RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Rahvusvaheline lapsendamine Euroopa Liidus
17.1.2011
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Cecilia Wikström, Renate Weber, Sonia Alfano, Luigi de Magistris, Diana Wallis fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0029/2011
B7‑0038/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 20. novembril 1989 vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eelkõige selle artiklit 21;
– võttes arvesse riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsiooni (alla kirjutatud Haagis 1993. aastal) ja 25. jaanuari 1996. aasta lapse õiguste Euroopa konventsiooni (ETS 160);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni seadusandluse ja liikmesriikidevahelise koostöö parandamise kohta seoses lapsendamisega (A4-0392/1996);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta (2007/2093 (INI));
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,
A. arvestades, et iga lapse heaolu on äärmiselt tähtis;
B. arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on alla kirjutanud 29. mai 1993. aasta konventsioonile riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö kohta;
C. arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Haagi konventsioonis kirjeldatakse perekonda kui ühiskonna alustuge ning laste kasvamise ja heaolu valdavalt loomulikku keskkonda, mis peaks olema esmane valik lapse eest hoolitsemiseks;
D. arvestades, et kui lapse esmavajaduste eest hoolitsemine ei ole perekonnas võimalik, peaks teine loomulik valik olema lapsendamine ning lapse paigutamine hooldeasutusse peaks jääma viimaseks võimaluseks;
E. arvestades, et liikmesriikide seisukohad lapsendamise, lapsendamismenetluse ja lapsendamise õiguslike tagajärgede suhtes kohaldatavate põhimõtete osas on erinevad;
F. arvestades, et lapsendamise ühiste läbivaadatud põhimõtete ja tavade tunnustamine aitaks vähendada probleeme, mida põhjustavad erinevused riikide õigusaktides, ja samal ajal edendada lapsendatavate huvisid;
G. arvestades, et Euroopas muutuvad hüljatud lapsed järjest tõsisemaks ja kiiret lahendust vajavaks probleemiks ning selleks, et vältida laste saatmist lastekodudesse, on tähtis kaitsta lapse õigust lapsendamisele ka rahvusvahelisel tasandil;
H. arvestades, et on olemas mitmeid laste kaitse ja vanemate vastutuse konventsioone, nagu 1967. aastal vastu võetud alaealiste lapsendamise Euroopa konventsioon, mille eesmärk on lähendada liikmesriikide õigusakte juhtudel, kui lapsendamine tähendab lapse viimist ühest riigist teise, ja 1993. aastal vastu võetud riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon;
I. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa põhiõiguste harta muutunud siduvaks: artikli 24 kohaselt on lastel õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele; lisaks sellele on Lissaboni lepingu artiklis 3 sätestatud, et lapse õiguste kaitse on Euroopa Liidu üks eesmärkidest;
J. arvestades, et laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald ja lastega kauplemine ebaseadusliku lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu, tänavatel kerjamise või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil on ELis endiselt probleem;
K. arvestades, et laste heaolu eest hoolitsemine on erakordselt tähtis,
1. palub uurida võimalusi koordineerida Euroopa tasandil rahvusvahelise lapsendamise poliitikaid ja strateegiaid kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Haagi riikidevahelise lapsendamise konventsiooni ja muude rahvusvaheliste normidega ning parandada teabeteenistuste, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamise ja rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemise ja lapsendamisjärgsete teenuste toetamist, pidades meeles, et kõikides lapse õiguste kaitsega seotud rahvusvahelistes konventsioonides tunnistatakse orvuks jäänud või hüljatud laste õigust perekonnale ja kaitsele;
2. on seisukohal, et lapsendamine lapse päritoluriigis või pere leidmine rahvusvahelise lapsendamise abil peab toimuma asjakohaste riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt ning lapse paigutamist hooldeasutusse tuleks kasutada ainult ajutise lahendusena; võiks kaaluda alternatiivset perehoolduse lahendust, nagu kasupere;
3. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kehtestaksid koostöös Haagi konverentsi, Euroopa Nõukogu ja lasteorganisatsioonidega raamistiku, mille abil tagada läbipaistvus ning hüljatud laste ja lapsendatute arengu tõhus järelevalve ning koordineerida tegevust lastega kauplemise ärahoidmiseks;
4. soovitab tungivalt liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu erivajadustega lastele, nagu ravi vajavad ja puudega lapsed;
5. tunnistab, et lapse sünnitunnistus aitab kaitsta last õigusrikkumiste eest, mis tulenevad kahtlusest vanuse või identiteedi suhtes; on veendunud, et sünniregistrid võivad vähendada ebaseaduslikku lapsendamist;
6. palub kõikidel ELi institutsioonidel ja kõikidel liikmesriikidel aktiivselt osaleda ebaseadusliku lapsendamise vastases võitluses;
7. palub kõikidel ELi institutsioonidel osaleda aktiivsemalt Haagi konverentsil, et avaldada konverentsile survet rahvusvahelise lapsendamise olukorra parandamiseks, tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning tunnustada ja kindlustada kolmandate riikide laste õiguste kaitset;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.