RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA)
17.11.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Kader Arif ja Véronique De Keyser fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0617/2010
B7‑0620/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 218;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegiat;
– võttes arvesse võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle viimase läbirääkimisvooru lõpuleviimist 2. oktoobril 2010;
– võttes arvesse ACTA lõpliku teksti üldsusele avaldamist 15. novembril 2010;
– võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (2008/2133(INI));
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ACTA läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta;
– võttes arvesse oma kirjalikku deklaratsiooni nr 0012/2010 võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga seotud läbipaistva menetluse puudumise kohta;
– võttes arvesse parlamendi täiskogu istungil 8. septembril ja 20. oktoobril 2010 toimunud arutelusid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (2003/C 321/01);
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust kaebuse 90/2009/(JD)OV kohta, mis käsitleb juurdepääsu ACTA dokumentidele;
– võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamusi läbirääkimiste kohta, mida Euroopa Liit peab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu sõlmimiseks, ning Euroopa Komisjoni andmekaitse töörühma kirja;
– võttes arvesse „eesistujariigi sõprade rühma” tegevust, mis on suunatud sellele, et arutada kõiki kriminaalõiguslikke aspekte, mis võivad tõstatuda asjaomasest lepingust;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ;
– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS);
– võttes arvesse nõukogu järeldusi poliitikavaldkondade arengusidususe kohta;
– võttes arvesse WTO vaidlust DS409 Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahel – geneeriliste ravimite konfiskeerimine transiidi ajal;
– võttes arvesse WTO uudisteadet 8.–9. juuni 2010. aasta TRIPS-nõukogu kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 110,
Lissaboni leping
A. arvestades, et ühise kaubanduspoliitika valdkond kuulub ELi ainupädevusse; arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena peab Euroopa Parlament enne ACTA lepingu jõustumist ELis andma lepingu tekstile oma nõusoleku;
Läbirääkimiste hetkeolukord ja läbirääkimiste osalised
B. arvestades, et Euroopa Liit ja teised OECD riigid alustasid 2008. aastal läbirääkimisi uue mõnepoolse lepingu sõlmimiseks, mis peaks aitama parandada intellektuaalomandi õiguste tagamist ning võidelda võltsimise vastu (võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping – ACTA);
C. arvestades, et 2. oktoobril 2010 lõppes Tokyos (Jaapanis) võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) viimane (järjekorras üheteistkümnes) läbirääkimiste voor;
D. arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised avaldasid 6. oktoobril 2010 konsolideeritud teksti ning seejärel teavitas komisjon parlamenti; arvestades, et komisjon avalikustas ACTA lepingu teksti lõppversiooni 15. novembril 2010; arvestades, et tehniline kohtumine, kus viiakse lõpule teksti juriidiliste aspektide viimistlemine, toimub Sydney’s (30. november – 3. detsember (või vajaduse korral 4. detsember) 2010);
E. arvestades, et nõukogu esindajad on osalenud ACTA läbirääkimisvoorudes koos komisjoni esindajatega;
F. arvestades, et läbirääkimistel osales ainult 11 riiki (lugedes ELi riigiks) ja nende hulgas vaid kaks arengumaad (Maroko ja Mehhiko);
G. arvestades, et läbirääkimistel osalejate eesmärk on laiendada ACTAt arenguriikidele ja tärkava turumajandusega riikidele; arvestades, et sellised olulised kaubanduspartnerid nagu India, Brasiilia ja Hiina on WTO TRIPSi nõukogus väitnud, et ACTA võib sattuda vastuollu TRIPSi lepingu ja muude WTO lepingutega;
H. arvestades, et võltsimise mõiste on TRIPS-lepingus seotud ainult kommertseesmärgil toimuva tahtliku kaubamärgiõiguste rikkumisega (TRIPS-lepingu III osa 4. jao artikkel 51)[1];
Ühenduse õigustik
I. arvestades, et aluslepingute täitmise üle järelevalve teostajana on komisjon ELi õigusakte mõjutavate rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimisi pidades kohustatud kinni pidama ühenduse õigustiku põhimõtetest;
J. arvestades, et põhjendusena, miks ACTA üle peetakse läbirääkimisi kui kaubanduslepingu ja mitte kui jõustamist käsitleva lepingu üle, on komisjon viidanud ombudsmani otsusele; arvestades, et ombudsmani hinnangul võib ACTA sõlmimise tulemusel tõepoolest vajalikuks osutuda, et EL esitaks õigusakti ettepanekuid ja jõustaks õigusakte; sel juhul kujutaks ACTA endast nende õigusaktide vastuvõtmise ainsat ja olulisimat põhjendust ning kodanikel oleks selge huvi ACTA kohta teavet saada;
Põhiõigused
K. arvestades, et igasugune kokkulepe, mille Euroopa Liit ACTA küsimuses saavutab, peab olema kooskõlas ELi õiguslike kohustustega eraelu puutumatuse ja andmekaitse valdkonnas, nagu on väljendatud eelkõige direktiivis 95/46/EÜ, direktiivis 2002/58/EÜ (viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ), direktiivis 2009/136/EÜ ja direktiivis 2009/140/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kohta ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu otsustes;
L. arvestades, et komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises on öeldud, et „liidu põhiõigustega seonduv tegevus peab olema laitmatu” ja liit peab selles küsimuses eeskujuks olema; arvestades, et komisjon teatas täiskogu istungil 20. oktoobril 2010, et ACTA ei ole veel parafeeritud ja et komisjoni kui läbirääkija peamiseks eesmärgiks on kindlaks määrata hetk, mil läbirääkimised on tehniliselt lõpule viidud ja lepingu saab parafeerida;
M. arvestades, et mitte ühtegi ACTA lepingu sätet ei tohi tõlgendada pretsedenti loovana ega viisil, mis võimaldaks praegu või tulevikus õigustikust kõrvalekaldumist või selle muutmist, mis võiks viia ELi õigusaktide raames põhiõiguste kaitse nõrgenemiseni, ning komisjon ja nõukogu peaksid selgesõnaliselt väljendama oma nõusolekut asjaomase põhimõttega;
Geograafilised tähised
N. arvestades, et komisjon on korduvalt rõhutanud geograafiliste tähiste kaitse jõustamise olulisust; arvestades, et osapooled on kokku leppinud, et ACTAga nähakse ette kõigi TRIPS-lepingu II osas viidatud intellektuaalomandi kategooriatega, sealhulgas geograafiliste tähistega, seotud õiguste jõustamine;
Kriminaalõiguse jõustamine ja karistused
O. arvestades, et 2007. aastal korraldas komisjon liikmesriikidele suunatud küsitluse, et viia läbi uurimus eesmärgiga teha kindlaks, kas kriminaalkaristused on olulised intellektuaalomandi õiguste alaste ühenduse õigusaktide tõhusa rakendamise tagamiseks, nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 2;
P. arvestades, et ACTA kriminaalõiguse jõustamist käsitlev jagu sisaldab punkte kriminaalmenetluse ja -vastutuse, kriminaalkuritegude, kriminaalõiguse sätete jõustamise ja karistuste kohta; arvestades, et nõukogu eesistuja osales läbirääkimistel kriminaalõiguse jõustamist käsitlevate ACTA punktide üle;
Q. arvestades, et kirjalikus deklaratsioonis 12/2010 rõhutati, et juhul kui tsiviilmeetmed on juba kehtestatud, tuleb enne kriminaalvastutuse sisseviimist hinnata majanduslikke ja innovatsioonialaseid riske;
R. arvestades, et ACTA artikli 2.14 lõikes 1 esitatakse kommertseesmärgi mõiste: käesoleva jao tähenduses hõlmab kommertseesmärgil teostatav tegevus vähemalt äritegevust otsese majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks;
S. arvestades, et ACTA joonealuses märkuses 9 öeldakse: Kõik lepingupooled käsitlevad võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade tahtlikku kommertseesmärgil importimist või eksportimist õigusvastase tegevusena, mis toob käesoleva artikli kohaselt kaasa kriminaalkaristuse. Lepingupool täidab oma võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade importimise ja eksportimisega seotud kohustusi, kui ta sätestab, et võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade kommertseesmärgil turustamine, müük või müügiks pakkumine on õigusvastane tegevus, mis toob kaasa kriminaalkaristuse;
T. arvestades, et artikli 2.5 lõigete 1 ja 1a toimimine on väga murettekitav ja avab võimaluse meetmeteks, mis seavad ohtu kodanike õigused seoses eraelu puutumatuse ja andmekaitsega;
Ravimite kättesaadavus
U. arvestades, et kaubandusvolinik palus 20. oktoobri 2010. aasta täiskogu istungil parlamendi arvamust küsimuses, kas lisada tsiviilõiguse jõustamist käsitlevatesse jagudesse ka patendid; arvestades, et ACTA läbirääkimiste osalised on kinnitanud, et ACTA ei takista seaduslike geneeriliste ravimite piiriülest transiiti; arvestades, et parlament on oma resolutsioonis ja kirjalikus deklaratsioonis teatanud, et mitte mingid piiriülese kontrolli ja kaupade arestimise volituste suurendamiseks mõeldud meetmed ei tohiks halvendada seaduslike, odavate ja ohutute ravimite ülemaailmset kättesaadavust;
Intellektuaalomandi õigused digitaalkeskkonnas
V. arvestades, et elektroonilise kaubanduse direktiivis väljendatakse seisukohta, et internetiteenuste pakkujad ei tohiks kanda vastutust teenuste osutamisel edastatavate või säilitatavate andmete eest sellisel määral, mis nõuaks andmete eelkontrolli või filtreerimist; arvestades, et Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses hoiatatakse, et internetiteenuse osutajad võivad lisada oma kliendilepingutesse punkte, mis võimaldavad nende andmete jälgimist ja lepingute katkestamist;
W. arvestades, et ACTA lepingupooled on lubanud täita TRIPSi lepingu artiklile 7 vastavat tehnoloogiliste uuenduste edendamise kohustust; arvestades, et koostalitlusvõimega seotud ELi poliitika põhineb ühenduse õigustiku (eelkõige direktiivi 91/250/EMÜ) sätetel, kus toetatakse pöördprojekteerimist ja kõrvalehoidmist;
X. arvestades, et ACTA teksti on nii preambulisse kui olulistesse sätetesse lisatud mitmeid tähtsaid kaitseklausleid; arvestades, et lepingu punktis 1.2 öeldakse, et iga lepinguosaline valib oma õigussüsteemi ja praktika raames vabalt sobiva meetodi käesoleva lepingu sätete rakendamiseks;
Y. arvestades, et kehtivad rahvusvahelised ja riigisisesed õigusaktid lubavad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omanikul takistada teatud toiminguid, näiteks paljundamist, salvestamist, kohandamist, koopiate levitamist ja üldsusele edastamist (kaasa arvatud teose üldsusele interaktiivsel viisil kättesaadavaks tegemist); mitte ühtegi neist piiratud tegevustest ei tohiks segi ajada õigusega tõkestada teose kasutamist (nt lugemist, vaatamist); kõik püüded laiendada autoriõigusi nii, et need hõlmaksid teose „kasutamist”, muudaksid intellektuaalomandi ja tingimusjuurdepääsu eristamise segasemaks; komisjon ei saa järgida lähenemisviisi, milles teenustele juurdepääsu haldamine on segatud intellektuaalomandi õiguste rikkumisega;
Z. arvestades, et asepresident Kroes teatas hiljuti Avignonis järgmist: Teatavate isikute huvides võib olla autoriõigusi käsitleva arutelu vältimine või selle piiramine moraalses mõttes, millega nähakse miljonites kodanikes vaid süüdlasi. See ei ole aga jätkusuutlik lähenemine. [...] Mittetoimiva ja arvukatel kultuurilistel Berliini müüridel põhineva süsteemi asemel soovin tagasipöördumist mõistliku süsteemi juurde. Süsteemi juurde, kus on ruumi kunstnike ja loovisikute jaoks uute võimaluste loomiseks, ja uute ärimudelite juurde, mis sobivad digitaalajastusse paremini; arvestades, et Suurbritannia peaminister David Cameron andis teada intellektuaalomandit käsitlevate Suurbritannia õigusaktide põhjalikust muutmisest, muu hulgas „mõistliku kasutamise” (fair use) mõiste lisamisest;
ACTA komitee
AA. arvestades, et ACTAs sisalduva institutsioonilise korra kohaselt on ACTA komiteel muuhulgas volitused, mis on seotud lepingu rakendamise ja toimimise, lepingu muutmise, valitsusvälise osaluse ja komitee eeskirju ning menetlust puudutavate otsustega; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 kohaselt taotleb liit demokraatia edendamist,
1. võtab teadmiseks komisjoni püüded suurendada läbipaistvust ja kaitsta ELi uuendustegevust ja konkurentsivõimet; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks enne muudetud raamlepingu parafeerimist täielikult arvesse Euroopa Parlamendi arvamust lepingu kohta;
Ühenduse õigustik
2. toetab komisjoni püüet tagada ühenduse õigustiku täielik jõustamine;
3. palub komisjonil piisavalt vara enne parlamendi nõusolekumenetluse algust selgesõnaliselt kinnitada, et ACTA sätted ei mõjuta ühenduse õigustikku, eelkõige sätted, mis sisalduvad direktiivis 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiiv), direktiivis 91/250/EMÜ (tarkvaradirektiiv), direktiivis 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv), direktiivis 2000/31/EC infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), direktiivis 2002/58/EÜ milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, ja direktiivis 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta;
4. palub komisjonil selgesõnaliselt kinnitada, et ta ei kavanda ei praegu ega ka tulevikus õigustiku muutmist selle viimiseks kooskõlasse ACTA mõne mittekohustusliku sättega viisil, mille tagajärjel väheneks ELis põhiõiguste kaitse;
Õiguslik alus
5. tunneb heameelt, et alates Lissaboni lepingu jõusutmisest on Euroopa Parlamendi pädevus Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika vallas oluliselt suurenenud ja et Euroopa Parlament peab eelkõige andma oma nõusoleku kõigile ELi sõlmitavatele kaubanduslepingutele;
6. palub komisjonil selgitada, kuidas jaguneb pädevus nõukogu ja komisjoni vahel ACTA kriminaalõiguslike sätete, sh nende sätete parafeerimise osas; nõuab, et parlamendile esitataks enne ACTA parafeerimist tõendid selle kohta, et lepingu üle peetavate läbirääkimiste õiguslik alus on Lissaboni lepinguga täielikult kooskõlas;
7. soovib seetõttu teada, millistes aluslepingu vormi puudutavates õiguslikes argumentides on nõukogu ja komisjon eriarvamusel, ja soovib teavet läbirääkijale antud volituste kohta;
Piiril võetavad meetmed
8. kutsub komisjoni üles tagama, et lepingu kohaldusala oleks piiratud olemasoleva võltsimisvastase Euroopa intellektuaalomandi õiguste tagamise süsteemiga; sõna „põhjendamatult” tuleks seetõttu artiklist 2.X välja jätta;
9. on mures artikli 2.X 3. jao pärast, milles sätestatakse, et reisija isikliku pagasi suhtes kohaldatakse lepingut isegi siis, kui veetavad kaubad ei ole mõeldud kaubandustegevuseks, kui lepinguosalised ei otsusta selliste kaupade suhtes erandit kehtestada; on seisukohal, et see artikkel õhutab pooli kehtestama piiril reisijate isikliku pagasi kontrollimiseks rangemaid reegleid, kuigi komisjon oleks rahvusvahelisel tasandil hoopis pidanud kaitsma inimeste põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse suuremat kaitset;
Kriminaalõiguse jõustamine ja karistused
10. nõuab, et enne lepingu parafeerimist avaldaks komisjon 2007. aastal korraldatud küsitluse vastused selle kohta, kas kriminaalkaristused on olulised intellektuaalomandi õiguse alaste ühenduse õigusaktide tõhusa rakendamise tagamiseks, ja komisjoni korraldatud uuringu, ning võtaks küsitluse vastuseid arvesse;
11. märgib, et ACTA lubab õigusasutustel esitada ühele lepinguosalisele või kolmandale poolele ettekirjutuse (s.o kohtulik tõkend artiklis 2.X); märgib, et ettekirjutuse esitamise õigus ulatub intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivist kaugemale, sest selles on lubatud kohtuliku tõkendi esitamine ainult selleks, „et vältida mis tahes peatset […] rikkumist”; ühtlasi peavad kolmandad pooled selleks, et nende suhtes võiks kohaldada õigusasutuse ettekirjutust, olema kõnealuse direktiivi kohaselt rikkumisega seotud;
12. märgib, et ACTAs (artikkel 2.14.1) toodud kommertseesmärgi määratlus hõlmab rohkem kui määratlus, mis võeti vastu 25. aprillil 2007 toimunud hääletusel muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (2005/0127(COD));
13. märgib, et kommertseesmärgi määratlus artikli 2.14. lõikes 1 ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele;
14. on seisukohal, et kriminaalvastutuse laiendamine joonealuses märkuses, nagu on tehtud joonealuses märkuses nr 9, ei ole asjakohane;
15. nõuab tungivalt, et ELi läbirääkijad kaitseksid sõna „võib” artikli 2.14 lõikes 3 („iga lepinguosaline võib sätestada kriminaalmenetlused ja karistused…”);
16. palub seetõttu komisjonil nõuda sõna „peab” asendamist sõnaga „võib” ning selguse huvides asendada sõnad „intellektuaalomandi õiguste rikkumist” sõnaga „võltsimist”;
17. palub komisjonil veenvalt selgitada ja kinnitada, et kõik ACTA kriminaalõigusmeetmed piirduvad ulatuslike kommertseesmärgiga tegevustega ja et sellistes tegevustes mitteosalevaid üksikisikuid ei saa võtta ega võeta ACTA raames kriminaalvastutusele;
18. rõhutab, et kuna puudub arvestatav mõjuhinnang ning ad hoc kaitseklausel, mis tagaks ACTA tekstis karistusmeetmete proportsionaalsuse, tuleks karistusmeetmete puhul piirduda intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja ühenduse õigustiku kohaldusalaga;
19. nõuab, et Euroopa andmekaitseinspektor esitaks kõige viimase ACTA teksti kohta oma arvamuse;
Geograafilised tähised
20. nõuab tungivalt, et komisjon teeks aktiivselt tööd selle nimel, et Euroopa toodetel oleks ACTAs toodud tõhusate jõustamistavade abil maailmamajanduses tähtis koht;
21. peab kahetsusväärseks, et lepingu artiklis 1.X ei määratleta „võltsitud geograafilisi tähiseid”, sest selle väljajätmine võib tekitada segadust või vähemalt muuta haldus- ja õigusasutuste töö ACTA tõlgendamisel ja jõustamisel keerulisemaks;
22. on eri meelt komisjoniga, kes väidab, et geograafiliste tähiste kaitset on suudetud oluliselt parandada; on seisukohal, et kuna geograafilised tähised on endiselt kaitsmata kõikides riikides, kes neid oma õigusaktides ei tunnista, on edasiminek selles vallas mitterahuldav;
Põhiõigused
23. rõhutab, et eraelu puutumatus ja andmekaitse on Euroopa Liidu põhiväärtused, nagu on sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8, ning neist tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 kinni pidada kõigi ELi poliitikameetmete ja eeskirjade puhul;
24. teeb komisjonil ülesandeks esitada parlamendile enne lepingu parafeerimist õiguslik analüüs ACTAga soovitud poliitika mõtte, õiguspärasuse ja jõustatavuse kohta seoses teenusepakkujate ja õiguste omanike vahelise koostööga, eelkõige seoses sellega, kuidas on tagatud, et ettevõtlusringkonna koostöö ei piiraks kodanike põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele, sõnavabadusele ja õiglasele kohtumenetlusele; tuletab komisjonile meelde, et 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt ei või ta toetada ise- ja ühisreguleeruvaid mehhanisme, kui selle tulemusel satuvad ohtu põhiõigused, nagu sõnavabadus;
25. kutsub komisjoni üles korraldama piisavalt vara enne parlamendi nõusolekumenetluse algust ACTA rakendamise mõju hinnangut põhiõigustele ja andmekaitsele, ELi jätkuvatele jõupingutustele intellektuaalomandi õiguste tagamise meetmete ühtlustamiseks ja e-kaubandusele; järeldab, et komisjon peab õigel ajal hinnangutulemuste osas parlamendiga konsulteerima ning hakkama uuesti läbirääkimisi pidama, kui see on hinnangutulemuste tõttu vajalik;
Ravimite kättesaadavus
26. tunneb heameelt, et ACTA tsiviilõiguse jõustamist käsitlevast jaost on võimalik patendid välja jätta, sest see võiks takistada seaduslike, vastuvõetava hinnaga ja elutähtsate ravimite kättesaadavust; märgib, et märgatavalt sagedasemad kahjutasunõuded ja intellektuaalomandiõiguse võimaliku rikkumise korral kohaldatavad muud karistused heidutavad geneeriliste ravimite konkurentsi ja tootmises osalevaid kolmandaid isikuid, vastuvõetava hinnaga geneeriliste ravimiste müümist või levitamist, eriti kui neid sätteid kohaldatakse transiitkaupade suhtes; on mures, et kui ACTA näeb ette tsiviilõiguse jõustamise sätete kohaldamise patentide suhtes, võib see minna vastuollu avaliku huviga patentide jõustamisel elusorganismide, omamaiste toodete ja traditsiooniliste ravimite suhtes ning võib suurendada investeerimisriski, turu ebakindlust ja ohustada tehnoloogilist uuendust, eelkõige sektoritest, kus rikkumist on raske kindlaks teha; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon jätaks patendid tsiviilõiguse jõustamist käsitlevast jaost välja;
27. tunneb heameelt ACTA projekti tekstis tehtud paranduste üle, millega tugevdatakse eraelu ja rahvatervise kaitset ja mõningaid TRIPSi lepingus ettenähtud kaitsemehhanisme; teeb komisjonile ülesandeks hinnata, kas ACTAs toodud kaitseklauslid on jõustatavad ka jõustamissätete suhtes; palub komisjonil tõendada, et ACTA ei takista liikmesriikidel vastu võtta õigusakte, mis piiravad rikkumiste vastumeetmeid, nagu autoriõigusega kaitstud omanikuta teostele juurdepääsu laiendamine ning TRIPSi-lepingu kohaste soodustuste kasutamine, et tagada kõikvõimalikud tulevased poliitilised valikud; palub komisjonil hinnata, kas ACTA on tõepoolest siduv leping ja kas lepingu artiklis 1.2 nähakse üldise paindlikkuse huvides ette mõni säte, mis võib ACTA riiklike õigusaktidega vastuollu viia; palub komisjonil esitada mehhanismid, mille abil on lepinguosalisel võimalik paindlikult vastu võtta lepingu kohustustest õiguspärased erandid, mis on sidusad TRIPSi lepingu eesmärkide ja põhimõtetega ning 2001. aasta Doha deklaratsiooniga TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta;
28. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks tervisealased kaitsemeetmed lepinguteksti, mitte ainult preambulisse;
Intellektuaalomandi õigused digitaalkeskkonnas
29. on seisukohal, et õiguste omanike ja vahendajate koostöö intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastases võitluses tuleks ACTAst välja jätta, sest see sunniks vahendajaid looma seiresüsteeme ja kohtuvälist korda, mis omakorda ohustaks lõppkasutajate õigust eraelu puutumatusele, andmekaitset ja õiglast kohtumõistmist;
30. on mures, et kommertseesmärgil sooritatavate tegevuste lai määratlus (artikli 2.14. lõige 1) ja kohustus kohaldada digitaalkeskkonnas intellektuaalomandi õiguste rikkumise, sh õigusrikkumisele üleskutsumise ja sellele kaasaaitamise korral kriminaalkaristust (artikli 2.18. lõige 1) võib innustada lepinguosalisi võtma vastu õigusakte, mis viivad praktikas selleni, et erakasutajatest ja vahendajatest võivad saada kurjategijad;
31. märgib, et leping (artikli 2.18. lõige 3) sätestab kohustusena (s.o „püüab teha”) lepinguosaliste koostöö rikkumistega tõhusaks tegelemiseks;
32. on väga mures seetõttu, et mitte tingimata kohtuasutused („pädevad asutused”) avaldavad teavet õiguste omanikele (artikli 2.18. lõige 4);
33. nõuab tungivalt, et ELi läbirääkijad lisaksid uuesti ACTA teksti artikli 2.18. lõike 9, mille kohaselt kohaldatakse lõigetes 1−8 kirjeldatud menetlusi ilma, et see piiraks lepinguosaliste seaduslikku õigust võtta vastu või säilitada korda, mis võimaldab piirata internetiteenuse pakkujate vastutust ja keelata üldine kohustus sisu kohta, mida internetiteenuse pakkujad kasutajate taotlusel haldavad ja säilitavad;
34. on mures, et joonealusesse märkusesse nr 14 lisatud reservatsioon „ilma, et see piiraks lepinguosalise õigusaktides autoriõiguse või sellega seotud õiguste kohaldusala” on üldiselt mittemõjus ja ühtlasi on mures joonealusesse märkusesse nr 15 lisatud läbirääkija märkuse üle, milles on öeldud, et lepinguosaline ei ole kohustatud ette nägema koostalitlusvõimet, mis paistab olema vastuolus hiljuti vastu võetud digitaalarengu tegevuskavas sätestatuga;
ACTA komitee
35. on seisukohal, et ACTA komitee peaks tegutsema avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil; teeb komisjonile ülesandeks esitada piisavalt vara enne seda, kui parlament peab kaaluma nõusoleku andmist, soovitused ACTA komitee juhtimise kohta, eelkõige pidades silmas Euroopa Parlamendi osalust ja lepingu muutmise menetlust;
36. on seisukohal, et komisjon peaks toetama seda, et ACTAga ühinemise kord ja tingimused oleksid piisavalt paindlikud ja võtaksid arvesse ühinevate riikide arengutaset, vajadusi ja eesmärke kooskõlas nõukogu järeldustega poliitikavaldkondade arengusidususe kohta;
37. rõhutab, et kõigi lepingu muudatuste kohta tuleb kohaldada kõigi sidusrühmade poolset avalikku kontrolli ja kõik muudatused peavad saama parlamendi heakskiidu; nõuab, et komisjon konsulteeriks enne ACTA komitees praeguse teksti muudatustega nõustumist või muudatuste kavandamist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga ning tagaks läbipaistvuse, parlamendipoolse kontrolli ja üldsuse osaluse;
Mõnepoolsus v mitmepoolsus
38. peab kahetsusväärseks, et lepingu üldine mõju piirab asjaolu, et peamised võltsimisega seotud riigid ei osale lepingus;
39. peab kahetsusväärseks, et need läbirääkimised ja leping mõjuvad halvasti mitmepoolsetele foorumitele (nt Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon ja WTO); rõhutab, et ACTA komiteest ei tohiks saada uus rahvusvaheline institutsioon;
40. palub Euroopa Komisjonil selgitada, kas tekst on siduv või vabatahtlik;
Euroopa Parlamendi tingimused nõusoleku andmiseks
41. tuletab meelde, et ACTA jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut; kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitte kavandama lepingu ajutist kohaldamist, enne kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku; tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et Euroopa Parlament jätab endale õiguse ACTA-le nõusoleku andmisest keelduda; märgib, et ACTA võimalik heakskiitmine sõltub sellest, kas käesoleva resolutsiooni osas tehakse igakülgset koostööd;
42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning ACTA läbirääkimistes osalevate riikide valitsustele ja parlamentidele.