TRIPSi lepingu ja rahvatervise kohta;
– võttes arvesse WTO vaidlust DS409 Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahel – geneeriliste ravimite konfiskeerimine transiidi ajal;
– võttes arvesse WTO vaidlust DS362, Hiina – intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitlevad meetmed;
– võttes arvesse WTO liikmete ACTA-teemalisi sõnavõtte WTO TRIPSi nõukogus 26–27. oktoobril 2010;
– võttes arvesse WTO uudisteadet 8.–9. juuni 2010. aasta TRIPSi nõukogu kohta;
– võttes arvesse 23. mail 1969. aastal vastu võetud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised rõhutavad, et intellektuaalomandi õiguste tulemuslik jõustamine on otsustavalt tähtis püsiva majanduskasvu tagamiseks kõigis valdkondades ja kogu maailmas; arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised avaldasid 6. oktoobril peaaegu lõplikult viimistletud teksti ning seejärel teavitas komisjon parlamenti ja selle vastutavat komisjoni; arvestades, et lahkarvamusel olnud osalejad kiitsid heaks lõpliku üldkokkuleppe, millega lahendatakse Tokyo läbirääkimistevooru järgsed raskused ACTA tekstis, ning seejärel avaldati tekst 15. novembril 2010;
B. arvestades, et komisjon on korduvalt rõhutanud geograafiliste tähiste kaitse jõustamise olulisust; arvestades, et osalised on kokku leppinud, et geograafiliste tähiste jõustamine sätestatakse ACTA üldosades, samuti tsiviil-, tolli- ja digitaalvaldkonda käsitlevates jagudes;
C. arvestades, et põhjendusena, miks ACTA üle peetakse läbirääkimisi kui kaubanduslepingu ja mitte kui jõustamist käsitleva lepingu üle, on komisjon viidanud ombudsmani otsusele; arvestades, et ombudsmani hinnangul võib ACTA sõlmimise tulemusel tõepoolest vajalikuks osutuda, et EL esitaks õigusakti ettepanekuid ja jõustaks õigusakte; sel juhul kujutaks ACTA endast nende õigusaktide vastuvõtmise ainsat ja olulisimat põhjendust ning kodanikel oleks selge huvi ACTA kohta teavet saada; arvestades, et mõnede valitsuste arvates tuleb ACTA vastuvõtmisel teha riiklikes seadustes muudatusi, mis suurendaksid politsei volitusi tegutseda omal algatusel intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks;
D. arvestades, et ACTAs sisalduva institutsiooniline korra kohaselt on ACTA komiteel muuhulgas volitused, mis on seotud lepingu rakendamise ja toimimise, lepingu muutmise, valitsusvälise osaluse ja komitee eeskirju ning menetlust puudutavate otsustega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt taotleb liit demokraatia edendamist;
E. arvestades, et rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis sätestatakse lepingu ettevalmistusmaterjalide tähtsus lepingu tõlgendamisel; arvestades, et komisjoni avaldused ACTA koostisosade, eelkõige nn kolme rikkumise meetmete kohta, on vastuolus nende väheste ettevalmistusmaterjalidega, mis on avalikkusele kättesaadavad;
F. arvestades, et komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises on öeldud, et „liidu põhiõigustega seonduv tegevus peab olema laitmatu” ja liit peab selles küsimuses eeskujuks olema; arvestades, et komisjon teatas täiskogu istungil 20. oktoobril 2010, et ACTA ei ole veel parafeeritud ja et komisjoni kui läbirääkija peamiseks eesmärgiks on kindlaks määrata hetk, mil läbirääkimised on tehniliselt lõpule viidud ja lepingu saab parafeerida;
G. arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ eesmärgiks on kehtestada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustatud õigusraamistik; arvestades, et direktiivi artiklis 5 esitatakse võimalike erandite ja piirangute ammendav loetelu ning piiratakse liikmesriikide võimalusi uute erandite ning piirangute kehtestamiseks – lähenemine, mida Euroopa Nõukogu on nimetanud ebaõnnestunuks; arvestades, et ACTA ei käsitle kehtivate erandite ja piirangute laiendamise võimalust ning võib piirata riiklike kohtute otsustusvabadust kehtivate erandite paindlikul tõlgendamisel; arvestades, et tehnika edusammud on teoste loomise, tootmise ja kasutamise võimalusi paljukordistanud ja mitmekesistanud ning õiguste omanike ja kasutajate vahel õiglase huvide tasakaalu säilitamiseks on vaja uusi lahendusi paindlikuma juurdepääsu võimaldamiseks teostele digitaaltehnoloogia vahendusel; arvestades, et komisjonis on ettevalmistamisel õigusakti ettepanek omanikuta teoste kohta, mille eesmärgiks on lihtsustada kultuuriliselt oluliste teoste digiteerimist ja levitamist Euroopas;
H. arvestades, et ACTA lepinguosalised on kokku leppinud, et patente puudutav osa tsiviilõiguse jõustamist käsitlevas jaos jääb vabatahtlikuks; arvestades, et ACTA osalised on kinnitanud, et ACTA ei takista seaduslike geneeriliste ravimite piiriülest transiiti; arvestades, et parlament on oma resolutsioonis ja kirjalikus deklaratsioonis teatanud, et mingid piiriülese kontrolli ja kaupade arestimise volituste suurendamiseks mõeldud meetmed ei tohiks takistada seaduslike, vastuvõetava hinnaga ja ohutute ravimite ülemaailmset kättesaadavust; arvestades, et ELi nõukogu määruses nr 1383/2003, mille sätteid arutatakse WTO vaidlusjuhtumi raames, nähakse ette transiitkaupade suhtes piiril rakendatavad jõustamismeetmed; arvestades, et ettevõtted, geneeriliste ravimite tootjad ja maailma tervishoiuaktivistid on hoiatanud patentide kaasamise eest ACTAsse ja võimaliku kahju eest, mida see võib põhjustada tehnoloogiliste uuenduste, ravimite kättesaadavuse ja geneeriliste ravimite konkurentsi valdkonnas;
I. arvestades, et parlament väljendab oma kirjalikus deklaratsioonis seisukohta, et internetiteenuse pakkujaid ei tohiks teenuste osutamisel edastatavate või säilitatavate andmete eest sel määral vastutavaks pidada, et oleks vaja niisuguste andmete eelnevat jälgimist või andmete filtreerimist; arvestades, et Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses hoiatatakse, et internetiteenuse osutajad võivad lisada oma kliendilepingutesse punkte, mis võimaldavad nende andmete jälgimist ja lepingute katkestamist;
J. arvestades, et parlament tundis oma 10. märtsi resolutsioonis sügavat muret, et ACTA läbirääkimiste eel ei määratud kindlaks õiguslikku alust; arvestades, et ACTA kriminaalõiguse jõustamist käsitlev jagu sisaldab punkte kriminaalmenetluse ja -vastutuse, kriminaalkuritegude, kriminaalõiguse sätete jõustamise ja karistuste kohta; arvestades, et nõukogu eesistuja osales läbirääkimistel kriminaalõiguse jõustamist käsitlevate ACTA punktide üle; arvestades, et mõiste „kaubanduslikus mahus” on ACTA kriminaalmeetmetes laiem kui WTO tõlgenduses Hiina jõustamisvaidluse puhul;
K. arvestades, et ACTA osalised on lubanud täita TRIPSi lepingu artiklile 7 vastavat tehnoloogiliste uuenduste edendamise kohustust; arvestades, et koostalitlusvõimega seotud ELi poliitika põhineb ühenduse õigustiku sätetel, kus toetatakse pöördprojekteerimist;
