Resolutsiooni ettepanek - B7-0029/2011/REV1Resolutsiooni ettepanek
B7-0029/2011/REV1

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Rahvusvaheline lapsendamine Euroopa Liidus

    12.1.2011

    suuliselt vastatava küsimuse B7‑0670/2010 alusel
    vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

    Roberta Angelilli, Manfred Weber, Simon Busuttil, Edit Baue fraktsiooni PPE nimel
    Lorenzo Fontana, Fiorello Provera, Oreste Rossi, Francesco Enrico Speroni, Claudio Morganti

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0029/2011

    Menetlus : 2010/2960(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0029/2011
    Esitatud tekstid :
    B7-0029/2011
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0029/2011/rev.

    Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 20. novembril 1989 vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eelkõige selle artiklit 21;

    –   võttes arvesse riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsiooni (alla kirjutatud Haagis 1993. aastal) ja 25. jaanuari 1996. aasta laste õiguste kasutamise Euroopa konventsioon (ETS nr 160);

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni seadusandluse ja liikmesriikidevahelise koostöö parandamise kohta seoses lapsendamisega (A4-0392/1996);

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta (2007/2093 (INI));

    –   võttes arvesse 16. detsembril 2010 komisjonile esitatud küsimust rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus (O-0193/2010 – B7 0670/2010);

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, et liikmesriikide seisukohad lapsendamise, lapsendamismenetluse ja lapsendamise õiguslike tagajärgede suhtes kohaldatavate põhimõtete osa on erinevad;

    B.  arvestades, et lapsendamise ühiste läbivaadatud põhimõtete ja tavade tunnustamine aitaks vähendada probleeme, mida põhjustavad erinevused riikide õigusaktides, ja samal ajal edendada lapsendatavate huvisid;

    C. arvestades, et Euroopas muutuvad hüljatud lapsed järjest tõsisemaks ja kiiret lahendust vajavaks probleemiks ning selleks tuleb kaitsta lapse õigust lapsendamisele ka rahvusvahelisel tasandil, et vältida laste saatmist lastekodudesse;

    D. arvestades, et on olemas mitmeid laste kaitse ja vanemate vastutuse konventsioone, nagu: 1967. aastal vastu võetud alaealiste lapsendamise Euroopa konventsioon, mille eesmärk on lähendada liikmesriikide õigusakte juhtudel, kui lapsendamine tähendab lapse viimist ühest riigist teise, ja 1993. aastal vastu võetud riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon;

    E.  arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa põhiõiguste harta muutunud siduvaks: artikli 24 kohaselt on lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lisaks sellele on Lissaboni lepingu artiklis 3 sätestatud, et lapse õiguste kaitse on Euroopa Liidu üks eesmärkidest;

    F.  arvestades, et laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald ja lastega kauplemine ebaseadusliku lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu ja tänavatel kerjamise eesmärgil on ELis endiselt probleem;

    G. arvestades, et laste heaolu eest hoolitsemine on erakordselt tähtis,

    1.  palub uurida võimalusi koordineerida Euroopa tasandil rahvusvahelise lapsendamise poliitikaid ja strateegiaid kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja muude rahvusvaheliste normidega ning parandada teabeteenistuste, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamise ja rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemise ja lapsendamisjärgsete teenuste toetamist, pidades meeles, et kõikides lapse õiguste kaitsega seotud rahvusvahelistes konventsioonides tunnistatakse orvuks jäänud või hüljatud laste õigust perekonnale ja kaitsele;

    2.  nõuab Euroopa tasandi järelevalvemehhanismi loomist, et saada ülevaade riikide süsteemide toimimisest;

    3.  on seisukohal, et lapsendamine lapse päritoluriigis või pere leidmine rahvusvahelise lapsendamise abil peab toimuma asjakohaste riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt ning lapse paigutamist asutusse tuleks kasutada ainult ajutise lahendusena; võiks kaaluda alternatiivset perehoolduse lahendust, nagu kasupere;

    4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kehtestaksid koostöös Haagi konverentsi, Euroopa Nõukoguga ja laste organisatsioonidega raamistiku, mille abil tagada läbipaistvus ning hüljatud laste ja lapsendatute arengu tõhus järelevalve ning koordineerida tegevuse lastega kauplemise ärahoidmiseks;

    5.  soovitab tungivalt liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu erivajadustega lastele, nagu ravi vajavad lapsed ja puudega lapsed;

    6.  tunnistab, et sünnitunnistused aitavad kaitsta last õigusrikkumiste eest, mis tulenevad vanuse või isikusamasuse kahtlustest; on veendunud, et sünniregistrid võivad vähendada ebaseaduslikku lapsendamist;

    7.  palub kõikidel ELi institutsioonidel ja kõikidel liikmesriikidel aktiivselt osaleda ebaseadusliku lapsendamise vastases võitluses;

    8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.