Menetlus : 2010/2639(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0688/2010

Esitatud tekstid :

B7-0688/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/12/2010 - 9.6
CRE 15/12/2010 - 9.6

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0481

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 159kWORD 119k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0688/2010
8.12.2010
PE450.516v01-00
 
B7-0688/2010

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Komisjoni 2011. aasta tööprogramm


Martin Schulz, Hannes Swoboda fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta  
B7‑0688/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist oma 2011. aasta tööprogrammi kohta (KOM(2010)623);

–   võttes arvesse parlamendikomisjonide panust, mille edastas komisjonile esimeeste konverents;

–   võttes arvesse professor Mario Monti aruannet pealkirjaga „Ühtse turu uus strateegia” Euroopa Komisjoni presidendile;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (KOM(2010)608);

 

–   võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (P7_TA-PROV(2010)0186);

 

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni soovituste kohta komisjonile liidu majanduse juhtimise ja stabiilsuse raamtingimuste parandamise kohta eelkõige euroalal (P7_TA-PROV(2010)0377);

 

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsioon finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (vahearuanne) (P7_TA-PROV(2010)0376);

 

–    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9;

 

 võttes arvesse 20.–22. septembril 2010 toimunud, aastatuhande arengueesmärke käsitlevat ÜRO kõrgetasemelist täiskogu istungit ja selle järeldusi;  

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Liit kannatab endiselt 2008. aasta finantssektori kriisi järelmõju all, mis väljendub massilises töötuses, vaevalises majanduse taastumises, fiskaalprobleemides, avalike teenuste kärbetes ning finantsturgude rünnakutes mõne liikmesriigi vastu;

B.  arvestades, et majanduse täielik taastumine eeldab jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise ühist Euroopa strateegiat, mida toetavad vajalikud volitused ja vahendid;

 

C.  arvestades, et samuti on vaja vähendada Euroopa haavatavust finantsturgude kapriiside suhtes, tugevdades majanduse juhtimist Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ning viies lõpule finantssektori regulatsiooni ja järelevalve ambitsioonika reformi;

 

D.  arvestades, et kõikide inimeste põhiõiguste kaitse, mittediskrimineerimine ja võrdsus seaduse ees on Euroopa Liidu tähtsad põhimõtted, mis peavad olema õigusloome- ja tööprogrammi nurgakivi ja mida tuleb järgida ELi kogu tegevuse puhul, sh kriminaal- ja tsiviilõiguse, rände, ühtse turu ja tööõiguse puhul;

 

E.  arvestades, et inimõigused ja demokraatia on ELi identiteedi keskmes ning need jäävad ELi välispoliitikas tähtsaks prioriteediks;

 

F.  arvestades, et Lissaboni lepingus kinnitatakse taas, et Euroopa Liidu välistegevus, mille lahutamatuks osaks on kaubandus, peab toimuma kooskõlas ELi kõigi eesmärkidega, sealhulgas sotsiaalsete, keskkonna- ja arengueesmärkidega; arvestades, et eesmärgiks tuleb seada välis- ja sisepoliitika suurem sidusus, eelkõige selleks, et tagada kaubanduspoliitika parem kooskõlastamine ELi tööstus- ja põllumajanduspoliitikaga ning seeläbi edukalt toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist,

 

Sissejuhatus ja üldised teemad

1. võtab teadmiseks komisjoni 2011. aasta tööprogrammi ning kiidab heaks paljud ettepanekud, kuid usub, et programm tervikuna ei peegelda piisaval määral olulisi sündmusi, mis on Euroopat alates 2008. aastast tabanud, ega Euroopa kodanike lootusi ja ootusi;

 

2. taunib asjaolu, et programmis ole asetatud suuremat rõhku finantskriisist ja sellele järgnenud majanduslangusest tingitud seitsme miljoni töökoha kadumisele ning ohule, et tööpuudus võib veel aastaid suur olla; peab seda aastal 2011 ja sellele järgnevatel aastatel ELi üheks põhiprobleemiks; seepärast palub komisjonil üksikasjalikult selgitada, kuidas ta kavatseb püsiva tööpuuduse ohule reageerida, ning näidata, kuidas ta algatused ja ettepanekud loovad piisaval hulgal inimväärseid töökohti probleemi lahendamiseks;

 

3. usub, et 2008. aasta finantssektori kriisi dramaatilised majanduslikud, sotsiaalsed ja fiskaalsed tagajärjed näitasid Euroopa majandusmudeli nõrkusi ja ebakõlasid, mis omakorda nõuab majanduse juhtimise ja finantssektori regulatsiooni radikaalset reformi ja ümberkujundamist ning kodaniku ja sotsiaalse mõõtme kesksemale kohale asetamist Euroopa projektis;

 

4. usub samuti, et need eesmärgid koos 21. sajandi ülemaailmsete probleemidega nõuavad Euroopa koostöö ja solidaarsuse tugevdamist, Euroopa tegevuse keskendamist nendele valdkondadele, kus liit annab lisandväärtust ja aitab avalike vahendite kasutamise tulemuslikkust tõsta, ning finantsraamistikku, mis võimaldab liidul täita täielikult ülesandeid, mis on talle antud;

                                                

5. väljendab seetõttu heameelt, et ELi eelarve on tööprogrammis tähtsal kohal ning et komisjon tunnistab, et Euroopa vajab uut eelarvet kui tõhusat vahendit ELi ühiste eesmärkide saavutamiseks, kuid rõhutab, et komisjon peab kiiresti esitama ettepanekud praeguse finantsraamistiku läbivaatamiseks ning koostama olulised ettepanekud uute omavahendite loomiseks, ilma milleta ei ole võimalik komisjoni tööprogrammi täielikult täita – eriti kõrvaldada puudujääke tähtsamate programmide rahastamises ja eraldada vahendeid ELile Lissaboni lepingu ja ELi 2020. aasta strateegiaga antud uute kohustuste täitmiseks;

 

6. väljendab heameelt, et prioriteediks on seatud Euroopa majanduse juhtimise reform, ning rõhutab, et selle reformi puhul tuleb täielikult arvesse võtta parlamendi seisukohta, mis on sõnastatud 20. oktoobri 2010. aasta resolutsioonides, ning reformi eesmärgiks tuleb seada liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide edendamine, nagu on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 3; tuletab meelde, et parlament ja nõukogu kui eelarvepädevad institutsioonid peaksid olema võrdselt kaasatud Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi kasutusele võtmisse, mille mõju eelarvele tuleb veel täpsustada;

7. rõhutab vajadust viia lõpule finantssektori regulatsiooni reform, et suurendada finantssektori läbipaistvust, stabiilsust ja vastutust, tagades samal ajal, et finantsteenuste turg on reaalmajanduse teenistuses; tagada, et maksumaksja ei peaks enam kunagi kandma pankade päästmise kulusid; pärssida spekuleerimist ja varahindade mulle; edendada majanduse tasakaalustamist ning edendada Euroopa kodanike ja ettevõtete teenistuses olevat finantssektorit;

8. nõuab sellega seoses suuremat ambitsioonikust, arvestades majandusteadlaste üldist seisukohta, et senised reformid ei ole finantssektori probleeme piisavalt käsitlenud; palub komisjonil konsulteerida tööprogrammi ettepanekutest kaugemale minevate reformide vajaduse osas ulatuslikult ja läbipaistvalt kõikide sidusrühmadega ning anda parlamendile sellest 2011. aasta lõpuks aru;

 

9. tuletab meelde, et Monti aruandes ühtse turu kohta, mille tellis komisjoni president Barroso, on öeldud, et „paljud eurooplased suhtuvad ühtsesse turgu kahtlustavalt, hirmuga ja mõnikord otse vaenulikult”; palub komisjonil täita parlamendi nõudmise kasutada terviklikku lähenemisviisi, mille keskmes on kodanike, töötajate ja väikeettevõtete huvid, mille parlament esitas oma 20. mai 2010. aasta resolutsioonis ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele;

 

10. peab kahetsusväärseks, et tööprogrammis tervikuna on sotsiaalne mõõde jätkuvalt marginaalne ning komisjon jääb viimase kolmekümne aasta majandusmudeli ikkesse, ehkki see mudel pole toonud õitsengut, stabiilsust ja sotsiaalset kaasatust, mis on liidu eesmärgid; mudeli diskrediteeris lõplikult 2008. aasta finantskriis;

 

11. rõhutab vajadust ambitsioonika Euroopa tööstus- ja ühtekuuluvuspoliitika järele, et tugevdada reaalmajandust, kiirendada lähenemist ning liikuda arukama ja jätkusuutlikuma Euroopa majanduse poole, mis aitab luua rohkem ja paremaid töökohti;

 

12. tuletab meelde, et komisjoni teatises ELi eelarve läbivaatamise kohta rõhutati ühtekuuluvuspoliitika võtmetähtsust solidaarsuse ja reaalmajandusliku lähenemise edendamise seisukohast ning selleks, et saavutada aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvuga seotud ELi 2020. aasta eesmärgid; peab seetõttu kahetsusväärseks, et 2011. aasta tööprogrammis ei sisaldu ühtegi viidet sellele tähtsale poliitikavahendile;

 

13. peab kahetsusväärseks segadust, mis on tingitud algatuste suurest arvust: ühtse turu akt, teatised tööstuspoliitika ja energia infrastruktuuri prioriteetide kohta aastaks 2020 ja hilisemaks, komisjoni tööprogramm, EL 2020. aasta suurprojektid jne; nõuab rohkem sidusust ja paremat juhtimist;

 

14. nõuab tungivalt, et komisjon suunaks oma jõupingutused tõhusa kommunikatsioonipoliitika arendamisele, et pakkuda kodanikele võimalusi ELi paremaks mõistmiseks; rõhutab, et õigusloomeettepanekutega peab kaasnema terviklik kommunikatsioonistrateegia, mis selgitab nende lisandväärtust Euroopa kodanikele; seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata kodanikualgatuse eeliste selgitamisele – see on võimas prioriteetide määramise vahend, mis aitab tagada, et ELi institutsioonid tegelevad kodanike konkreetsete probleemidega;

 

Majanduse juhtimise tugevdamine ja Euroopa poolaasta

 

15. võtab teadmiseks teatises sisalduva üleskutse majanduse juhtimist käsitlevate komisjoni ettepanekute kiireks menetlemiseks; usub, et see peaks olema võimalik, kui kõik institutsioonid töötavad üheskoos kompromissivaimus ning kui õigusloomepaketis võetakse arvesse parlamendi seisukohta majanduse juhtimise küsimustes, mis oktoobri teisel täiskogu istungil suure häälteenamusega vastu võeti;

 

