RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Aafrika ja ELi ühisstrateegia Aafrika ja ELi kolmanda tippkohtumise järel
8.12.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Nirj Deva, Jan Zahradil fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0693/2010
B7‑0694/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon Aafrika ja ELi ühisstrateegia kohta Aafrika ja ELi kolmanda tippkohtumise järel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat („ühisstrateegia”) ning Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse rakendamise teist tegevuskava (2011–2013) ning ühisdeklaratsiooni kliimamuutuse kohta, mille ELi ning Aafrika riigi- ja valitsusjuhid võtsid vastu 29. ja 30. novembril 2010. aastal Tripolis toimunud kohtumisel;
– võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud lepinguga, millega muudetakse koostöölepingut (Cotonou leping);
– võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi Euroopa Parlamendiga suhtlemise ajutise komisjoni ja Euroopa Parlamendi Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemise ajutise delegatsiooni 16. veebruari 2009. aasta kirja Aafrika Liidu ja ELi eesistujatele, Euroopa Komisjonile ja Aafrika Liidu komisjonile, milles käsitletakse Üleaafrikalise Parlamendi ja Euroopa Parlamendi rolli ühisstrateegia rakendamisel ja järelevalves;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö”;
– võttes arvesse Etioopias Addis Abebas peetud Aafrika ja ELi ministrite 15. troika kohtumise ühisavaldust;
– võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegia ühist vahehindamist;
– võttes arvesse 28. aprillil 2009 toimunud Aafrika ja ELi ministrite 12. troika kohtumise ühisavaldust;
– võttes arvesse ALi strateegiakava 2009–2012;
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit „AKV-EÜ koostöölepingu (Cotonou leping) teine muutmine” (2009/2165);
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika vaheliste suhete olukorra kohta[1];
– võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta[2];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177–181;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Aafrika ja ELi ühisstrateegia eesmärke saab täita ainult siis, kui Aafrika arengu aluseks olevaid põhiprobleeme lahendatakse asjakohaselt;
B. arvestades, et käesolev partnerlus on rajatud ühistele väärtustele ja eesmärkidele, milleks on hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriik;
C. arvestades, et mõlemad pooled leppisid kokku, et nad püüavad saavutada ühiseid huvisid koos, keskendumata traditsioonilisele andja-vastuvõtja suhtele;
D. arvestades, et ühisstrateegia eesmärk on minna „kaugemale arenguküsimustest, Aafrikast ja institutsioonidest”, et hõlmata võrreldes varasemaga laiemat Aafrika ja ülemaailmsete teemade ringi, nagu energia, ränne, demokraatlik juhtimine ja kaubandus;
E. arvestades, et 2009. aastal oli EL taas maailma kõige suurem arenguabi andja; samal aastal andis Euroopa Komisjon umbes 42% makstud abist Aafrikale (4,1 miljardit eurot);
F. arvestades, et EL on vaieldamatult Aafrika kontinendi kõige suurem kaubanduspartner;
G. arvestades, et kaubanduse edendamine ja kaubandussuhete edasiarendamine, ettevõtluse toetamine ja omandiõiguste kehtestamine rajab jõukuse tekitamisega jätkusuutliku tee vaesusest välja;
H. arvestades, et on oluline leida sünergiaid ja vältida kattuvusi ühisstrateegia ning juba kehtivate koostöövormide institutsioonide vahel, nagu Cotonou leping, Euroopa – Vahemere piirkonna strateegia ja Lõuna-Aafrika – ELi strateegiline partnerlus;
I. arvestades, et viimase aasta jooksul on vastu võetud suurem osa ühisstrateegia institutsioonilisest struktuurist ja uuenduslikest töömeetoditest, kuid konkreetsed edusammud kohalikul tasandil on vähesed,
1. tunnistab, et pärast Aafrika ja ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisest kolm aastat tagasi on maailmas toimunud enneolematult kiire globaliseerumine ja maailma on tabanud enneolematu finants- ja majanduskriis;
Aafrika ja ELi ühisstrateegia eesmärgid
Rahu ja julgeolek
2. sõda ja sisekonfliktid hävitavad arengualased saavutused ja põhjustavad inimõiguste eiramist. Konfliktide ennetamine ja lahendamine peaksid olema arengupoliitika aluseks;
Demokraatlik juhtimine ja inimõigused
3. palub ALi liikmesriikidel allkirjastada, ratifitseerida ja tõhusalt rakendada ALi harta demokraatia, valimiste ja valitsemistava kohta; loodab, et tulevikus hakatakse strateegias järjekindlamalt keskenduma korruptsioonivastase võitluse ja valitsemistavaga seotud küsimustele;
4. kahetseb sügavalt, et vaatamata meie korduvatele lubadustele pühenduda demokraatlikule juhtimisele ja inimõigustele, oli Robert Mugabe kutsutud Aafrika ja ELi kolmandale tippkohtumisele, millest ta ka aktiivselt osa võttis; nõuab kõikidelt toimijatelt tugevama poliitilise seisukoha võtmist tulevikus, et saata Aafrika riikidele selge sõnum selle kohta, et me usume kindlalt õigusriigi põhimõtetesse ja demokraatiasse;
Kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur
5. nõuab tungivalt, et Aafrika ja ELi juhid kasutaksid strateegiat kui arengu põhiallikat kontinentidevahelise Aafrika kaubavahetuse edendamise vahendina; on veendunud, et kõige tähtsam abi, mida EL võib Aafrika riikidele anda, on parandada Aafrika ettevõtete juurdepääsu Euroopa turgudele;
6. suhtub positiivselt strateegias sätestatud kohustusse edendada erasektorit kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu põhilise liikumapaneva jõuna ja tähtsa toimijana säästva arengu tagamisel tulevikus;
7. on seisukohal, et infrastruktuur on sektor, kus ELil võib makrotasandi projektides olla tähtis roll ka muudes kui üksikute liikmesriikide arenguprogrammides selliste realistlike programmide kaudu, mis sobivad kohalike oludega;
Aastatuhande arengueesmärgid
8. palub kõikidel toimijatel tagada, et strateegia jätkab suurema tähtsuse andmist toiduga kindlustatusele ja toiduga isevarustamisele kogu Aafrikas; rõhutab, et Aafrika põllumajandussektorit tuleb tugevdada jätkusuutlikul viisil, eelkõige väiketalupidajate osas;
9. on veendunud, et strateegias tuleb rohkem tähelepanu pöörata põhiliste sotsiaalteenuste tugevdamisele Aafrikas; palub ELil suunata vähemalt 20% antavast abist esmatasandi tervishoiule ja haridusele ja palub Aafrika riikide valitsustel eraldada vähemalt 15% oma eelarvest tervishoiule;
10. soovitab tungivalt Aafrika ja ELi juhtidel tagada strateegia abil paremad laenusaamise võimalused, sealhulgas mikrolaenud ja finantsteenused Aafrikas;
11. soovitab Aafrika ja ELi juhtidel kasutada strateegiat ühiselt ebaseadusliku kapitali väljavoolu ja maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks, täieliku läbipaistvuse ja riikide kaupa aruandluse edendamiseks ning rahvusvahelise surve tugevdamiseks kõikides jurisdiktsioonides, mis võivad lubada maksudest kõrvalehoidumist arengumaades;
Energeetika
12. EL annab abi energeetikasektori suutlikkuse tugevdamiseks, taastuvenergia turgude arendamiseks ja energiatõhususe suurendamise meetmeteks Aafrika riikides;
Kliimamuutus
13. rõhutab, et kliimamuutus mõjutab esimesena ja kõige tugevamini maailma kõige vaesemaid inimesi, ja kutsub kõiki toimijaid üles toetama arengumaid kliimamuutuse mõjuga kohanemisel ja kasvatama majandust vähese süsinikdioksiidiheitega, et vaesus likvideerida;
14. märgib, et ülemaailmse kliimalepingu edukas täitmine on ülioluline ülemaailmse vaesuse likvideerimiseks ja rõhutab seoses sellega loodusvarade – päike, tuul, jõed, hoovused – tohutust potentsiaali, mida arengumaadel on sageli rikkalikult;
Ränne, mobiilsus ja tööhõive
15. märgib, et on oluline leida mõlema partneri huvide kohane terviklik lahendus rände, liikuvuse ja tööhõive probleemidele, mille põhieesmärkideks on luua rohkem ja paremaid töökohti Aafrikasse ja paremini suunata rändevoogusid;
Teadus, infoühiskond ja kosmos
16. on seisukohal, et ajude äravool on Aafrikale suur probleem, maalt lahkunud kutseoskustega inimestele tuleb pakkuda tugevaid stiimuleid tagasipöördumiseks ja nende koolitust kodumaal ära kasutada;
Strateegia rakendamine ja struktuur
17. suhtub positiivselt selle kõrgete eesmärkidega kontinentidevahelise strateegia tõhusat kasutuselevõttu viimase kolme aasta jooksul; on siiski veendunud, et nüüd on saabunud aeg, kus strateegia peab andma nähtavaid tulemusi ja tõelist lisandväärtust, keskendudes selgemalt strateegilistele poliitilistele volitustele; rõhutab, et strateegia kaheksas temaatilises partnerluses tuleb uuesti keskenduda väiksemale arvule prioriteetidele, et saavutada selgeid tulemusi, kus strateegia saab anda vaieldamatut lisandväärtust;
18. nõuab strateegia ülikeerulise ja kohmaka haldusstruktuuri lihtsustamist;
19. rõhutab tähtsust, mis on Aafrika ja ELi paremal poliitilisel juhtimisel, strateegia täitmisel ja järjekindlal panustamisel partnerlustele ja tegevuskavadele kõikidel tasanditel;
20. tuletab meelde, et parlamendid kuuluvad erinevalt kodanikuühiskonnast strateegia institutsioonilisse struktuuri ja meenutab, et institutsioonilised partnerid peavad ka edaspidi võtma parlamentaarset mõõdet täielikult arvesse otsuste tegemise protsessis ja rakendamisel;
21. nõuab, et erasektor, Aafrika riikide parlamendid ja kodanikuühiskond osaleksid strateegias korrapärasemalt ja tõhusamalt;
22. palub Aafrika Liidul kaasata Üleaafrikaline Parlament suuremas ulatuses kogu Aafrika Liidu tegevusse, et Üleaafrikaline Parlament saaks tõhusamalt täita oma järelevalvaja rolli; näeb olulist kasu Üleaafrikalise Parlamendi ja Euroopa Parlamendi poliitilise dialoogi tõhustamisest;
23. on veendunud, et EL peaks andma rohkem vahendeid Aafrika Liidu, eelkõige Üleaafrikalise Parlamendi suutlikkuse arendamiseks, ja nõuab Aafrika Liidu asutuste auditeerimissuutlikkuse tugevdamist;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi majandus- ja sotsiaalkomiteele, Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogule, Aafrika Liidu komisjonile, Aafrika Liidu täitevnõukogule, Üleaafrikalisele Parlamendile, AKV ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.