RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Haiti taastamistöö aasta pärast maavärinat
12.1.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Véronique De Keyser, Thijs Berman, Patrice Tirolien fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0023/2011
B7‑0032/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon Haiti taastamistöö kohta aasta pärast maavärinat
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma eelmist, 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni maavärina kohta Haitil;
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni, arenguvoliniku Andris Piebalgsi ning humanitaarabi voliniku Kristalina Georgieva 11. jaanuaril 2011 Brüsselis tehtud ühisavaldust Haiti olukorra kohta aasta pärast maavärisemist;
– võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee 30. augusti 2010. aasta raportit Haitile ja Dominikaani Vabariiki lähetatud teabekogumissiooni kohta;
– võttes arvesse 25.–27. juunini 2010 Haitil viibinud arengukomisjoni teabekogumismissiooni ja selle aruannet;
– võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa katastroofidele reageerimise suutlikkuse kohta;
– võttes arvesse komisjoni töödokumenti humanitaarabi peadirektoraadi 2010. aasta tegevusstrateegia kohta;
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja komisjoni liikme Kristalina Georgieva 2010. aasta juunis avaldatud ühisdokumenti kogemuste kohta, mis tulenevad ELi reageerimisest Haiti katastroofile;
– võttes arvesse 31. märtsil 2010 New Yorgis toimunud rahvusvahelist rahastajate konverentsi „Haiti uue tuleviku suunas” ja selle konverentsi järeldusi;
– võttes arvesse Haiti valitsuse 31. märtsil 2010 esitatud Haiti taastamise ja arengu riiklikku tegevuskava;
– võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile – „Toiduvarustuskindluse parandamiseks antav humanitaarabi”;
– võttes arvesse 25. jaanuaril 2010. aastal Montréalis toimunud ettevalmistava ministrite konverentsi järeldusi;
– võttes arvesse 18. jaanuaril 2010. aastal Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi;
– võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile – „Arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitlev ELi strateegia”;
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta ja Euroopa Parlamendi 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta;
– võttes arvesse Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, mille 18. detsembril 2007 allkirjastasid Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi president ja Euroopa Komisjoni president;
– võttes arvesse Michel Barnier' 2006. aasta mais avaldatud aruannet „Euroopa kodanikukaitse üksus – Europe Aid”;
- võttes arvesse 17. juunil 2003 Stockholmis heaks kiidetud humanitaarabi andmise põhimõtteid ja häid tavasid;
– võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta;
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 214, milles käsitletakse humanitaarabi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 115;
A. arvestades, et 12. jaanuaril 2010 toimunud maavärisemise ajal hukkus teadaolevalt 200 000 inimest, 250 000 inimest sai vigastusi, üle kolme miljoni inimese sai maavärina tõttu otseselt kannatada ning 1,7 miljonit inimest asustati ümber; maavärina tekitatud kahju hinnatakse 5,9 miljardile eurole;
B. arvestades, et Haitil on praegu 2,5–3,3 miljonit inimest, kellel ei ole piisavalt toiduaineid, kusjuures 60 % selle riigi rahvastikust elab maapiirkondades ning 80 % on absoluutses vaesuses;
C. arvestades, et juba enne maavärinat loeti Haitit nõrgaks riigiks, millele olid iseloomulikud vaesus, poliitiline ebastabiilsus ja vägivald ning kus loodusõnnetused nõrgestasid valitsusasutuste tegevust ja pärssisid riigi suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid; arvestades, et maavärina laastavad tagajärjed tekitasid Haitil ühe kõige rängema humanitaarkriisi, mida see riik on eales kogenud;
D. arvestades, et 31. märtsil 2010 New Yorgis toimunud rahvusvahelist rahastajate konverentsi tulemusena kohustusid maailma riigid andma Haitile kolme järgneva aasta jooksul 9,9 miljardit USA dollarit; arvestades, et lubatud rahast on praeguseks eraldatud vaid 42 %;
E. arvestades, et Haiti hiljutine tragöödia näitas, et ELi käsutuses olevaid katastroofidele reageerimise instrumente (humanitaarabi ja liidu kodanikukaitse mehhanism) tuleb parandada – muuta tõhusamaks, kiiremaks, koordineeritumaks ja nähtavamaks;
F. arvestades, et positiivsetele saavutustele vaatamata kulgeb Haiti ülesehitamine aeglaselt ja endiselt püsivad teatavad takistused – näiteks varemete kõrvaldamisel, maaomandi küsimustes, orkaanide perioodiga seoses ja poliitilisest ebakindlusest tulenevalt;
G. arvestades, et olukord Haitil on halvenenud 2010. aasta oktoobris tekkinud koolerapuhangu ning poliitilise ebastabiilsuse tõttu pärast 28. novembril toimunud vaidlusaluseid valimisi;
H. arvestades, et koolerast tabatud inimeste arv on väga kiiresti kasvanud, praeguseks on sellesse surnud 3333 inimest, nakatunuid on 83 166; arvestades, et koolera mõjutab negatiivselt Haiti toiduga kindlustatust ja põllumajandustoodangut;
I. arvestades, et Euroopa Komisjon on kooleraepideemiaga võitlemiseks eraldanud 12 miljonit eurot ja aktiveerinud Euroopa kodanikukaitse mehhanismi;
J. arvestades, et 174 miljonist USA dollarist, mida on vaja kooleraepideemia vastu võitlemiseks, on ÜRO saanud vaid 44 miljonit dollarit;
K. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib järgnevaks 12 kuuks 400 000 uut koolerajuhtu, kui epideemiat ei suudeta likvideerida;
L. arvestades, et Euroopa Komisjon on Haitile andnud 5 miljonit eurot valimiste korraldamiseks;
M. arvestades, et valimiste 28. novembril toimunud esimese vooru tulemusi kontrollivad Ameerika Riikide Organisatsiooni eksperdid;
N. arvestades, et valimiste teine voor, mis oli kavandatud 16. jaanuariks 2011, on edasi lükatud 2011. aasta veebruari,
1. peab vajalikuks maailma riikide ühenduse, sealhulgas ELi tugevat ja pikaajalist tegevust rahvusvahelisel rahastajate konverentsil New Yorgis antud lubaduste täitmisel ja nõuab viivitamatut abi andmist;
2. on seisukohal, et humanitaarabioperatsiooni esimese etapi otsesed eesmärgid suudeti suures osas täita ja välja selgitatud kriitilistele vajadustele tulemuslikult reageerida; tunnustab Haiti ametivõimude ja kodanikuühiskonna, samuti ÜRO, valitsusväliste organisatsioonide ja muude kahepoolsete abiandjate jõupingutusi Haiti elanikele abi toimetamisel ning kiidab ELi abiorganisatsioonide ja üksikisikute tegevust;
3. pooldab humanitaarabiorganisatsioonide ja arenguasutuste vahelise dialoogi ja koordineerimise tõhustamist kohapeal; peab ÜRO seisukohalt väga oluliseks, et see organisatsioon vastutaks ja jääks ka edaspidi vastutama kõikide nende tsiviil- ja militaaroperatsioonide koordineerimise eest, mis on seotud turvalisuse taastamisega ja humanitaarabiga ning taastamis- ja arengutööga;
4. on seisukohal, et edusammudele vaatamata on Haiti olukord aasta pärast maavärisemist endiselt kriitiline ja väga keeruline ning kõige enam kannatab selle all Haiti elanikkond; rõhutab, et sidusrühmade kogu tegevuse eesmärgiks peab olema sujuv üleminek hädaolukorrale reageerimiselt ja ad hoc operatsioonidelt Haiti taastamisele ja jätkusuutlikule arengutööle; rõhutab veel, et Euroopa humanitaar- ja taastamisabi tuleb täies ulatuses anda tagastamatu abina, mitte võlgu tekitavate laenudena;
5. on mures, et toiduga kindlustatus on endiselt Haiti üks suuremaid probleeme; nõuab, et Euroopa Komisjon jätkaks ja tugevdaks oma tegevust, mis on suunatud Haiti toiduga kindlustatuse parandamisele ja kohaliku põllumajandustoodangu suurendamisele ühenduses infrastruktuuri taastamisega; nõuab, et järgitaks Euroopa Komisjoni poolt 2010. aasta märtsis välja kuulutatud uut toiduga kindlustamise tegevusraamistikku;
6. peab eluaseme probleemi lahendamist elanikkonna seisukohalt esmatähtsaks, kuna enamik inimesi elab ajutistes ulualustes halbades tingimustes; nõuab, et tehtaks koostööd Haiti valitsusega, et leida püsivaid lahendusi ümberasustatud inimeste turvalise elupaiga võimaldamiseks, ning nõuab turvalise peavarju strateegia ellurakendamist;
7. nõuab, et EL käsitaks Haiti abistamist taastamistöös ja humanitaarolukorra parandamisel prioriteetse ülesandena, pöörates sealjuures erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele rühmadele, nagu näiteks naised ja lapsed; nõuab, et parandataks elutingimusi ja turvalisust laagrites;
8. on seisukohal, et Haiti valitsuse üheks prioriteediks peab olema avalike teenuste osutamine oma riigis; nõuab, et tehtaks rohkem jõupingutusi tervishoiu infrastruktuuri väljaarendamiseks ning pöörataks erilist tähelepanu haridusele – antaks tasuta kohustuslikku üldist algharidust ja tõstetaks hariduse kvaliteeti;
9. palub Euroopa Komisjonil anda Haitile rahalist ja tehnilist abi rusude kõrvaldamiseks, kuna need takistavad taastamistöid (vaid 4 % varemetest on koristatud);
10. nõuab taastamistöö tõhustamist riiklike prioriteetide alusel, kusjuures samal ajal tuleb järgida abi tulemuslikkuse põhimõtteid ja toetada Haiti institutsioone, et need saaksid tulemuslikult tegutseda; on seisukohal, et tihedas koostöös maailma riikide ühendusega peaksid Haiti võimud ja rahvas saama oma taastamistöö ja tuleviku tegelikeks peremeesteks;
11. rõhutab välismaal elavate haiitilaste rahaülekannete suurt tähtsust, kuna see raha jõuab otse Haiti inimeste kätte ja need saavad seda kiiresti kasutada pakiliste vajaduste rahuldamiseks; palub ELi liikmesriikidel ja Haiti valitsusel hõlbustada rahaülekannete kättesaamist ja astuda samme nendega seotud kulude vähendamiseks;
12. nõuab ELilt koostööd Haiti ametivõimudega, et koostada katastroofide vältimise ja sellekohaste vahendite haldamise pikaajaline kava;
13. nõuab, et Haiti valitsus püüaks järgida ja täita riiklikus taastamiskavas sisalduvaid kohustusi – tugevdada riigivõimu, tõhustada kohaliku omavalitsuse tasandit, suurendada kohalike ja keskasutuste suutlikkust ning rakendada poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise detsentraliseerimise põhimõtet;
14. on seisukohal, et kohalikke asutusi ja kodanikuühiskonna esindajaid tuleks rohkem toetada ja paremini kaasata otsustusprotsessi;
15. peab väga oluliseks, et detsentraliseerimist ja maaelu arengut edendataks keskkonnasäästlikult; peab vajalikuks, et arengustrateegiates pandaks rõhku mullastiku säilitamisele ja metsade uuendamisele; pooldab aktiivselt selliseid algatusi nagu ÜRO keskkonnaprogrammi raames kavandatud Haiti edelaosa keskkonna taastamise ja säästva arengu algatus;
16. kutsub Haiti valitsust astuma samme tööturu tugevdamiseks ja Haiti turu avamiseks investeeringutele;
17. kutsub abiandjaid üles aitama Haiti valitsusel jätkuvalt suurendada oma suutlikkust kõikidel tasanditel; tunnustab Euroopa Komisjoni sellekohaseid pingutusi – 100 miljoni euro eraldamist Haiti asutuste suutlikkuse suurendamiseks;
18. palub Haiti taastamise ajutisel komisjonil (IHRC) oma tööülesanded üle vaadata ja oma volitusi kiiremini rakendada;
19. märgib rahuldustundega, et Haiti ja Dominikaani Vabariigi suhted on paranenud; hindab positiivselt kõiki Dominikaani Vabariigi pingutusi, millega toetatakse Haiti taastamise protsessi; on seisukohal, et nende kahe riigi suhted ja suhete edasine areng peavad põhinema arusaamal, et Haiti saart tuleb näha tervikuna;
20. palub komisjonil parandada ELi hindamisvõimet Haiti taastamise kõikidel etappidel; nõuab, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepanekud ELi kodanikukaitse mehhanismil põhineva ELi kodanikukaitse üksuse loomiseks; sellega seoses ning võimaldamaks liidul koondada vahendeid hädaabi osutamiseks 24 tunni jooksul alates katastroofi toimumisest, palub nõukogul välja töötada üksikasjad selle kohta, kuidas järgida Barnier' aruande soovitust, et ELi äärepoolseimaid piirkondi tuleks mitteainuõiguslikul alusel kasutada tugibaasidena, et hõlbustada kõige tähtsamate vahendite ja logistika eelnevat koondamist ning kergendada Euroopa olemasolevate inim- ja materiaalsete ressursside rakendamist kiireloomulise humanitaarsekkumise puhuks väljaspool ELi;
21. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles käsitama Haiti taastamist ja ülesehitamist prioriteetse küsimusena, kasutama seda kui võimalust kõrvaldada lõplikult Haiti vaesuse algpõhjused ning aitama Haitil katastroofist väljuda täielikult toimiva demokraatliku riigina, kus majandus suudab oma rahvast ülal pidada;
22. nõuab kiiret ja jõulist rahvusvahelist tegutsemist koolera tõrjumiseks ja selle leviku takistamiseks, kuna koolera seab ohtu inimeste elu, toiduga kindlustatuse ja põllumajandustoodangu;
23. nõuab, et ELi liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised partnerid suurendaksid kiiresti abi ja abisaadetisi, et oleks võimalik jagu saada üha suurenevatest puudujääkidest tervishoiu, veevarustuse, kanalisatsiooni, hügieeni ja logistika valdkonnas;
24. peab vajalikuks ulatuslike teavituskampaaniate korraldamist, et selgitada nii elanikkonnale kui ka asutustele, missugune on kooleraepideemia olemus ja kuidas koolerasse nakatumist vältida;
25. tunnustab Euroopa Komisjoni tegevust koolerapuhangu vastu võitlemisel ning nõuab kodanikukaitsealase reageerimise tõhustamist ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu; nõuab, et Euroopa Komisjon koostaks asjakohase kiire sekkumise strateegia, milles käsitletaks Euroopa antavat toetust üleüldiselt;
26. peab stabiilsust, turvalisust ja õigusriigi põhimõtete järgimist Haiti taastamisprotsessi sujuva kulgemise hädavajalikeks tingimusteks; kutsub seetõttu Haiti ametivõime üles looma ja üles ehitama õigusriiki ning ümber korraldama oma kohtusüsteemi;
27. mõistab teravalt hukka kõik katsed kahjustada valimisprotsessi terviklust;
28. mõistab hukka Haitis toimunud vägivallateod ning peab tsiviilelanike kaitsmist esmatähtsaks ülesandeks;
29. nõuab, et tehtaks suuremaid jõupingutusi suurõnnetuste ohu vähendamise aspekti süsteemsemaks arvessevõtmiseks arenguabi- ja humanitaarabipoliitikas; väljendab rahulolu 2009. aasta veebruaris vastu võetud Euroopa strateegia üle, milles käsitletakse suurõnnetuste ohtu vähendavate meetmete toetamist arenguriikides, ja nõuab selle strateegia kiiret rakendamist;
30. hindab positiivselt algatusi, mille eesmärgiks on ELi kriisidele reageerimise vahendite parem omavaheline seostamine; toetab aktiivselt Euroopa Komisjoni reforme oma struktuuride muutmiseks, eriti humanitaarabi ja kodanikukaitse tegevusvaldkondade ühendamist humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi pädevuse alla, et sellealast tegevust paremini siduda ja koordineerida; peab aga vajalikuks, et asjaomased volitused ja ülesanded hoitaks selgelt lahus;
31. nõuab, et täies ulatuses rakendataks Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas ja selle tegevuskava;
32. nõuab, et Euroopa Komisjon koostaks Haiti taastamise pikaajalise kava ja asuks seda ellu rakendama;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjoni presidendile, Haiti presidendile ja valitsusele, ÜRO peasekretäri asetäitjale humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorile ning liikmesriikide valitsustele.