16. rõhutab vajadust Euroopa majandusjuhtimise järele, mis on suunatud rangele eelarvepoliitikale ning mille eesmärk on kiirem kasv, täielik tööhõive ja inimväärsed töökohad; on veendunud, et majanduse juhtimise paketti peaksid täiendama õigusaktid, millega luuakse alaline kriisijuhtimismehhanism, ning esimesed sammud riigi võlakirjade ühe osa vastastikuse väljastamise ning eurovõlakirjade kasutusele võtmise suunas; nõuab, et komisjon võtaks sellega seoses kohustused;

 

17. rõhutab, et Euroopa poolaastat tuleks kasutada ELi ja riiklike eelarvete koordineerimise ja sünergia tugevdamiseks, et saavutada ELi üldised poliitilised eesmärgid; peab kahetsusväärseks, et seni puuduvad selles osas konkreetsed ettepanekud;

 

18. peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta ja majanduse juhtimise paketi ettepanekud pakuvad vähe võimalusi Euroopa demokraatlikuks kontrolliks, ning nõuab mõlema puhul tugevat parlamentaarset osalust;

 

19. väljendab muret seoses Euroopa poolaasta, integreeritud tööhõivesuuniste ja majanduspoliitika üldsuuniste vahelise liigendusega;

 

Kaasav majanduskasv

 

20. väljendab heameelt tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna tähtsamate algatuste – uute oskuste ja töökohtade tegevuskava ning vaesusevastase võitluse platvormi – lisamise üle, kuid peab kahetsusväärseks, et õigusloomeettepanekuid on väga vähe;

 

21. on veendunud, et kaasavat majanduskasvu saab luua üksnes kõikide töötajate võrdse kohtlemise ja kõikide ettevõtete jaoks võrdsete tingimuste baasil; peab kahetsusväärseks, et tööprogramm ei sisalda nende põhimõtete järgimise tagamiseks töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamist; rõhutab, et rakendamist käsitlevas õigusloomeettepanekus, mis on ette nähtud teatises ühtse turu akti kohta, tuleb täpsustada põhiliste sotsiaalsete õiguste kasutamist;

 

22. peab samuti kahetsusväärseks, et rännet käsitlevad ettepanekud ei ole piisavad, et tagada kolmandatest riikidest pärit töötajate võrdne kohtlemine ja kaitse ning vältida odavat tööjõudu palkavate ettevõtete poolset kuritarvitamist, mis soodustab sotsiaalset dumpingut; tuletab siinkohal meelde Euroopa Parlamendi vastuseisu päritoluriigi põhimõtte kohaldamisele töö- ja sotsiaalõiguse ja -süsteemide puhul;

 

23. palub komisjonil esitada tööaja direktiivi kohta uue ettepaneku, mis hõlmaks nii loobumisvõimalust kui ka valvekorda puudutavaid küsimusi; rõhutab, et ettepanek ühe või teise kohta on vastuvõetamatu;

 

24. palub komisjonil arvestada sotsiaalpartnerite seisukohti pensionide valdkonnas ning tagada, et valge raamat peegeldab mõlema poole ootusi ja tugevdab muu hulgas esimest sammast;

 

25. väljendab heameelt tööportaali EURES reformi üle, mis muudab teabe ja nõuanded noortele töötajatele kättesaadavamaks, kuid peab kahetsusväärseks, et ettepanek on lükatud edasi 2012. aastasse, kuigi noored vajavad seda praegu;

 

26. kiidab heaks ELi raamistiku riikliku poliitika kohta romade küsimuses, kuid nõuab, et see sisaldaks õigusloomealgatusi sotsiaalse kaasatuse ja mittediskrimineerimise kohta;

 

27. võtab teadmiseks ettepaneku töö- ja eraelu tasakaalu kohta ning sooviks väga näha ettepanekut isapuhkuse kohta;

 

28. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei tee õigusloomealgatust restruktureerimise kohta, et kaotada kuritarvitamised ja kaitsta Euroopa tööstusbaasi;

 

29. rõhutab, et avalikke hankeid käsitlevad ettepanekud peavad tugevdama Euroopa sotsiaalset mudelit, muu hulgas parandama elu- ja töötingimusi;

 

30. rõhutab sotsiaalse mõjuhinnangu tähtsust kõikide ELi õigusaktide puhul, et muuta ELi õigusaktid tulemuslikumaks, ning nõuab, et viivitamata alustataks rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu, mis ei täida ELi õigusakte, eriti tööaja ja maanteetranspordi valdkonnas;

 

31. peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogrammis ei ole viidet sooküsimustele; nõuab 2008. aastal lubatud direktiivi, mis käsitleks 17,4% erinevust Euroopa meeste ja naiste palkades, ning direktiivi naistevastase vägivalla kaotamise kohta vastavalt parlamendi 2009. aasta novembri ja 2010. aasta veebruari resolutsioonides esitatud nõudmisele;

 

32. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vaesusevastase võitluse platvormi puhul arvesse naiste seisukohta, arvestades, et 17% Euroopa naisi elab vaesuses ning 16 liikmesriigis on äärmise vaesuse risk naiste hulgas oluliselt suurem;

 

33. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ütle midagi rahvatervise ja tervishoiualase ebavõrdsuse kohta; palub komisjonil koostada selge strateegia, et võidelda suureneva tervishoiualase ebavõrdsuse vastu ning kiirendada tervist ja toiduohutust käsitlevate õigusloomeettepanekute vastuvõtmist;

 

Finantssektori reguleerimine: reformi lõpuleviimine

 

34. väljendab heameelt äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes käsitleval rohelisel raamatul põhineva kavandatava õigusloomeettepaneku üle ning on veendunud, et see peaks olema strateegiline algatus, sest parem äriühingu üldjuhtimine on hädavajalik, et vältida 2008. aasta finantskriisi kordumist ning luua finantssektor, mis on suunatud reaalmajanduse ja kodaniku teenindamisele;

 

35. kiidab heaks komisjoni ettepanekud investorite kaitse, põhiliste pangateenuste kättesaadavuse ja vastutustundliku hüpoteeklaenude andmise ja võtmise kohta; kiidab heaks ka õigusloomealgatuse pangandussektori kriisi lahendamiseks, mida tuleb koordineerida konkurentsipoliitika eeskirjadega, et saavutada terviklik ja siduv kriisijuhtimise raamistik, mis hõlmab nii era- kui ka avalikku sektorit ning väldib maksumaksja raha ülemäärast kasutamist;

36. kiidab heaks reitinguagentuuride määruse kavandatava läbivaatamise, mille raames tuleks käsitleda ka konkurentsi puudumist selles sektoris; palub komisjonil täita parlamendi hiljutine nõudmine uurida võimalusi luua sõltumatu Euroopa krediidireitinguagentuur, suurendada sõltumatute avalike asutuste osalust reitingute andmisel ning käsitleda riigi võlakirjade reitingute üksikasju, mis oli esitatud Beresi raportis finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta (A7-0267/2010);

 

37. peab kahetsusväärseks, et finantssektori maksustamist ei ole 2011. aasta strateegiliste algatuste hulgas ning et komisjon viivitab vajalike ettevalmistustöödega, mida parlament juba 2010. aasta märtsi resolutsioonis nõudis;

38. rõhutab vajadust piirata spekuleerimist ja tagada, et finantssektor osaleb täielikult kriisi kulude katmises;

 

39. tuletab meelde oma nõudmist luua finantsuuendusi, mis soodustavad pikaajalist investeerimist, ning vajadust viia säästmine ja investeerimine ELis paremini tasakaalu;

 

Arukas majanduskasv

 

40. väljendab heameelt digitaalarengu tegevuskava ettepanekute üle, kuid kordab oma nõudmist, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega, et saavutada kiiresti käegakatsutavad tulemused võrgu neutraalsuse valdkonnas ning interneti infosisu ja teenuste ühtne turg, mis oleks avatud ja eduka digitaalse ühiskonna huvides, ning ületada digitaalne lõhe;

 

41. peab kahetsusväärseks, et tööprogramm ei sisalda teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõtet ega Euroopa teadusruumi hindamist;

 

42. palub komisjonil esitada kiiresti ettepanekud uuenduslike partnerluste kohta toorainete ja arukate linnade valdkonnas;

 

Jätkusuutlik majanduskasv

 

43. peab kahetsusväärseks, et teatisele Euroopa uue tööstuspoliitika kohta ei järgne õigusloomeettepanekuid, eelkõige selleks, et saavutada soovitud üleminek vähem CO2-heiteid tekitavale ja jätkusuutlikule majandusele;

 

44. kordab, et toetab komisjoni jõupingutusi tulemusliku kliimamuutust käsitleva poliitika poole liikumisel; tuletab meelde vajadust tagada keskkonna ja kliimamuutusega seotud eesmärkide kaasamine kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja nende kajastamine vastavates eelarverubriikides;

 

45. rõhutab vajadust kiirendada ja teraselt jälgida ELi keskkonnaõiguse rakendamist, et saavutada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid; nõuab tungivalt, et komisjon programmi tulemusi rangelt hindaks ning jätkaks seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljaarendamist;

 

Ühtse turu võimaluste ärakasutamine

 

46. palub komisjonil esitada ambitsioonikamad eesmärgid ühtse turu muutmiseks tõeliselt sotsiaalseks turuks, mis võidaks Euroopa kodanike, töötajate, väikeettevõtete ja tarbijate usalduse; seepärast palub komisjonil lisada kõikidesse ühtset turgu käsitletavatesse õigusaktidesse sotsiaalse klausli kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9 ning parlamendi 20. oktoobri 2010 aasta resolutsiooniga finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta;

 

47. palub komisjonil tagada ühtne lähenemisviis Euroopa lepinguõigust käsitleva õigusakti ja tarbijakaitsedirektiivi puhul;

48. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud parlamendi nõudmist esitada õigusloomeettepanek, et tagada õiguskindlus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osas, mille parlament esitas 2010. aasta oktoobri resolutsioonis majanduskriisi kohta, hoolimata sellest, et Lissaboni lepinguga loodi selleks otstarbeks õiguslik alus;

 

49. kordab oma nõudmist esitada õigusloomeettepanek, et tagada taskukohane, kiire ja kättesaadav üleeuroopaline kollektiivse hüvitamise mehhanism;

 

50. rõhutab vajadust luua ELis tõhus tooteohutuse alane õigusraamistik; toetab üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamist ning kutsub komisjoni üles vaatama läbi CE-vastavusmärgistamise süsteemi tagamaks, et tarbijad saaksid CE-vastavusmärgist pidada ohutuse märgiks;

51. peab tervitatavaks ühist konsolideeritud maksubaasi käsitleva seadusandliku ettepaneku koostamist ning kavandatavat teatist käibemaksu kohta; on seisukohal, et kohustuslik ühine konsolideeritud maksubaas on esmatähtis tõeliselt ühtse turgu tekkimiseks, Monti aruandes esile toodud tööhõivet kahjustava mõju vastu võitlemiseks ning kahekordse maksustamise ja ebaõiglase maksukonkurentsi vältimiseks; mõistab hukka kahepoolsed läbirääkimised Šveitsiga ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nõukogu suhtes algatuse, et võimaldada ELil pidada läbirääkimisi automaatse teabevahetuse üle; rõhutab, et algatused, mida kavandatakse seoses konsolideeritud maksubaasi ja käibemaksuga peavad olema kooskõlas komisjoni poolt 2011. aasta juunis esitatava ettepanekuga uutest omavahenditest ELi eelarvesse laekuvate tulude kohta;

 

Kodanikekeskne tegevuskava

 

52. avaldab sügavat muret, et puuduvad konkreetsed ettepanekud põhiõiguste või horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi kohta ning et mittediskrimineerimise küsimust isegi ei mainita; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et lõpetada diskrimineerimisvastase direktiiviga seotud ummikseis;

 

53. toetab kavandatavat teatist suurema solidaarsuse kohta Euroopa Liidus varjupaigapoliitika valdkonnas, kuid arvestades, et Euroopa Liidul peaks 2012. aastaks olema välja töötatud ühine varjupaigapoliitika, avaldab kahetsust, et varjupaigapoliitika kohta ei ole õigusakti ettepanekuid;

54. avaldab kahetsust, et migratsioonipoliitika kohta puuduvad sisulised ettepanekud; tuletab meelde, et kavandatava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi laitmatu toimimine sõltub VIS ja SIS II süsteemi edukusest, kuigi SIS II ei toimi veel täielikult;

 

55. peab tervitatavaks ettepanekut kuriteoohvrite õiguste kohta ning eriti nende õiguse kohta saada õigusabi ja menetlusabi, kuid avaldab kahetsust, et see on ainus kavandatud meede; nõuab menetlusõiguste teekaardis ülejäänud meetmete jaoks selge ajakava kehtestamist ning palub komisjonil viivitamatult kaaluda ettepaneku tegemist direktiivi vastuvõtmiseks naistevastase vägivalla ennetamise kohta;

 

56. peab tervitatavaks andmeside uut üldist õigusraamistikku tingimusel, et see tähendab direktiivi 95/46 ja raamotsuse (mis käsitleb andmekaitset kolmanda samba raames) läbivaatamist;

 

57. peab tervitatavaks ettepanekuid abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste ning muud liiki paarisuhetest tuleneva lahkumineku varaliste tagajärgede kohta, kuid selleks, et kõikide ELi kodanike jaoks valitseksid kõikides liikmesriikides samasugused standardid, palub komisjonil kaaluda selle valdkonna tsiviil- ja kriminaalõiguse aquis’ võimalikult kiiret läbivaatamist ning kanda sellest ette parlamendile;

 

58. peab tervitatavaks ettepanekut võtta vastu määrus kadunud laste otsimiseks mõeldud üleeuroopaliste abitelefonide kohta, kuid märgib, et tööprogrammis ei ole piisavalt algatusi laste kaitsmiseks ÜRO laste õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta edendamise teel;

 

59. peab tervitatavaks ettepanekut kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise ja tagastamise kohta, kuid kordab oma nõudmist, et ettepanek peaks hõlmama nimetatud vara sotsiaalset taaskasutust;

 

60. nõuab selgeid tõendeid ELi broneeringuinfo süsteemi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta;

 

61. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kiiresti ulatuslikud ettepanekud õigusalase koolituse kohta ning peaks oma plaanide üle nõu Euroopa Parlamendiga;

 

62. palub komisjonil tõsiselt kaaluda kõiki võimalusi, mis esitati 2010. aasta rohelises raamatus Euroopa lepinguõigust käsitleva õigusakti kohta;

 

63. palub komisjonil hinnata territoriaalsuse põhimõtet digitaalmaailmas;

 

64. kutsub komisjoni üles vaatama läbi infoühiskonna autoriõiguse direktiivi (2001/29/EÜ);

 

65. avaldab kahetsust, et komisjon ei ole veel täitnud Euroopa Parlamendi 2009. aasta novembri soovitusi Stockholmi programmi kohta, milles käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ja eriti:

· Euroopa Liidu põhiõiguste ametit käsitleva määruse ametlikku muutmist (pärast kaasotsustamismenetlust), et viia nimetatud ameti mitmeaastase programmi mõistesse sisse Euroopa Parlament;

· uue seadusandliku ettepaneku tegemist terroristlike ühenduste varade külmutamiseks (Euroopa toimimise lepingu artikkel 75 – Euroopa Parlament tõi hiljuti Euroopa Kohtu ette nõukogu otsuse);

 

66. avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ikka veel esitanud õigusaktide ettepanekuid kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö õigustiku lissaboniseerimise alal, mis on tsiviilvabaduste, justiits- ja siseküsimuste valdkonna prioriteetne küsimus; selline viivitamine on kahetsusväärne, kuna komisjon lükkab edasi kohtulikku ja parlamentaarset kontrolli, mis tuleneb Europoli ja Eurojusti tegevuse hindamisest ning kuulub parlamentaarse kontrolli mõistesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alal;

 

Euroopa roll maailmas

 

67. kutsub komisjoni üles säilitama laienemisprotsessi tempot ning aitama Horvaatial ühinemisläbirääkimiste viimases etapis saavutada kõiki veel täitmata kriteeriume, seda eriti kohtusüsteemi ja põhiõiguste vallas; palub komisjoni anda 2011. aasta esimeses kvartalis parlamendile aru 23. peatüki teemade ringis saavutatud edusammudest;

68. kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti täielikult Serbia Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse kohta esitatud arvamuse koostamise käigust;

 

69. kutsub komisjoni üles soovitama tungivalt, et Türgi alustaks pärast 2011. aasta üldvalimisi uue tsiviilpõhiseaduse koostamist, pöörates sealjuures erilist tähelepanu põhiõiguste ja isikuvabaduste tugevdamisele;

 

70. peab hädavajalikuks, et Türgi täidaks oma kohustuse rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt assotsieerimislepingu lisaprotokolli; kutsub komisjoni üles, et see toetaks jõupingutusi, mida Küprosel tehakse kogukondade vahelistes läbirääkimistes edu saavutamise nimel ning soodustaks Türgi ka Küprose Vabariigi vaheliste kahepoolsete suhete normaliseerimist;

 

71. kutsub komisjoni üles võtma kõik meetmed ühinemiseelse abi rahastamisvahendi tõhusamaks rakendamiseks ning tagama, et selle programmi jaoks kaasotsustamismenetluse teel otsustatavad eraldised ei satuks ohtu;

 

72. kutsub komisjoni üles viima lõpule Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine, et tagada poliitiliste eesmärkide ja rahastamisvahendite suurem sidusus; suhetes naabritega tuleks senisest enam tingimuseks seada inimõiguste ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamine;

 

73. märgib, et Vahemere Liitu iseloomustab üha kasvav institutsionaliseerumine ning püüab koondada tähelepanu konkreetsetele projektidele; avaldab muret Vahemere Liidu praeguse ummikseisu pärast, mille on tekitanud selles piirkonnas valitsev poliitiline olukord ning kutsub komisjoni üles kohaldama olemasolevaid vahendeid muutuva keskkonnaga;

 

74. märgib, et isegi kui asjaomaste maade poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne olukord jääb ka tulevikus erinevaks, peab eri sektorites rea kahepoolsete lepingute sõlmimise teel ELi ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikide vaheliste suhete süvendamine põhinema ühtsel lähenemisel, mis aitab vältida topeltstandardite teket;

 

75. palub, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident määraks ametisse eriesindaja inimõiguste alal; kordab nõudmist luua Euroopa välisteenistuse peakorteri tasandil inimõiguste ja demokraatia struktuur (spetsiaalne inimõiguste direktoraat) ning kõikides ELi delegatsioonides määrata süstemaatiliselt kohale inimõiguste ametnik (teabekeskus);

 

76. kutsub komisjoni üles esitama iga-aastase aruande ELi edusammude kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks ja kohustada liikmesriike andma ametlikku arenguabi 0,7% sisemajanduse kogutoodangust ning neid tegevusi jälgida;

 

77. nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks koostööd seoses kliimamuutuse, toksiliste jäätmete ja vee majandamise alal ning soodustaks doonorite tegevuse paremat koordineerimist tehnilise abi vallas;

 

78. peab tervitatavaks ELi arengupoliitika tulevikku käsitlevat rohelise raamatu koostamist; nõuab, et selle dokumendi keskseks teemaks peab olema aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ning erilist tähelepanu tuleb pöörata poliitikavaldkondade arengusidususele, innovatiivsetele rahastamismehhanismidele ning ELi arengupoliitika tugevamale rahastamisele;

 

79. rõhutab, et seoses majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimistega tuleks rohkem tähelepanu pöörata arengumõõtmele; rõhutab, et kaasnevate meetmete rahastamiseks on vaja lisavahendeid, et kompenseerida majanduspartnerluslepingute mõju arengumaadele;

 

80. peab tervitatavaks nõukogu humanitaarabi määruse muutmise ettepanekut; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ohustatud elanikkonnale ligipääsemisele ja humanitaarabitöötajate ohutusele ning tugevdama abi, rehabilitatsiooni ja arendustegevuse vahelisi seoseid, mis on olulised humanitaarabi tõhusaks andmiseks;

 

81. palub komisjonil esitada seadusandlik algatus, võttes aluseks USA nn konfliktimineraalide seaduse, et suurendada läbipaistvust ja tugevdada häid valitsustavasid arengumaade kaevandustööstuse sektoris; kutsub komisjoni üles tugevdama sellistes maades võitlust korruptsiooni vastu, mis seab ohtu inimõigused ja head valitsemistavad;

 

82. tuletab meelde, et mitmepoolsus peab jääma ELi prioriteediks ning nõuab, et käimasolevate ja uute kaubandusläbirääkimiste käigus tuleb kinni pidada arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõttest; on sügavalt veendunud, et arengule ja vaesuse kaotamisele suunatud uue ülemaailmse juhtimise raames tasakaalustatuma ning õiglasema majandussüsteemi loomiseks tuleb mitmepoolse kaubanduse raamistikku tõhustada ja reformida;

 

83. tuletab meelde, et ELi sõlmitavates kahepoolsetes lepingutes tuleb töötajate vaba liikumist käsitlevates sätetes alati aluseks võtta töötajate võrdne kohtlemine;

 

84. kutsub komisjoni üles kaasama kõikidesse kaubanduslepingutesse tingimatute inimõiguste põhimõtte, sotsiaalsed ja keskkonnasätted ning sanktsioonid nende sätete mittetäitmise eest, muu hulgas diskrimineerimise eest seoses poliitiliste, kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega, naiste ja laste õigustega, õigusriigi põhimõtetega, põhiõiguste tagamisega ning seoses võitlusega karistamatuse ja vägivallaga ning soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning HIVsse/AIDSi nakatunud inimeste diskrimineerimise eest; rõhutab, et neid sätteid tuleb hoolikalt täita ning rakendada nendega seoses vaidluste lahendamise mehhanismi, mis eelnimetatud normide raske rikkumise korral võimaldab võtta kasutusele sanktsioonid või ajutiselt katkestada kõnealuses lepingus ette nähtud teatavad kaubandussoodustused; nõuab komisjonilt, et kõik vabakaubanduslepingud, mis sõlmitakse ELi ja kolmandate maade vahel, peavad põhinema ILO peamistel tööalastel standarditel; palub kehtestada sihttasemed, et jälgida inimõiguste vallas saavutatud edusamme;

 

85. nõuab, et ELi poolt sõlmitavatesse rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse tuleb lisada ettevõtete sotsiaalse vastutuse säte; see hõlmab korporatsioonide aruande- ja läbipaistvuskohustust, ettevõtete ja ettevõtete rühmade hoolsuskohustust, juurdluse korraldamist sotsiaalse vastutuse kohustuste tõendatud rikkumise puhul ning korporatsioonide tegevuse ohvritele hõlpsamat kohtu poole pöördumise võimalust;

 

86. nõuab, et euroalal oleks rahvusvahelistes rahandusasutustes ja G20s ühtne esindus;

 

Kaasaegne eelarve

 

87. peab väga tervitatavaks mõtet, et komisjon esitaks 2011. aasta juunis ühiselt ettepaneku ELi uue omavahendite süsteemi kohta ning ettepaneku ELi kulutuste uue struktuuri alates aastast 2014 (uus mitmeaastase finantsraamistik); on kindlalt veendunud, et need kaks valdkonda on omavahel seotud, nende kohta tuleb vastu võtta otsus samaaegselt ja seda ei saa enam edasi lükata; palub komisjonil avaldada nõukogule survet, et vältida viivitusi kokkuleppele jõudmises, kuid samas pidada täielikult kinni asutamislepingust ja eriti selle artikli 312 lõikest 5; rõhutab, et igasugune viivitamine uue eelarveraamistiku suhtes kokkuleppele jõudmises takistaks ELi poliitiliste eesmärkide saavutamist, seda eriti ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas;

88. kordab nõudmist, et kõik ELi omavahendite süsteemid peavad olema ELi kodanike suhtes õiglased, selged, läbipaistvad ja rahaliselt neutraalsed; rõhutab, et praegune süsteem, mis tugineb 85% ulatuses liikmesriikide poolt eelarvesse tehtavatele osamaksudele, ei ole jätkusuutlik; on seisukohal, et komisjoni ettepanekud peaksid austama ELi lepingu sätteid, eriti selle artiklit 311 ning nende suhtes peaks toimuma avatud institutsioonidevaheline arutelu Euroopa tasandil, millesse tuleks tugevalt kaasata liikmesriikide parlamendid;

 

89. nõuab, et Euroopa Komisjon, pidades kinni ELi lepingu artiklist 311, uuriks põhjalikult võimalust kasutada ELi üheks omavahendite allikaks finantstehingute maksust ja/või ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksu süsteemist laekuvat tulu, kuid sealjuures mitte kõrvale jätta muid võimalikke allikaid;

 

Arukas reguleerimine

 

90.  kutsub komisjoni üles tegema tugevamaid jõupingutusi eel- ja järelhindamiste osas, kuid säilitama töötajate tervise ja ohutusstandardid ning keskkonnastandardid;

 

Haridus, kultuur ja noored

 

91. tuletab komisjonile meelde EL 2020 strateegia hariduse ja koolituse alaseid eesmärke, et suurendada tööhõivet, toetada elukestvat õpet ja aidata eelkõige noortel leida tööd; nende sihtide saavutamiseks peaks komisjon pöörama eelkõige tähelepanu võimalustele pakkuda noortele piisavat rahalist toetust ning hõlbustada nende üleminekut õppimiselt ja koolituselt tööellu, kuid kahetseb, et tööprogrammis ei ole selles valdkonnas seatud piisavalt kõrgeid eesmärke;

 

92. peab tervitatavaks komisjoni algatusi liikuvuse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles kindlasti täitma eesmärke, mis sätestati teatises väikelaste hariduse kohta, mis on seotud suurprojektiga “Noorte liikuvus” ning rõhutab rahalise abi andmise vajadust kõigile noortele, et vältida sotsiaalset eraldatust;

 

93. peab tervitatavaks kavandatavat teatist kultuuri- ja loometööstuse kohta ning rõhutab selle sektori tähtsust majandusele; teatis peaks sisaldama ettepanekuid loomingulise erialade õppe edendamise, investeerijate leidmise ja kunstnikele rahastamise kohta, et luua võrgustikke, mis hõlmaksid ka äriettevõtteid, ning parandada liikuvust;

 

94. avaldab kahetsust, et seoses ELi uue spordialase pädevusega ei võeta vastu spordiprogrammi vastuvõtmist ajavahemikuks 2013-2014; kutsub komisjoni tungivalt üles tagama, et peatselt vastuvõetav spordialane teatis valmistaks ette asjakohase spordipoliitika kehtestamise ja täielikult rahastatava spordiprogrammi ajavahemikuks 2014-2020

 

Põllumajandus

 

95. avaldab kahetsust, et komisjoni 2011. aasta tööprogrammis on vähe käsitletud ühise põllumajanduspoliitika muutmist; nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika reformiga muudetaks seda poliitikat põhjalikult ning uute ülesannete lahendamiseks kehtestataks tugev ühine põllumajanduspoliitika, mis põhineks legitiimsusel, tõhususel ja õiglusel;

96. nõuab seetõttu ettepanekute tegemist uutel kriteeriumitel põhineva integreeritud maksesüsteemi, riskide ohjamise reguleerimissüsteemi ning struktuurimeetmete ja konkurentsivõime tugevdamiseks antava abi kohta; reformitud ühine põllumajanduspoliitika peaks olema kooskõlas ELi arengupoliitikaga; soodustama jätkusuutlikku põllumajandustootmist ja loomade heaolu; reageerima kliimamuutuse, ressursside ammendumise, vee saastamise ja mulla erosiooni probleemile; samuti peaks see sisaldama sotsiaalset mõõdet ning nägema ette nähtud koostöö regionaalpoliitika valdkonnaga, et luua maapiirkondadesse töökohti;

 

Merendus ja kalandus

 

97. peab tervitatavaks kavatsust teha seadusandlik ettepanek ühise kalanduspoliitika reformimiseks, et tagada ressursside ja elatiste jätkusuutlikkus;

 

98. kutsub komisjoni üles jätkama tööd kalavarude säilitamiseks pikas perspektiivis, rakendama integreeritud merenduspoliitikat, arendama välja ruumiline planeerimine merel ning saavutama EL 2020 strateegia eesmärgid merendustööstuse aruka ja jätkusuutliku arengu alal ning selleks tagama merenduse peadirektoraadi ja transpordi peadirektoraadi vahelise tõhusama koostöö ning nende ülesannete selgema ja tõhusama jaotuse;

 

Transport

 

99. kutsub komisjoni üles täitma komisjoni 2010. aasta tööprogrammis võetud konkreetsed kohustused ning nõuab, et valge raamat transpordi tuleviku kohta peab viima kõikehõlmava ELi transpordipoliitika rakendamiseni, kus komisjoni meetmete elluviimiseks oleks seatud kohustuslikud tähtajad;

 

100. nõuab eelkõige, et komisjon esitaks viivitamata ajakava ja vastavad teekaardid, kus oleks loetletud konkreetsed poliitilised ja seadusandlikud meetmed eelseisva üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva poliitikaülevaate eeldatavate tulemuste, vastuvõetud maanteeliikluse ohutuse kava ja linnapiirkondade liikuvuskava ning parlamendi eelmise koosseisu transpordilogistika alaste ettepanekute rakendamiseks;

 

101. avaldab kahetsust, et kuigi komisjon on aastaid lubanud esitada ettepaneku merendussektori väliskulude sisestamiseks, ei seda siiski tehtud, ning kutsub komisjoni üles jätkama surve avaldamist Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni foorumil rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks mõistliku aja jooksul ning kui see ei peaks õnnestuma, tegema selles küsimuses algatuse;

 

102. tuletab meelde, et peatselt esitatav ettepanek nn lennujaamapaketi vastuvõtmiseks peaks eelkõige seadma eesmärgiks töötajate tingimuste parandamise, konkurentsivõime suurendamise kogu sektoris ning reisijate õiguste stabiilselt kõrge taseme tagamise;

 

103. nõuab, et koostoimes transpordisektoriga soodustataks turismi arengut; nõuab samuti tõhusamat koostööd komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ja merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi vahel ning muu hulgas nende ülesannete tõhusamat ja selgemat jaotust;

 

104. on seisukohal, et transpordi valdkonnas ei pöörata sotsiaalküsimustele ikka veel piisavalt tähelepanu;

 

Ühtekuuluvuspoliitika

 

105.  tuletab meelde, et ELi 2020. aasta strateegia ning ühtekuuluvuspoliitika on omavahel tihedalt seotud ning vajadus lisada prioriteete või eesmärke ei tohiks kaasa tuua ühtekuuluvuse toetamiseks mõeldud ressursside vähenemist; leiab eriti, et suurem ühtekuuluvus on Euroopa majanduslikuks ja sotsiaalseks heaoluks pikas perspektiivis ülimalt oluline;

 

106. kutsub komisjoni üles esitama järgmiseks programmitöö perioodiks aegsasti ühtekuuluvuspoliitika alased määrused, et Euroopa Parlament saaks lisada oma panuse ja võtta need kiiresti vastu, mis võimaldaks hakata õigeaegselt rakendama ühtekuuluvusprogramme;

 

Energeetika

 

107. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku energia maksustamise direktiivi muutmiseks vastavalt nõunik Oettingeri lubadustele Euroopa Parlamendi kuulamisel;

 

108. avaldab kahetsust, et komisjoni hiljutises energiaalases ettepanekus ei ole peaaegu üldse   käsitletud ELi energia ladustamise võimalusi ega rohelisi töökohti;

 

109. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku olemasolevate hoonete energiatõhususe kohta, mis on oluline ELi süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks;

 

110. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile ja nõukogule.

 

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika