RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA)
17.11.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Daniel Caspary, Tokia Saïfi, Inese Vaidere fraktsiooni PPE nimel
Syed Kamall, Robert Sturdy, Jan Zahradil fraktsiooni ECR nimel
B7‑0618/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 218;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta;
– võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta;
– võttes arvesse 20. oktoobril 2010 parlamendi täiskogu istungil toimunud arutelu võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle;
– võttes arvesse 2. oktoobril 2010 parlamendi täiskogu istungil toimunud arutelu võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle;
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust kaebuse 90/2009/(JD)OV kohta, mis käsitleb juurdepääsu ACTA dokumentidele;
– võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1383/2003;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (2003/C 321/01);
– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS);
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et võltsimisvastane võitlus on üks ELi poliitilise strateegia põhiaspekte, eesmärgiga tagada õigus, võrdsed tingimused meie tootjatele, töökohtade säilimine kodanikele ning õigusriigi põhimõtete austamine;
B. arvestades, et võitluse tõhustamiseks võltsimise kui ülemaailmse nähtusega on vaja tugevamat rahvusvahelist koostööd tähtsaimate maailmaareenil osalejate vahel;
C. arvestades, et hoolimata mitmetest püüdlustest saavutada selles küsimuses mitmepoolne lähenemisviis, mis on jätkuvalt ELi strateegia peaeesmärk, ei suudetud seda muude ülemaailmse tähtsusega osalejate vastuseisu tõttu saavutada, ning arvestades, et seetõttu tundub mõnepoolne leping olevat parim viis konkreetsete probleemide lahendamiseks rahvusvahelisel tasandil;
D. arvestades, nagu ka komisjon on korduvalt maininud, et ACTA hõlmab ainult jõustamise tagamise meetmeid ega sisalda sätteid ELi ja muude ACTA riikide intellektuaalomandi materiaalõiguse muutmiseks, vaid pigem loob esimest korda laiahaardelise rahvusvahelise raamistiku, mis peaks abistama lepinguosalisi nende püüdlustes tulemuslikult võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumisega ega too seetõttu kaasa muudatusi ühenduse õigustikus;
E. arvestades, et ACTA läheb mõnes valdkonnas, näiteks sätted digitaalvaldkonna kohta ja kohustuslike piirimeetmete rakendusala, TRIPS-lepingu reguleerimisalast kaugemale ning pakub seeläbi õiguste omanikele paremat kaitset;
F. arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi jõulisi avaldusi on parandatud ACTA läbirääkimiste läbipaistvust ning parlamenti on alates Uus-Meremaal toimunud läbirääkimiste voorust läbirääkimiste seisust täielikult teavitatud; arvestades, et parlament võttis kokkulepitud teksti teadmiseks nädal pärast viimase vooru lõppemist Jaapanis;
G. arvestades, et kokkulepitud tekstis kajastuvad Euroopa Parlamendi poolt viimastel kuudel väljendatud peamised muret tegevad probleemid, nagu põhiõiguste, eraelu puutumatuse ja andmekaitse austamine, vaba interneti olulise rolli tunnistamine, teenusepakkujate rolli kaitsmise tähtsus ning vajadus tagada juurdepääs ravimitele – lepingu preambulisse lisatud viide 14. novembril 2001. aastal vastuvõetud Doha deklaratsioonile TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta;
H. arvestades, et komisjon on korduvalt rõhutanud geograafiliste tähiste kaitsest kinnipidamise olulisust; arvestades, et lepinguosalised on kokku leppinud, et ACTAs sätestatakse geograafilistest tähistest kinnipidamise tagamine;
I. arvestades, et komisjonil kui järelevalvajal aluslepingute täitmise üle on kohustus pidada kinni ühenduse õigustikust, kui ta peab läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, mis mõjutavad ELi õigusakte, ning arvestades, et komisjon on võtnud endale ülesande anda parlamendile rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiste igas etapis viivitamata täielikku teavet;
J. arvestades, et on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takista uuendustegevust ega konkurentsi, ei kahjusta intellektuaalomandi õigustega seotud piiranguid ega isikuandmete kaitset, ei piira teabe vaba liikumist ega koorma liigselt seaduslikku kaubandust;
K. arvestades, et mis tahes kokkulepe, mille EL ACTA küsimuses saavutab, peab olema täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga, ning see on eriti seotud ELi juriidiliste kohustustega eraelu puutumatuse ja andmekaitse valdkonnas, nagu on sätestatud eelkõige direktiivis 95/46/EÜ, direktiivis 2002/58/EÜ ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas;
L. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena 2009. aasta detsembris peab parlament andma ACTA lepingu tekstile enne lepingu jõustumist ELis oma nõusoleku,