L. arvestades, et ACTA teksti viimastes versioonides on nii preambulisse kui olulistesse sätetesse lisatud tähtsaid kaitseklausleid; arvestades, et ACTA sätetega võidakse siiski piirata seaduslike erandite kasutamist riiklikes seadustes, nõuda seaduste muutmist, et viia need kooskõlla rangemate kahjutasu ja muude karistusmeetmete standarditega või välistada vastutusreeglite kehtestamine rikkumiste eest määratavate hüvituste piiramiseks; arvestades, et lepingu punktis 1.2 öeldakse, et iga lepinguosaline valib oma õigussüsteemi ja praktika raames vabalt sobiva meetodi käesoleva lepingu sätete rakendamiseks; arvestades, et ei ole üldisi sätteid, mis võimaldaksid lepinguosalisel teatavaid ACTA kohustusi eirata;
M. arvestades, et läbirääkimistel osalejate eesmärk on laiendada ACTAt arenguriikidest ja tärkava turumajandusega riikidest kaubanduspartneritele; arvestades, et olulised kaubanduspartnerid on WTO TRIPSi nõukogus väitnud, et ACTA võib sattuda vastuollu TRIPSi lepingu ja muude WTO lepingutega, väljaspool WTO õiguslikku raamistikku toimides ohustada WTO õigust ja menetlust, kõigutada mitmete WTO lepingute sõlmimise eel hoolikalt läbi räägitud õiguste, kohustuste ja paindlikkuse tasakaalu, moonutada kaubandust või tekitada kaubandustõkkeid ja rikkuda TRIPSi lepingus ja TRIPSi ning rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis ette nähtud paindlikkust, näiteks rahvatervise ning geneeriliste ravimitega kauplemise valdkonnas,
1. avaldab komisjonile kiitust püüete eest suurendada ACTA läbirääkimiste läbipaistvust ning kaitsta ELi uuendustegevust ja konkurentsivõimet; võtab teadmiseks, et ELi juhtiva rolli tagamiseks teadmistepõhises majanduses on tähtis hoolikalt tasakaalustada õiguste omanike ja ühiskonna kui terviku huvid; tunneb heameelt raamlepingu muutmise järel komisjoni ja parlamendi vahel kujunenud konstruktiivse koostöö üle;
2. toetab komisjoni eesmärki kindlustada ühenduse õigustiku täielik jõustamine geograafiliste tähiste valdkonnas, kuid avaldab kahetsust, et geograafiliste tähiste jõustamisel ei ole olulist edu saavutatud; nõuab tungivalt, et komisjon teeks aktiivselt tööd Euroopa toodete olulise positsiooni tagamiseks maailmamajanduses, jõustades ACTA abil tõhusalt geograafilisi tähiseid ja tagades nende käsitlemise võrdselt muude intellektuaalomandi õigustega;
3. võtab ombudsmani otsuse teadmiseks ja on seisukohal, et kodanikel on selge huvi olla teavitatud ja jälgida üldhuviga arvestamist, eriti juhul, kui ACTA eeldab õigusaktide vastuvõtmist; peab ACTA läbirääkimiste salastatusele osaks saanud laialdast avalikku kriitikat selgeks tõendiks valitud läbirääkimismenetluse poliitilisest jätkusuutmatusest; tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud kohustust edendada head valitsemistava ja kodanikuühiskonna osalemist ning teha tööd võimalikult avalikult; teeb komisjonile ülesandeks näha ette ELi kodanike kaastöö vastuvõtmine ja nõuetekohane läbitöötamine, enne kui lepingutekst parafeeritakse;
4. on seisukohal, et ACTA komitee peaks tegutsema avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil; teeb komisjonile ülesandeks esitada enne lepingu parafeerimist soovitusi ACTA komitee demokraatliku juhtimise kohta, eelkõige seoses sidusrühmade osalemisega, ning määrata kindlaks lepingu muutmise menetlused, sealhulgas protsessid, mis tagavad läbipaistvuse, võimaldavad avalikkuse osalemist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud kohustustele ja määravad kindlaks parlamendi rolli;
5. palub komisjonil muuta kogu asjaomane ettevalmistustöö avalikult kättesaadavaks, et parlament saaks teha teadliku poliitilise otsuse lepingutekstide tähenduse kohta;
6. rõhutab, et komisjon ei või ACTAt parafeerida enne, kui on oma 19. oktoobri 2010. aasta teatise kohaselt koostanud ja avalikustanud hinnangu ACTA mõju kohta põhiõigustele;
7. palub komisjonil esitada õigeaegselt enne lepingu parafeerimist vastutavatele komisjonidele kirjalikud tõendid, et ACTA ei piira autoriõiguste ja sellega seotud õiguste valdkonna erandite ja piirangute ühtlustamist ELis; ei piira direktiivis 2001/29/EÜ loetletud erandite ja piirangute võimalikku tulevast laiendamist; seoses tehnoloogia edusammudega ei välista tulevasi poliitilisi valikuid ega õigusalast tegevust teoste juurdepääsetavuse laiendamiseks erandite abil; ei piira omanikuta teoseid puudutavaid õiguslikke võimalusi, mida komisjon võib kaaluda, ega takista liikmesriike vastu võtmast seadusi, millega laiendatakse juurdepääsu omanikuta, kuid autoriõiguse alla kuuluvatele teostele, piirates rikkumiste vastumeetmeid;
8. märgib, et patendid kuuluvad kahtlemata ACTA mitme jao kohaldamisalasse; märgib, et ACTA tsiviilõiguse jõustamist käsitlevate meetmete kohaldamine patentidele võib tõsiselt takistada juurdepääsu õiguspärastele, vastuvõetava hinnaga, elu säilitamiseks vajalikele ravimitele, võimaldada viivitamist geneeriliste ravimite turulelubamisega ning konkurentsimoonutusi; rõhutab, et märgatavalt sagedasemad kahjutasunõuded ja intellektuaalomandi õiguste võimaliku rikkumise korral kohaldatavad ranged karistused suurendavad õiguslikku ebakindlust ning heidutavad geneeriliste ravimite tootmises, müümises ja levitamises osalevaid tootjaid ja kolmandaid isikuid, nagu ravimite aktiivsete koostisosade tootjad, humanitaarorganisatsioonid, terviseprogrammide rahastajad ja ravimite valdkonna reguleerivad asutused, eriti kui neid sätteid kohaldatakse transiitkaupade suhtes;
9. märgib, et patendivaidlused on sageli kaubandusliku taustaga, ning tunneb muret, et kui ACTA näeb ette tsiviilõiguse jõustamise sätete kohaldamise patentide suhtes, võib see suurendada investeerimisriski ja turu ebakindlust ning ohustada tehnoloogilist uuendustegevust, eelkõige sektorites, kus rikkumist on raske kindlaks teha, aeglustada ülemaailmseks kliimamuutuse vastaseks võitluseks vajaliku keskkonnasõbraliku tehnoloogia levitamist, ohustada tõhusat teadmiste jagamist, ühismajanduse arengut ja avaliku sfääri tähtsust ning minna vastuollu avaliku huviga patentide jõustamisel elusorganismide, omamaiste toodete ja traditsiooniliste ravimite kohta; palub komisjonil enne lepingu parafeerimist pöörata tähelepanu käesolevas ettepanekus loetletud ulatuslikele kahtlustele seoses tsiviilsätete kohaldamisega patentide puhul ning esitada parlamendile selle kohta aruanne;
10. teeb komisjonile ülesandeks esitada parlamendile enne lepingu parafeerimist õiguslik analüüs ACTAga soovitud poliitika mõtte, õiguspärasuse ja jõustatavuse kohta seoses teenusepakkujate ja õiguste omanike koostööga ja eelkõige seoses sellega, kuidas on tagatud, et ettevõtlusringkonna koostöö ei piiraks kodanike põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele, sõnavabadusele ja õiglasele kohtumenetlusele; tuletab komisjonile meelde, et 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt ei või ta toetada ise- ja ühisreguleeruvaid mehhanisme, kui selle tulemusel satuvad ohtu põhiõigused, nagu sõnavabadus; palub komisjonil hinnata, kas ACTA võib üldiselt muuta ELi õiguses praegu valitsevat olukorda, kus on tasakaalustatud ühelt poolt internetiteenuse pakkujate õiguslik kohustus lõppkasutajate isikuandmeid kaitsta ja teiselt poolt kohustus avaldada need andmed intellektuaalomandi õiguste omanikele või haldus- ja kohtuasutustele;
11. kordab 10. märtsil avaldatud sügavat muret õigusliku aluse puudumise pärast; teeb komisjonile ülesandeks selgitada, kuidas jaguneb nõukogu ja komisjoni pädevus seoses ACTA kriminaalõiguse jõustamist käsitleva jaoga, sh lepingu parafeerimisega; nõuab, et parlamendile esitataks enne ACTA parafeerimist tõendid selle kohta, et lepingu üle peetavate läbirääkimiste õiguslik alus on Lissaboni lepinguga täielikult kooskõlas; teeb nõukogule ja komisjonile ülesandeks esitada enne ACTA allkirjastamist õiguslik hinnang selle kohta, kas ACTAs esitatud „kaubandusliku mahu” mõiste on kooskõlas selle mõiste kasutusega WTO otsuses Hiina kohta, on täielikult kooskõlas ELi proportsionaalsuse ja lähimuse põhimõtetega ja ei piira liikmesriikide võimalusi kasutada riiklikke erandeid kriminaalõiguse jõustamise sätetest;
12. palub komisjonil õigeaegselt enne lepingu parafeerimist kinnitada, et ACTA sätted ei mõjuta ühenduse õigustiku sätteid, näiteks tarkvaradirektiivi 91/250/EMÜ ja infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ sätteid ega nende rakendusi liikmesriikides, mis võimaldavad mõnel juhul arvutiprogrammide pöördprojekteerimist ja tehnoloogiliste kaitsemeetmete vältimist, et saavutada koostoimet ja seega edendada konkurentsi ning uuendustegevust;
13. tunneb heameelt ACTA projekti tekstis tehtud paranduste üle, millega tugevdatakse eraelu ja rahvatervise kaitset ja mõningaid TRIPSi lepingus ettenähtud kaitsemehhanisme; teeb komisjonile ülesandeks hinnata, kas ACTAs toodud kaitseklauslid on jõustatavad ka jõustamissätete suhtes; palub komisjonil esitada tõendeid, et ACTA ei takista liikmesriike ega liitu kasutamast TRIPSi lepinguga võimaldatud paindlikkust, et tagada tulevikus kõik võimalikud poliitikasuunad; palub komisjonil õiguslikust seisukohast hinnata, kas ACTA saab olema siduv leping ja kas lepingu artiklis 1.2 nähakse üldise paindlikkuse huvides ette mõni säte, mis võib ACTA riiklike õigusaktidega vastuollu viia; palub komisjonil esitada lepingu tekstis või ACTA komitee menetluse raames leiduvad mehhanismid, mis võimaldavad lepinguosalistel paindlikult vastu võtta õiguspärased erandid lepingu kohustustest;
14. peab vajalikuks, et komisjon toetaks ACTAga ühinemise menetluste ja tingimuste piisavat paindlikkust ja ühinevate riikide arengutaseme, vajaduste ning eesmärkide arvessevõtmist kooskõlas nõukogu järeldustega poliitikavaldkondade arengusidususe kohta; Palub komisjonil teavitada parlamenti ACTA võimalikust mõjust ELi välis- ja arengupoliitikale, pidades eriti silmas ELi rolli WTOs ja Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis ning TRIPS+ sätteid ACTAs;
15. kordab oma 10. märtsi üleskutset, et komisjon hindaks enne ACTA parafeerimist lepingu rakendamise mõju põhiõigustele ja andmekaitsele, ELi püüdlustele intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmeid ühtlustada ning e-kaubandusele; nõuab lisaks, et hinnataks, milliseks võivad osutuda kulud, kui jõustamisressursse suunatakse ACTA rahvusvahelise raamistiku kaudu tsiviilsätete rikkumise lahendamisse, pidades kinni lepingu peamisest eesmärgist, milleks on võitlus võltsimise ja piraatluse leviku vastu;
16. tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et parlamendi nõustumine ACTAga sõltub täielikust ja võrdväärsest koostööst ning käesoleva resolutsiooni täielikust heakskiitmisest, eelkõige seoses lepingu parafeerimisega, ning parlamendi arvamuste nõuetekohasest arvessevõtmisest;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning ACTA läbirääkimistes osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele.