Resolutsiooni ettepanek - B7-0689/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0689/2010

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni 2011. aasta tööprogramm

    8.12.2010

    komisjoni avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    József Szájer, Joseph Daul fraktsiooni PPE nimel

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0688/2010

    Menetlus : 2010/2639(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0689/2010
    Esitatud tekstid :
    B7-0689/2010
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0689/2010

    Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta (KOM(2010)623/2);

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, eriti selle 4. lisa;

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, kui oluline on, et dialoog Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel toimuks aegsasti, et saaks keskenduda ELi peamiste strateegiliste eesmärkide kindlaksmääramisele järgmiseks aastaks ja eelolevateks aastateks;

    B.  arvestades, et poliitilised prioriteedid peavad olema vastavuses kasutada olevate rahaliste vahenditega;

    C. arvestades, et Euroopa poliitika ja tegevus, mida viiakse läbi käsikäes liikmesriikidega ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, on võimeline ja peabki avaldama reaalset mõju, et toetada kodanike valmisolekut reageerida kiiresti muutuvale ühiskonnale,

    SISSEJUHATUS

    1.  märgib, et käesolev tööprogramm on esimene, mis võetakse vastu uue programmitsükli käigus, ning rõhutab, et komisjoniga loodud dialoogi on vaja süvendada, et parandada ilmselget seost poliitiliste prioriteetide ja eelarve vahel nende prioriteetide rahastamiseks Euroopa tasandil;

    2.  nõuab, et komisjon kohustuks tegema realistlikku ja toimivat programmitööd, mis peab olema tõhus, tegelikkusesse ülekantav ja varasemast paremini rakendatav; palub mahukamate ettepanekute puhul täpsema ajakava esitamist;

    3.  on kindlalt veendunud, et Euroopa Parlamendi jaoks tuleb välja töötada poliitiline hindamine, mille alusel saaks pidevalt ja süstemaatiliselt hinnata komisjoni tööprogrammi rakendamist;

    4.  nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks võimalikult kiiresti ja selge ajakava alusel liidu õigustikku Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291;

    Majanduskasvu ja tööhõive taastamise kiirendamine aastaks 2020

    5.  on veendunud, et EL peab viivitamatult võtma ette struktuurireformi, et parandada oma konkurentsivõimet ja taaskäivitada majanduskasv; on seisukohal, et selle strateegia põhiteemad on järgmised: infrastruktuuri moderniseerimine (sh lairiba võrgud), suuremad jõupingutused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vallas, poliitika, mis tagab küllaldase, ökonoomse ja puhta energia, uute tehnoloogiate innovatsioon ja arendamine ning hariduse ja koolituse kvaliteet; sedastab, et uurida ja hinnata tuleb Euroopa õigusaktide mõju konkurentsivõimele, et seadusandjatel oleks võimalik kaasa aidata Euroopa konkurentsivõime tõstmisele ning et vältida tarbetute koormuste määramist ettevõtjatele;

    6.  on veendunud, et Euroopa sotsiaalne turumajandus on liidu üks suurimaid saavutusi ja majanduse taastumise vedur; on seisukohal, et sotsiaalne turumajandus tuleb tema väärtusi säilitades taaselustada ja muuta jätkusuutlikuks pikaajaliste poliitiliste meetmetega, mis keskenduvad peamiselt töökohtadele ja tagavad tööhõive suurema stabiilsuse, aga ka paindlikkuse ja liikuvuse ning dünaamilise majanduse, mis suudab ülal hoida sotsiaalsüsteeme;

    7.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on üks kõige tähtsamatest ELi vahenditest majanduskriisiga võitlemisel, sest see edendab investeerimist reaalmajandusse; kiidab sellega seoses heaks komisjoni esimese hindamise selle kohta, kuidas on rakendatud ühtekuuluvuspoliitikaga seotud meetmeid Euroopa majanduse elavdamise kava raames, selles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika võtmerolli kriisi mõjudega võitlemisel;

    Majanduse juhtimise tugevdamine ja Euroopa poolaasta algatus

    8.  väljendab heameelt ettepanekute üle, mis kuuluvad majanduse juhtimise paketti, ning nõuab, et võimalikult kiiresti esitataks plaan, kuidas muuta kriisi lahendamise mehhanismid püsivaks; pooldab aluslepingu põhjaliku muutmise asemel väiksemaid muudatusi, millega luuakse sellise mehhanismi õiguslik alus;

    Finantssektori reguleerimine: reformi lõpuleviimine

    9.  on rahul komisjoni tööprogrammi ambitsioonikusega finantsteenuste reguleerimise valdkonnas; toetab komisjoni eesmärki leppida kogu reformikavas kokku 2011. aasta lõpuks; tuletab meelde, et finantsteenuste õigusraamistiku reformimise lõppeesmärk on saavutada piisav majanduskasv ühes uute töökohtadega;

    Arukas majanduskasv

    10. rõhutab, et kuna 2010. aastal oli suurprojektiks digitaalarengu tegevuskava, siis 2011. aasta on selle tegevuskava rakendusetapiks; on veendunud, et Euroopa standardimissüsteem, mis paneb erilist rõhku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorile, on otsustava tähtsusega, et saada üle ühtse turu praegusest killustatusest ja edendada innovatsiooni ELis;

    11. peab kahetsusväärseks, et välja on kuulutatud vaid mõned õigusloomega mitteseotud meetmed teadmiste ja innovatsiooni edendamiseks, ning et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 8. raamprogrammi jaoks ei ole pärast vahekokkuvõtet ette nähtud ühtegi algatust; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendile on tähtis oma prioriteetide esiletoomine enne 8. raamprogrammi vastuvõtmist 2012. aastal;

    12. nõuab pidevat tegelemist intellektuaalomandi õigustega ja on rahul sellega, et komisjon on otsustanud esitada uue ettepaneku intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (ja autoriõiguste haldamise ühingute kohta);

    13. väljendab heameelt rändlusteenuse hindamisaruande üle; rõhutab, et oluline on saavutada õige tasakaal tarbijakaitse ja ELi tööstuse huvide vahel;

    14. rõhutab, et intellektuaalomandi õigusi on vaja piisavalt kaitsta, ning toetab algatust eesmärgiga luua hinnalt vastuvõetav / kulusäästlik, turvaline ja tõhus ELi patendisüsteem ja patendialaste kohtuvaidluste süsteem, mis stimuleeriks investeerimist ja teadustööd;

    15. tõdeb, et komisjoni strateegilised algatused, mis on kavandatud 2011. aastal vastu võtta sellistes valdkondades nagu haridus, kultuur, noored, audiovisuaalne meedia ja sport, on nõrgad või puuduvad üldse;

    16. rõhutab, et oluliseks tuleb pidada hariduse, kultuuri, audiovisuaalse meedia, noorte ja kodakondsuse valdkonna uusi mitmeaastaseid programme ajavahemikuks 2013–2020, need programmid esitatakse ilmselt 2011. aastal; on seisukohal, et nende programmide tegevused ja meetmed peaksid vastama Euroopa kodanike vajadustele ja põhinema piisaval ja tõhusal eelarveraamistikul; kinnitab kartust, et selline algatus nagu „Noorte liikuvus” võib varjutada neid tuntud programme ja tuua seega kasu asemel kahju;

    17. rõhutab, et tähtis on võtta meetmeid, millega tunnustada nähtamatut ja mitteametlikku tööd, mida põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas teevad igas vanuses pereliikmed (peamiselt naised), hoolitsedes eakate ja noorte pereliikmete eest, neid meetmeid on vaja õiguslikul, sotsiaalsel ja majanduslikul tasandil (eriti sotsiaalkindlustuse, ametialase staatuse, sissetulekute ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste valdkonnas), nagu on rõhutatud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 8. detsembril 2008. aastal vastu võetud raportis;

    18. rõhutab, et tunnustades kirikute ja usuühenduste või -koguduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide identiteeti ja erilist panust, jätkab komisjon avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi nende kirikute, ühenduste ja organisatsioonidega;

    Jätkusuutlik majanduskasv

    19. on seisukohal, et esmatähtsaks tuleb pidada kehtivate õiguslike vahendite (nagu kolmas energiapakett) nõuetekohast ja toimivat rakendamist, ning toetab täielikult 2050. aasta strateegia, arukate võrkude ja varustuskindluse algatusi;

    20. peab õigeks esmatähtsuse omistamist energiatõhususele, sest see on üks majanduslikult kõige efektiivsemaid mooduseid CO2 heitkoguste vähendamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esildama tõhusaid meetmeid selle tagamiseks, et suudetaks täita riigipeade seatud ELi eesmärk parandada energiatõhusust 20% võrra;

    21. rõhutab, et kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine, mis on vajalik Euroopa tööstuse ja VKEde konkurentsivõime säilitamiseks, on samuti väga oluline prioriteet; on veendunud, et riigihankeid võiks kasutada tõhusa vahendina Euroopa keskkonnahoidliku majanduse edendamiseks;

    22. väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast tööstuse suurprojektide vastuvõtmist 2010. aastal on prioriteediks turulepääsu suurem avamine nii ELi ettevõtete kui ka tarbijate huvides, ning on veendunud, et parem Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” annab VKEdele, eeskätt innovaatilistele VKEdele, kindlustunde ja juurdepääsu rahastamisvahenditele, et ühtsel turul edukas olla;

    23. nõuab taas, et komisjon võtaks lennundussektoris meetmeid seoses kliimamõjudega, mille põhjustajaks ei ole CO2, pöörates erilist tähelepanu NOx ühenditele;

    24. palub komisjonil esitada ettepaneku, millega integreerida veeküsimus teistesse poliitikavaldkondadesse, eeskätt põllumajandus- ja struktuuripoliitikasse, seejuures tuleb arvesse võtta seda, et veepoliitika peab põhinema piirkondlikel kaalutlustel;

    25. kiidab heaks peamised prioriteedid seoses valge raamatu avaldamisega ning nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ettevalmistusi TEN-T suuniste ja oma uuendatud rahastamismehhanismide läbivaatamiseks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning ELi eelarve läbivaatamiseks;

    26. kutsub komisjoni üles tugevdama toiduainete jälgitavuse ja märgistamise meetmeid ning lihtsustama neid ELi ettevõtjate jaoks; nõuab toiduainete impordi tõhusamat kontrolli;

    27. loodab, et õigusloomealastes ettepanekutes, mis mõjutavad ühise põllumajanduspoliitika reformimist 2013. aastale järgneval perioodil, võetakse igati arvesse parlamendi seisukohta, mis algselt oli esitatud Lyoni raportis ja mille üksikasjalikuma käsitluse toob välja Dessi raport; nõuab kohe algusest peale, et ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi tulemuseks peab olema tugev, õiglane, tõeliselt ühine ja multifunktsionaalne poliitika, mis vastab tarbijate ja tootjate huvidele ning kannab tõhusalt hoolt avalike hüvede, eelkõige toiduga kindlustatuse eest ja tagab ELi toiduainetega omavarustamise; juhib tähelepanu asjaolule, et see saab olema ühise põllumajanduspoliitika esimene reform, kus parlament võrdsetel alustel nõukoguga osaleb otsustusprotsessis;

    28. tuletab meelde, et oma 8. juuli 2010. aasta resolutsioonis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat[1] nõuab parlament, et ühisele põllumajanduspoliitikale 2013. aasta eelarves eraldatud summad tuleks säilitada vähemalt järgmise finantsplaneerimise perioodi vältel;

    29. nõuab, et põllumajandustoodete importi kolmandatest riikidest ELi tuleks lubada ainult siis, kui nende tootmisel on järgitud tarbijakaitse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse Euroopa norme ning sotsiaalse kaitse miinimumnorme; nõuab, et kahepoolsete ja mitmepoolsete kaubanduslepingute sõlmimine ei kahjustaks ELi põllumajandustootjaid;

    30. nõuab, et komisjon, võttes arvesse märkust, mis on kontrollikoja aruandes suhkruturu reformi kohta, vaataks läbi oma mõjuhinnangu menetlused selle eesmärgiga, et kõigi hinnangute ettevalmistamisel kasutataks kõige paremat ja uuemat teavet, see on otsustava tähtsusega, kui hinnatakse tulevaste kahepoolsete kaubanduslepingute mõju ELi majanduse põhisektoritele;

    31. väljendab heameelt selle üle, et integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks esitab komisjon peagi järgmised ettepanekud: ettepanek mereala ruumilise planeerimise raamistiku kohta, teatis jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kohta rannikupiirkondades ja merendussektoris ning teatis mereseire integreerimise kohta; rõhutab siiski, et integreeritud merenduspoliitika rahastamine tuleb ELi eelarves tagada kõigi selle poliitikaga seotud sektorite proportsionaalse osaluse alusel;

    Kaasav majanduskasv

    32. rõhutab, et Euroopa tasandil tuleb välja töötada kõrgtehnoloogia hindamine, et vältida selles valdkonnas kattuvat tegevust konkreetse Euroopa lisaväärtuse saavutamiseks;

    33. nõuab taas tungivalt, et komisjon teeks ülemaailmseid ja ühendatud algatusi vananeva elanikkonnaga terve ühiskonna saavutamiseks; on arvamusel, et kõige tähtsam on pöörata rohkem tähelepanu koosmõjule muude ELi poliitikatega haiguste ennetamise seisukohast;

    34. on pettunud, et puuduvad kutsehaigestumise tuvastamisega seotud ettepanekud (vt resolutsiooni A5-0310/2002) ja töökoha ergonoomika direktiiv (vt resolutsiooni A5-0310/2002); ja ettepanekud psühhosotsiaalsete riskide (ründamine, vägivald ja ahistamine töökohal) ja vaimuhaiguste kohta;

    35. nõuab enne direktiivi 96/71/EÜ iga läbivaatamist (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) selle tõhusat rakendamist;

    36. rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi tuleks kasutada tõhusal ja läbipaistval viisil, et jätkata tööhõive toetamist ja töökohtade loomist;

    37. nõuab õigusloomega seotud ettepaneku lisamist Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja kohta; kuna Euroopa vastastikustel ühingutel on majanduses tähtis osa üle 180 miljardi euro suuruste kindlustusmaksetega, mis on üle 20% Euroopa kindlustusturust, ja need teenindavad üle 230 miljoni Euroopa kodaniku tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, on veendunud, et suurem õiguskindlus ELi tasandil on vastastikuste ühingute vahelise piiriülese koostöö ja hästitoimiva siseturu seisukohast väga tähtis;

    38. nõuab Euroopa Komisjoni ettepanekut töötajate rahalise osaluse kohta äriettevõtte tuludes;

    39. on kindlalt veendunud, et naiste ja meeste palgaerinevuste kaotamine on tõsine lahendamist vajav probleem ja kordab EP 2008. aasta resolutsioonis komisjonile suunatud taotlusi esitada parlamendile õigusloomega seotud ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta, võttes arvesse EP 2008. aasta resolutsiooni lisas esitatud soovitusi;

    40. julgustab liikmesriike võtma püsivaid pikaajalisi kohustusi perekondade toetuseks, näiteks täiendavate hüvitiste võimaldamine vanematele, eriti lisameetmed üksikemade toetuseks ning maksusoodustused lastesõimedele, vabatahtlikele, koostöö- ja heategevusorganisatsioonidele; on seisukohal, et parimaid tavasid tuleks vahetada Euroopa Perede Liidu ning teiste asjaomaste platvormide ja organisatsioonide raames; kutsub liikmesriike üles võtma töötajate toetuseks kasutusele täistööajal või osalisel tööajal põhinevad stimuleerivad puhkusesüsteemid, et vanemad saaksid laste eest hoolitseda ja nende õigused oleksid ettevõttesse naastes säilinud;

    41. rõhutab ühtekuuluvuspoliitika vaieldamatut seost Euroopa 2020. aasta strateegia kõikide suurte prioriteetidega, mis hõlbustab parema, aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu saavutamist ja edendab samal ajal harmoonilist arengut liidu kõigis 271 piirkonnas;

    42. nõuab seoses 2011. aasta ettepanekutega mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja järgmiste õigusloomega seotud ettepanekutega ühtekuuluvuspoliitika struktuuri kohta, et sellele poliitikale eraldataks praeguse eelarvega sama suur eelarve, et selle abil tõhusalt saavutada selles sisalduv kõrge eesmärk investeerida Euroopa tulevikku;

    Ühtse turu võimaluste ärakasutamine majanduskasvuks

    43. nõuab siseturutesti kehtestamist (siseturu eelmise aasta tulemustabelis tehtud ettepanek), mille abil saab uurida iga ulatusliku uue õigusliku meetme mõju neljale vabadusele;

    44. nõuab ELi avaliku hanke õigusliku raamistiku ajakohastamist direktiivide ja riigihangete lepingu ühtlustamise abil ja nõuab selgema ajakava koostamist järgmiseks aastaks;

    45. kordab, et peab tähtsaks lepinguõiguse projekti ja valikulise vahendi arendamist; tsiviilõiguslikud algatused on ühtse turu elavdamiseks väga tähtsad; mida paremini saab tsiviilõigus piiriüleselt toimida, seda tõhusamalt ja kulusid säästvamalt saab ühtne turg toimida; toetab komisjoni meetmeid tsiviilõiguse valdkonnas ja soovib tsiviilõiguslike vahendite muutmist selliseks, et neid saaks e-õiguses kasutada;

    46. tunnustab komisjoni algatust alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi kohta ja kordab, et igasugune algatus kollektiivse hüvitamise valdkonnas peab olema kooskõlas parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooniga valge raamatu „EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta” teemal;

    47. avaldab kahetsust selle üle, et äriühinguõiguse vastavusse viimine turunõuetega eelkõige äriühingu asukoha üleviimist käsitleva neljateistkümnenda direktiivi ja Euroopa äriühingu põhikirja sätete võimalikku lihtsustamise osas läheb väga aeglaselt,

    48. on arvamusel, et järjest sagedam kaubamärkide rikkumine internetis nõuab Euroopa Komisjoni sekkumist, et suurendada tarbijate ja internetis tegutsevate äriühingute usaldust ning võidelda võltsimisega; on seisukohal, et kaubamärke tuleb kaitsta võrdselt nii internetis kui ka sellest väljapool;

    49. nõuab nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta kiiret läbivaatamist, mis oleks pidanud juba tehtud olema, et kohandada ja ajakohastada kehtivaid õigusakte uute meetoditega, mida kasutatakse puhkereiside reserveerimiseks ja muude reisikorralduste andmiseks;

    50. on veendunud, et uus õiguslik raamistik, mille alusel komisjon teeb ettepaneku kümne kehtiva direktiivi vastavusse viimiseks kaupade paketi ja Lissaboni lepinguga, tuleks samuti esmatähtsaks ülesandeks seada, et võidelda bürokraatiaga, mis pidurdab Euroopa kasvu ja jõukust ning takistab äriühingutel ja kodanikel rakendamast täielikku potentsiaali ühise turu raames;

    51. rõhutab, et üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise jaoks tuleb koostada selgem ajakava uue õigusliku raamistiku läbivaatamise kohaselt, ning arvab, et kuna üldise tooteohutuse direktiiv ei ole turujärelevalve osas uue õigusliku raamistikuga vastavusse viidud, põhjustab see raskusi ja takistusi nii liikmesriikide asutustele kui ka kolmandate riikide partneritele;

    KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA: VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

    52. avaldab tugevat toetust kõikidele algatustele, mis on seotud piiride turvalisuse ja rändevoogude parema juhtimisega;

    53. peab kahetsusväärseks, et teatis koormuse jagamise kohta on selle tähtsusest olenemata viidud II lisasse (võimalikud algatused), kuigi parlament on korduvalt nõudnud selles küsimuses konkreetsete meetmete võtmist;

    54. on seisukohal, et kuritegevuse kasv nõuab ühenduselt rohkem kavasid organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega võitlemiseks;

    55. peab tulevast direktiivi kuriteoohvrite õiguste ja toetamise kohta kõige tähtsamaks ülesandeks ja palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ülevaade oma ideedest selles ülitähtsas küsimuses;

    56. Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on Europoli ja Eurojusti õigusliku raamistiku läbivaatamine hädavajalik ja peab kahetsusväärseks, et läbivaatamine on kavandatud alles aastateks 2012–2013;

    57. rõhutab, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja kõrgete eesmärkidega põhiõiguste poliitikat ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste muutmist võimalikult tõhusaks; palub komisjonil tagada, et iga õiguslik algatus oleks vastavuses põhiõigustega ja liikmesriigid võtaksid liidu õiguse kohaldamisel arvesse hartat;

    58. palub komisjonil tõhustada teabetegevust seoses liidu rolliga ja volitustega põhiõiguste valdkonnas ning tugevdada kodanike käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid;

    59. kinnitab parlamendi kindlat veendumust, et reisijate õiguste poliitikat Euroopas tuleb alal hoida ja edasi arendada;

    60. tunnustab algatusi pettuse ja korruptsiooniga võitlemiseks ja rõhutab järelevalve- ja hindamismehhanismi loomise tähtsust, mille abil hinnata korruptsioonivastast tegevust ELis;

    EUROOPA ROLL MAAILMAS: ÜLEMAAILMNE PANUS

    61. rõhutab, et uued algatused järgmistel teemadel oleksid väga teretulnud:

         – ELi roll terrorismivastases võitluses, et piirata massihävitusrelvade levikut,

         – Euroopa kaitsetööstuse arendamine ja Euroopa kaitsepoliitika eesmärkide väljatöötamine pikaajalises perspektiivis (2020),

         – relvitustamine ja ülemaailmne haldustava,

         – BRIC-riikide (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) suhtes rakendatav strateegia,

         – Vahemere Liidu olukorra läbivaatamine seoses tekkinud ummikseisuga,

         – Atlandi-ülese majandusnõukogu töö elavdamine ja julgeolekustrateegia võimalik ühine läbivaatamine pärast NATO strateegilise kontseptsiooni uut läbivaatamist;

    Mitmekülgne kaubanduspoliitika

    62. ootab Doha arenguvooru läbirääkimistel tekkinud ummikseisu kiiremat lahendamist ka intellektuaalomandi õiguste küsimuses ja tahab jätkata surve avaldamist komisjonile, et ta käsitleks seda küsimust ka järgmisel ministrite konverentsil, mis toimub märtsis;

    63. ootab teatavate vabakaubanduslepingute ja eelkõige Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingu jõustumist ning muude vabakaubanduslepingute ja paljude rahvusvaheliste partneritega sõlmitavate assotsieerimislepingute läbirääkimiste lõpuleviimist ning on seisukohal, et tasakaalustatud ja mitmekülgsed lepingud võiksid tõeliselt parandada ELi äriühingute kaubandusvõimalusi kogu maailmas;

    64. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tugevdama kaubandussuhteid maailma suurte toimijatega, nagu USA, Hiina ja Jaapan, kasutades olemasolevaid koostöövõimalusi ja –vahendeid ja neid igal võimalusel laiendades;

    65. palub komisjonil jätkata tööd rahvusvaheliste kaubavoogude ja investeeringute kaubandustõkete vähendamiseks ja tõhustada kaubavahetuse avamise algatusi; ootab sellega seoses õigusloomega seotud algatust kolmandate riikide ettevõtjate ja kaupade juurdepääsu kohta ELi riigihanketurule (MASP – Market Access Scheme for Procurement) 2011. aasta kolmandas kvartalis;

    66. palub komisjonil panna esikohale tooraine saamise poliitika kooskõlas keskkonna- ja arengupoliitikaga, et tagada piisavad tarned ELi äriühingutele;

    67. rõhutab, et kolmandatest riikidest imporditud tooted tuleks lubada ELi turule ainult siis, kui need on vastavuses Euroopa tarbijakaitsega; rahvusvahelistel läbirääkimistel peaks komisjon tegema kaubanduspartneritele Euroopa keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimise kohustuslikuks;

    ELi laienemis-, naabrus- ja arengupoliitika ning humanitaarabi

    68. toetab laienemist ja komisjoni tööprogrammi II lisas esitatud 2011. aasta Euroopa naabruspoliitika pakette (võimalikud algatused);

    69. märgib, et edu läbirääkimistel seostatakse kandidaatriikide jätkuva arenguga, milles eriline rõhk on pandud õigusriigi põhimõtte järgimisele; rõhutab, et kõigi Kopenhaageni kriteeriumide täielik täitmine ning liidu integratsioonivõime kooskõlas 2006. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustega jääb siiski ELiga ühinemise aluseks;

    70. rõhutab Horvaatiaga ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimise tähtsust;

    71. palub komisjonil rohkem tähelepanu pöörata toiduga kindlustatusele kogu Aafrika territooriumil; rõhutab, et Aafrika põllumajandussektorit tuleb jätkusuutlikul viisil tugevdada, eriti väiketalupidajate osas; seoses sellega palub tungivalt komisjonil tagada vaestele paremad võimalused krediidi ja finantsteenuste saamiseks Aafrikas;

    72. palub tungivalt komisjonil edendada Aafrika sisekaubanduse suurendamise meetmeid, sealhulgas ajakohastatud toetuspaketid piirkondlikele majandusühisustele ja infrastruktuuride parandamiseks tervel Aafrika mandril;

    73. palub komisjonil esitada igal aastal käesolevast kuni 2015. aastani aastatuhande arengueesmärkide täitmise eduaruanne ja esildada konkreetsed meetmed edusammude kiirendamiseks ja ressursside ühendamiseks, et täita kõik aastatuhande arengueesmärgid tähtajaks seatud 2015. aastaks;

    SUUREM TÄHELEPANU SISENDITE ASEMEL MÕJULE: ELi POLIITIKA PARIMAL VIISIL ÄRAKASUTAMINE

    Kaasaegne eelarve Euroopa tulevikuks

    Mitmeaastane finantsraamistik / Omavahendid

    74.  märgib, et 2013. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus tuleb arvesse võtta Lissaboni lepingu kohaste Euroopa poliitikate laienenud kohaldamisala ja ELi 2020. aasta strateegia piisava rahastamise vajadust; palub komisjonil esitada kõrgete eesmärkidega ettepanek investeerimise kohta tugevasse ja konkurentsivõimelisesse Euroopasse, töökohtade loomisse, kasvu edendamisse ja Euroopa kodanikele turvalisuse tagamisse;

    75. tuletab meelde, et 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmise tingimuseks on Euroopa Parlamendi nõusolek; palub seetõttu komisjonil viivitamata hõlbustada selge institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist Euroopa Parlamendi kaasamise ja osalemise viiside kohta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ja läbirääkimiste etapis, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312;

    76. soovitab tungivalt komisjonil esitada juunis 2011 mitmeaastaste finantsraamistikku käsitleva parlamendi seisukoha alusel kõrgete eesmärkidega ettepanek võtta vastu otsuse projekt omavahendite süsteemi põhjaliku läbivaatamise kohta ja ettepanekud uute omavahendite kehtestamise kohta Euroopa Liidu lepingu toimimise artikli 311 kohaselt;

    Eelarvekontroll

    77. nõuab, et komisjon esitaks Lissaboni lepinguga kehtestatud hindamisaruande sisu määratluse, et:

         – tagada, et liidu rahaliste vahendite kasutamise tulemuspõhisel hindamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioonides üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud märkusi,

         – kontrollida eri hindamiste tulemusi strateegilisemast ja horisontaalsemast seisukohast;

         – kontrollida komisjoni saavutusi iga-aastases poliitikastrateegias ette nähtud kõrgetasemeliste poliitiliste eesmärkide täitmisel nii poliitilisest kui strateegilisest seisukohast;

    78. rõhutab, et liikmesriikide ja komisjoni aruandeid eeskirjade eiramiste kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tuleb rangemaks muuta; palub komisjonil anda kindel lubas teha rohkem tööd nii liikmesriikidega, kes annavad aru eeskirjade eiramisest ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, kui ka peadirektoraatidega, kes tegelevad tagasinõuetega, et võtta kasutusele rikkumiste ja tagasinõuete ühtne aruandlussüsteem;

    Aruka reguleerimise edendamine ja käimasolev töö

    79. usub kindlalt, et Euroopa direktiivide laitmatu ja õigeaegne ülevõtmine ja rakendamine on eriti tähtis, et võitu saada kodanike usaldamatusest ELi tegevuse suhtes; see eeldab komisjoni ja liikmesriikide tõhusat koostööd ja nende pühendumust poliitiliste kokkulepete leidmiseks;

    80. nõuab tungivalt ELi õigusaktide lihtsustamist ja rõhutab, et mõju hindamist enne õigusaktide vastuvõtmist tuleb teha erapooletult ja tõhusamalt, võttes samuti arvesse tulevasi rakendusaspekte; toetab kindlalt komisjoni järjekindlat tööd aruka reguleerimise projektiga, mille eesmärk on vähendada halduskoormust; on rahul sellega, et komisjon hakkab mõju hindamisel rohkem tähelepanu pöörama konkurentsivõime aspektidele, ja rõhutab tähtsust, mis on ühendatud õigusaktide kogumõjul konkurentsivõimele (nn sobivuse kontroll);

    KOKKUVÕTE

    81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.