1. tunneb heameelt 2. oktoobri 2010. aasta võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu projekti avaldamise üle pärast Tokyo läbirääkimiste vooru ning ootab, et komisjon avaldaks Euroopa Parlamendile ja üldsusele viimistletud ACTA teksti pärast tehnilisi läbirääkimisi, mis toimuvad 30. novembrist kuni 3. detsembrini 2010 Sydneys;
2. kinnitab taas, et võltsimisvastane võitlus on tema sise- ja rahvusvahelises poliitilises strateegias prioriteet ning et rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamisel keskse tähtsusega;
3. on täielikult teadlik asjaolust, et lepingu kokkulepitud tekst ei lahenda võltsimise keerulist ja mitmemõõtmelist probleemi; on siiski arvamusel, et see on samm õiges suunas;
4. tunneb heameelt komisjoni korduvate avalduste üle, et ACTA sätete jõustamine – eelkõige autoriõigust käsitlevate sätete jõustamise tagamise kord digitaalkeskkonnas – on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga ning et selle lepinguga ei viida sisse ei isikute läbiotsimist ega nn kolme rikkumise menetlust; märgib, et leping ei anna mitte ühelegi ACTA lepinguga liitunule ja eelkõige ELile volitusi nn kolme rikkumise menetluse või muu sarnase režiimi kehtestamiseks;
5. tunneb heameelt asjaolu üle, et 2. oktoobri 2010. aasta lepinguprojekti kokkulepitud teksti preambulis kinnitatakse ACTA eesmärki pakkuda täienduseks TRIPS-lepingule tulemuslikke ja asjakohaseid vahendeid intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks, võttes arvesse ACTA osaliste asjaomaste õigussüsteemide ja tavade erinevust; kinnitab, et ACTA kokkulepitud tekst põhineb 14. novembril 2001. aasta WTO neljandal ministrite konverentsil Dohas Kataris vastu võetud Doha deklaratsioonis TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta toodud põhimõtetel ning seetõttu peaks ACTA jõustamise tagamine olema nende põhimõtetega kooskõlas;
6. rõhutab, et ACTA ei muuda ELi õigustikku intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamise osas, sest ELi õigustik on juba oluliselt edumeelsem kui kehtivad rahvusvahelised standardid, ning et seetõttu on ACTA hea võimalus jagada parimaid tavasid ja anda suuniseid selles valdkonnas;
7. peab ACTAt vahendiks standardite tõhususe suurendamisel, mis aitab kaasa ELi ekspordile ja õiguste omanike kaitsmisele maailmaturul, kus nad praegu kannatavad autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disaini ja geograafiliste tähiste süstemaatilise ja laialdase rikkumise pärast;
8. rõhutab, kui tähtis on geograafiliste tähiste kaitse Euroopa ettevõtete ja ELi tööhõive jaoks; tunnustab komisjoni püüdlusi lisada geograafiliste tähiste kaitse ACTA reguleerimisalasse;
9. peab kahetsusväärseks, et lepingu artiklis 1.X ei määratleta „võltsitud geograafilisi tähiseid”, sest selle väljajätmine võib tekitada segadust või vähemalt muuta haldus- ja õigusasutuste töö ACTA tõlgendamisel ja jõustamisel keerulisemaks;
10. tunneb heameelt selle üle, et artikli 2.14 lõikesse 3 lisatakse sõna „võib” (iga lepinguosaline võib sätestada kriminaalmenetlused ja karistused…[...]);
11. tunneb heameelt asjaolu üle, et osalised leppisid pärast ELi tungivaid nõudmisi kokku, et filmide videokaameraga salvestamise kriminaliseerimine on vaid valikuline (artikli 2.14 lõige 3 ja artikkel 2.15);
12. märgib, et ombudsmani otsuses juhtumis 90/2009, milles kaebuse esitajaks oli Madalmaade sihtasutus, sisaldub väide, et „dokumentide avaldamine mõjuks halvasti ACTA üle peetavate läbirääkimiste usalduslikule õhkkonnale ning võib takistada avatud ja konstruktiivset koostööd”, ning on sellega seoses jätkuvalt veendunud, et rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes tuleb leida õige tasakaal läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vahel;
13. tunneb heameelt selle üle, et ACTA liikmelisus ei ole eksklusiivne ning arengumaad ja kiiresti areneva majandusega riigid võivad sellega täiendavalt ühineda, mis aitab edendada laialdast intellektuaalomandi õiguste kaitset ja tugevdada võltsimisevastast võitlust ülemaailmselt; on seisukohal, et ACTA võiks tulevikus olla mitmepoolne;
14. rõhutab, et komisjoni kui ACTA komitee liikme otsused peavad jääma liidu õigustiku piiresse ega tohi ühepoolselt ACTA sisu muuta; on seetõttu seisukohal, et ACTA mis tahes muutmise peavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 218 heaks kiitma parlament ja nõukogu;
15. palub komisjonil kinnitada, at ACTA rakendamisel ei ole mingit mõju põhiõigustele ja andmekaitsele, ELi jätkuvatele püüdlustele ühtlustada intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmeid ega e-kaubandusele;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning ACTA läbirääkimistes osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele.