Menetlus : 2010/2968(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0626/2010

Esitatud tekstid :

B7-0626/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/11/2010 - 8.7

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0439

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 126kWORD 73k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0624/2010
22.11.2010
PE450.462v01-00
 
B7-0626/2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnes aastapäev


Norica Nicolai, Marielle De Sarnez fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnenda aastapäeva kohta  
B7‑0626/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone nr 1325 (2000) ja nr 1820 (2008) ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1888 (2009) naiste- ja lastevastase seksuaalvägivalla kohta relvastatud konfliktis, milles rõhutatakse kõikide riikide vastutust selle eest, et lõpetataks karistamatus ja võetaks vastutusele inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude, sealhulgas naiste ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalse ja muu vägivalla toimepanijad;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu arengukoostööga seotud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse küsimuse süstemaatilise integreerimise ELi partnerriikidega tehtava koostöö kõigil tasanditel;

–   võttes arvesse, et 2010. aasta märtsis nimetati ametisse ÜRO peasekretäri eriesindaja relvakonfliktide puhul esineva seksuaalse vägivalla küsimustes;

–   võttes arvesse 2008. aasta detsembris vastu võetud nõukogu dokumenti „ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamine ELi poolt – laiaulatuslik lähenemisviis” ja samal ajal vastu võetud töödokumenti “ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mida on tugevdatud resolutsiooniga 1820, rakendamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames” ning nõukogu 2006. aasta septembris vastu võetud dokumenti “Inimõiguste süvalaiendamine EJKPsse”;

–   võttes arvesse naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalda ja diskrimineerimist käsitlevaid ELi suuniseid ning lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevad ELi suunised;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2006. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2006. aasta resolutsiooni naiste kohta poliitikas;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tegevuskava (2007);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Kongo Demokraatliku Vabariigi suutmatuse kohta kaitsta inimõigusi ja õigust;

–   võttes arvesse ÜRO uut soolise võrdõiguslikkuse üksust (UN Women);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et sel aastal tähistatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnendat aastapäeva ning et tegemist on esimese resolutsiooniga, milles käsitletakse relvastatud konfliktide ebaproportsionaalset ja erandlikku mõju naistele ning ühendatakse naiste konfliktikogemused rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisega, hõlmates selliseid omavahel seotud valdkondi nagu osalemine, kaitse, ennetus, abi ja taastamistööd;

B.  arvestades, et 25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev;

C. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid nr 1820, 1888 ja 1889 tugevdavad ja täiendavad resolutsiooni nr 1325 ning arvestades, et neid nelja resolutsiooni tuleb pidada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate kohustuste kogumiks;

D. arvestades, et nimetatud kohustuste täitmine on kõigi ÜRO liikmesriikide ühine mure ja vastutus; arvestades, et sellega seoses tuleb rõhutada 2008. aasta detsembris vastu võetud ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastu, ning ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti küsimuses, mis on selge poliitiline märk selle kohta, et need on liidu prioriteedid;

E.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1820 ja 1325 rakendamine tuleks ELi väliste rahastamisvahendite puhul prioriteediks seada, et anda asjakohast abi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes töötavad relvakonflikti piirkonnas või konfliktidest mõjutatud riikides ja piirkondades;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament peaks jälgima soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise tegevuskava rakendamist ELi välistegevuses, samuti naiste- ja lastevastast vägivalda käsitlevate suuniste rakendamist;

G. arvestades, et tsiviil- või sõjalistel missioonidel soolise aspektiga arvestamine suurendab oluliselt operatsioonide tõhusust ning EL saaks neile anda märkimisväärse lisandväärtuse, tegeledes aktiivselt naiste olukorraga relvakonfliktides;

H. arvestades, et EL peaks võimaldama naistel võrdselt osaleda konfliktide ennetamisel, kriisiohjamisel, rahukõnelustel ja konfliktijärgses etapis, näiteks sõjajärgse ülesehituse kavandamisel;

I.   arvestades, et vägistamist ja seksuaalorjust, kui see on osa laialdasest ja süstemaatilisest praktikast, loetakse Genfi konventsiooni kohaselt inimsusvastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks; arvestades, et vägistamist peetakse nüüd ka genotsiidi osaks, kui seda tehakse kavatsusega hävitada üks sihtrühm tervikuna või osaliselt; arvestades, et EL peaks toetama jõupingutusi, mille eesmärk on lõpetada nende kurjategijate karistamatus, kes kasutavad seksuaalset vägivalda naiste ja laste vastu;

J.   arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomine peaks oluliselt kaasa aitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1325 ja 1820 täiendavale rakendamisele nii sisemise struktuuri kui ka välistegevuse ja poliitika valdkonnas;

K. arvestades, et EL on vastu võtnud hulga tähtsaid dokumente, kuidas rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone nr 1820 ja 1325, kuid on ilmutanud väga vähe huvi nende suuniste süstemaatilise ja ühtse elluviimise vastu;

L.  arvestades, et vaid vähesed ELi liikmesriigid koostasid riikliku tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamiseks; arvestades, et Austria, Belgia, Taani, Soome, Madalmaad, Portugal, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik on riikliku tegevuskava vastu võtnud,

1.  rõhutab, et julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnendat aastapäeva tuleks tähistada uuendatud tegevuskavaga selle resolutsiooni rakendamiseks, mis ei ole võimalik kõige kõrgema tasandi poliitilise juhtimiseta ja vahendite suurendamiseta; soovitab tungivalt seda küsimust nõuetekohaselt käsitleda ELi inimõiguste poliitika käimasoleva läbivaatamise raames, kui koostatakse terviklik riikide inimõiguste strateegia ja hinnang naiste ja tütarlaste vastast vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevate ELi suuniste ning lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevate ELi suuniste kohta;

2.  nõuab vastavate oluliste finants-, inim- ja korralduslike ressursside eraldamist seoses naiste osaluse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega välis- ja julgeolekupoliitikas; nõuab, et politsei-, sõjalistel ning kohtusüsteemi ja õigusriigi põhimõtteid käsitlevatel missioonidel ning rahuvalveoperatsioonides saavutataks täieliku soolise võrdõiguslikkuse eesmärk; kutsub ELi liikmesriike üles aktiivselt edendama naiste osalust kahe- ja mitmepoolsetes suhetes riikide ja organisatsioonidega väljaspool Euroopa Liitu;

3.  soovitab tungivalt, et kõrge esindaja ja asepresident tugevdaks ka naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate küsimustega tegelevat ELi rakkerühma, mis peaks andma vastastikuse eksperdihinnangu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1325 ja 1820 riiklike tegevuskavade vastuvõtmise ja rakendamise kohta, korrapäraselt analüüsima ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide sooküsimusi ning teostama järelevalvet ja andma nõu ELi delegatsioonidele konfliktidest mõjutatud riikides ja piirkondades;

4.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistuse loomine on ainulaadne võimalus suurendada ELi rolli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1820 ja 1325 rakendamisel;

5.  nõuab seetõttu tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident süvendaks soolise võrdõiguslikkuse integreerimise praktikat ning võtaks personali, rahaliste vahendite ja organisatsioonilise hierarhia vallas olulisi ja hästi nähtavaid kohustusi;

6.  väljendab heameelt mitmete avalike ürituste, nagu lahtiste uste päevade ja vastuvõttude üle, mida vähemalt kolm ÜJKP missiooni – Euroopa Liidu politseimissioon Bosnias ja Hertsegoviinas (EUPM), Euroopa Liidu õigusriigimissioon Kosovos (EULEX) ja Euroopa Liidu järelevalvemissioon Gruusias (EUMM) – on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnenda aastapäeva puhul korraldanud; rõõmustab ELi tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse vastava algatuse üle; tuletab meelde, et ÜJKP missioonid on ELi tähtsamaid vahendeid, mille abil näidata oma pühendumist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1820 ja 1325 eesmärkidele kriisidest mõjutatud riikides ja piirkondades;

7.  nõuab tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning ELi liikmesriigid lisaksid ÜJKPga seotud nõukogu otsustesse ja missioonide volitustesse viited ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele nr 1325 ja 1820 ning tagaksid, et kõigil ÜJKP missioonidel oleks vähemalt üks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste ekspert ning tegevuskava resolutsioonide nr 1325 ja 1820 eesmärkide täitmiseks; nõuab tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, ELi liikmesriigid ja missioonide juhid muudaksid koostöö ja konsulteerimise kohalike naisteorganisatsioonidega iga missiooni standardseks osaks;

8.  nõuab, et kehtestataks asjakohane avalik kaebuste esitamise menetlus, mis eriti aitaks kaasa seksuaalsest ja soopõhisest vägivallast teatamisele; kutsub kõrget esindajat ja asepresidenti üles lisama iga kuue kuu tagant esitatavasse ÜJKP missioonide hinnangusse üksikasjaliku aruande naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate küsimuste kohta;

9.  tuletab meelde, et 2010. aasta 30. juulist kuni 4. augustini toimus massiline grupiviisiline vägistamine Kongo idaosa kaevanduspiirkonnas, et eelmisel aastal teatati Kongo idaosas vähemalt 8300 vägistamisest ja 2010. aasta esimeses kvartalis vähemalt 1244 vägistamisest, mis on keskmiselt 14 vägistamist päevas; nõuab tungivalt, et mõlemad ELi missioonid Kongo DVs – EUPOLi Kongo DV missioon ja EUSECi Kongo DV missioon – võtaksid seksuaalvägivalla vastu võitlemise ja naiste osaluse Kongo julgeolekuvaldkonna reformipüüdluste peamiste eesmärkide hulka;

10. peab väga oluliseks, et EL üldisemalt nimetaks ÜJKP missioonide personali hulka naispolitseinikke ja -sõjaväelasi; eeskujuks võiks võtta naispolitseinike osakaalu ÜRO Libeeria rahuvalvejõududes;

11. juhib tähelepanu vajadusele koostada sõjalistes ja tsiviilmissioonides osaleva ELi personali jaoks käitumisjuhend, kus seksuaalne ärakasutamine mõistetakse hukka kui õigustamatu ja kuritegelik käitumisviis;

12. nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamist ELi riikide strateegiadokumentides ning suurema rahalise toetuse suunamist konfliktidest mõjutatud riikidest pärit naiste osalemisse Euroopa protsessides; palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning arengu, laienemise ja humanitaarabi volinikel muuta naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevad aspektid välistegevuse rahastamisvahendite (nt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, rahastamisvahend koostööks tööstusriikidega, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, kuid eelkõige arengukoostöö rahastamisvahend ja stabiliseerimisvahend) kavandamise ja programmitöö lahutamatuks osaks;

13. rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks lihtsustama väiksemate valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi toetustele; tuletab meelde, et paljudele väikestele naisteorganisatsioonidele on keerukas taotlemiskord takistuseks;

14. kutsub arenguvolinikku üles toetama konfliktipiirkondades eelkõige naisteorganisatsioonide tööd; nõuab tungivalt, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kasutaks stabiliseerimisvahendi pikaajalist komponenti, et eraldada rahalisi vahendeid naiste osalemise toetamiseks rahu, julgeoleku ja lepitamisega seotud protsessides, ning süstemaatiliselt eraldaks kõigi stabiliseerimisvahendi artikli 3 kohaselt rahastatavate lühiajaliste meetmete kaudu rahalisi vahendeid naiste, rahu ja julgeoleku jaoks;

15. on seisukohal, et ELi delegatsioonid peaksid teavitama kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu kohalikud naisteorganisatsioonid, oma tegevusest konfliktipiirkondades ning konsulteerima poliitika kujundamisel kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

16. nõuab naiste osaluse viivitamatut suurendamist konfliktilahendamise algatustes, sealhulgas vahendajate ja läbirääkijatena ning konfliktide lahendamise meetmete rakendamisel;

17. kutsub kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti algatama iga-aastast kohtumist naisjuhtidega, mis võiks täiendada ÜRO ülemaailmset naiste ja rahu teemalist avatud uste päeva ja millele järgneksid ELi delegatsioonide aruanded ja järelmeetmed;

18. rõhutab, et tuleb koostada riiklikud tegevuskavad, kus tuleks ära tuua riikliku strateegia ajakava, realistlikud eesmärgid ja järelevalvemehhanismid ning ergutada naiste osalemist kontrolli-, hindamis- ja järelevalvemehhanismides;

19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO eriesindajale relvakonfliktide puhul esineva seksuaalvägivalla küsimustes ning ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse (UN Women) äsja ametisse nimetatud juhile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika