RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Valgevenes
18.1.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Kristiina Ojuland, Marietje Schaake, Leonidas Donskis, Johannes Cornelis van Baalen, Alexander Graf Lambsdorff, Gerben-Jan Gerbrandy fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0044/2011
B7‑0047/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Valgevenes
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, eriti 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni Valgevene kohta;
– võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/639/ÜVJP teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta, millega pikendatakse piiravate meetmete kehtivusaega ja territooriumil viibimise keelu peatamise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2011;
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldusi;
– võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) ning OSCE parlamentaarse assamblee 20. detsembri 2010. aasta avaldust Valgevene presidendivalimiste esialgsete tulemuste ja järelduste kohta;
– võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist idapartnerluse kohta (KOM(2008)0823);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2009. aasta kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni idapartnerluse kohta ning 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse-teemalisel tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni;
– võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2006. aasta avaldust Euroopa Liidu valmisoleku kohta uuendada Euroopa naabruspoliitika raames suhteid Valgevene ja tema rahvaga;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Valgevene on Euroopa riik ja tähtis ELi naaberriik ning Valgevene rahvas on tugevalt orienteerunud Euroopale;
B. arvestades, et idapartnerluse-teemalise tippkohtumise Praha deklaratsiooniga kinnitatakse veel kord (muu hulgas Valgevene) pühendumust rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja põhiväärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele;
C. arvestades, et nõukogu kutsus korduvalt Valgevene ametiasutusi üles tagama valimiste läbiviimise kooskõlas demokraatlikke valimisi käsitlevate rahvusvaheliste normide ja standarditega ning OSCE ja ÜRO raames võetud Valgevene kohustustega;
D. arvestades, et nõukogu oli valmis veelgi tihendama suhteid Valgevenega ja isegi tõstma lepinguliste suhete taset, eeldusel et Valgevenes saavutatakse käegakatsutavaid edusamme inimõiguste austamises ja õigusriigi põhimõtete järgimises;
E. arvestades, et nõukogu otsustas 2008. aastal peatada ELi sissesõidule piirangute kohaldamise teatavate Valgevene ametnike, sealhulgas president Lukašenka suhtes;
F. arvestades, et OSCE parlamentaarse assamblee ja OSCE/ODIHRi esialgsete Valgevene presidendivalimiste tulemuste ja järelduste kohaselt ei järgitud valimistel OSCE seatud kohustusi;
G. arvestades, et 19. detsembri 2010. aasta meeleavalduse mahasurumise politsei poolt ning järgnenud õiguskaitseorganite meetmed demokraatliku opositsiooni, vaba meedia ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu on mõistnud hukka nii Euroopa Parlamendi president, ELi kõrge esindaja kui ka ÜRO peasekretär,
1. tunnistab, et Euroopa Liidu senine lähendamispoliitika („rapprochement”) Valgevene suhtes on ebaõnnestunud; kordab, et on sügavalt šokeeritud valimisjärgsest olukorrast Valgevenes, ning rõhutab, et puudused valimiste läbiviimises ning eeskätt valimistejärgne vägivald ja vahistamised on viinud ELi ja Valgevene suhted teelahkmele;
2. on seisukohal, et praegustes tingimustes tuleks ELil välja töötada oma võimalikud eesmärgid suheteks Valgevenega režiimivahetuse vajaduse raames, mis peegeldaks kodanike häält vabadel ja ausatel valimistel;
3. kutsub sellega seoses Valgevene ametivõime üles töötama välja selge tegevuskava demokraatlikeks reformideks, millega kaasneksid vabad ja ausad presidendi kordusvalimised rahvusvaheliste institutsioonide kaasabil;
4. mõistab hukka valimiste päeval meeleavaldajate vastu toore jõu kasutamise politsei ja KGB jõudude poolt ning eelkõige väljendab oma nördimust Vladimir Nekljajevi brutaalse ründamise üle, mis mõlemad on näiteks selle kohta, kuidas rängalt on rikutud demokraatia peamisi põhimõtteid, nagu kogunemisvabadus, sõnavabadus ja inimõigused;
5. mõistab hukka Valgevene ametivõimude käitumise, kes ei ole kinnipeetutele taganud takistamatut juurdepääsu õigusabile ja, mis veelgi tähtsam, arstiabile; nõuab tungivalt, et tagataks piisav meditsiiniline hoolitsus ja arstiabi kinnipeetutele, kes vajavad viivitamatut või pikaajalist ja pidevat meditsiinilist abi;
6. mõistab hukka rohkem kui 700 meeleavaldaja ja üheksast alternatiivsest presidendikandidaadist seitsme vahistamise ja kinnipidamise;
7. väljendab muret selle pärast, et Valgevene ametivõimud kohaldavad kriminaalmenetlust presidendikandidaatide, demokraatliku opositsiooni liidrite ning paljude kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike, õpetajate ja üliõpilaste suhtes; väljendab erilist muret Valgevene ametivõimude püüete pärast ära võtta 3-aastase Danil Sannikovi hooldusõigust, kelle vanemad, presidendikandidaat Andrei Sannikov ja uuriv ajakirjanik Irina Halip, on viibinud vangistuses alates 19. detsembril toimunud valimistest;
8. nõuab, et viitamata ja tingimusteta vabastataks kõik need isikud, kes peeti kinni valimispäeval ja pärast seda, samuti Amnesty Internationali poolt meelsusvangiks tunnistatud Mikalai Autuhhovitš;
9. mõistab hukka kodanikuühiskonna aktivistide represseerimise ja tagakiusamise, mis järgnes valimispäevale ja mille käigus korraldati massilisi läbiotsimisi erakorterites, meediakanalite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kontorites, heideti üliõpilasi välja kõrgkoolidest ja vallandati inimesi töölt;
10. mõistab hukka paljude suurte interneti veebilehtede, sealhulgas suhtlusvõrgustike ja opositsiooni veebilehtede blokeerimise valimiste päeval Valgevenes;
11. peab kahetsusväärseks Valgevene ametivõimude otsust lõpetada OSCE büroo mandaat Minskis; kutsub Valgevene ametivõime üles oma otsust uuesti läbi vaatama ning tagama, et oleksid täidetud nende kohustused OSCE vastu;
12. kutsub nõukogu, komisjoni ja ELi kõrget esindajat üles vaatama läbi ELi Valgevene-poliitikat; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika ja liikmesriikide toetus Valgevenele tuleks ümber suunata, et tagada vajalik toetus kodanikuühiskonnale; rõhutab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tulemusliku kasutamise tähtsust;
13. kutsub sellega seoses nõukogu, komisjoni, ELi kõrget esindajat ja liikmesriike üles toetama demokraatiat Valgevenes, suurendades oluliselt finantsabi sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ning suurendama stipendiumide arvu Valgevene üliõpilastele;
14. tervitab algatust korraldada doonorriikide konverents „Solidaarsus Valgevenega” Varssavis ja Vilniuses ning avaldab lootust, et Euroopa Liit on üks selle märkimisväärseid rahastajaid; rõhutab vajadust eritoetusmeetmeteks kinnipeetud inimestele, nende perekondadele ja repressioonide ohvritele Valgevenes;
15. nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks rahalist toetust Leedus Vilniuses asuvale Euroopa Humanitaarülikoolile, kes on valmis vastu võtma üliõpilasi, kes on välja heidetud Valgevene ülikoolidest pärast presidendivalimistele järgnenud meeleavalduste vägivaldset mahasurumist 19.–20. detsembril 2010 Valgevenes;
16. kutsub komisjoni üles peatama käimasoleva koostöö Valgevene riikliku meediaga ja lõpetama sellele antava abi;
17. ergutab komisjoni algatama analüüsi, millised oleksid võimalused luua spetsiaalne toetusmehhanism, mille abil pakkuda tõhusat ja otsest finants- ja tehnilist abi Valgevene kodanikuühiskonnale, sõltumatule meediale ja demokraatlikele poliitilistele organisatsioonidele; kutsub seoses sellega komisjoni üles välja töötama mehhanismi selliste valitsusväliste organisatsioonide registreerimiseks, keda ei ole Valgevenes võimalik poliitilistel põhjustel registreerida, andes nii neile võimaluse saada kasu ELi programmidest;
18. nõuab, et moodustaks üle-euroopaline Valgevene foorum, mis toimiks demokraatlikke reforme edendava struktuurina ning hõlmaks demokraatlikku opositsiooni, valitsusväliseid organisatsioone, sõltumatut meediat ning nende koostööpartnereid Euroopa Liidus;
19. kutsub nõukogu, komisjoni ja ELi kõrget esindajat üles viivitamata taaskehtestama viisakeelu Valgevene juhtivatele võimuesindajatele ning laiendama seda nimekirja inimestele, kes olid otseselt seotud 19. detsembri repressioonidega, ning nende lähimatele pereliikmetele;
20. kutsub komisjoni, nõukogu ja ELi kõrget esindajat üles peatama kõik kõrgetasemelised visiidid, Valgevene osalemise idapartnerluses ja teistes ELi programmides ning külmutama ühise üleminekukava;
21. kutsub nõukogu üles arutama kuni kõikide poliitvangide tingimusteta vabastamiseni arukate ja suunatud majandussanktsioonide kehtestamist Valgevene valitsuse omanduses olevate äriühingute vastu;
22. kutsub komisjoni, nõukogu ja ELi kõrget esindajat üles intensiivistama läbirääkimisi viisarežiimi lihtsustamist (v.a diplomaatiliste passide osas) ja tagasivõtmislepinguid reguleerivate direktiivide üle, eesmärgiga edendada inimestevahelisi kontakte;
23. väljendab arvamust, et kuni Valgevenes on poliitvange, ei tohiks selles riigis korraldada spordiüritusi, nagu 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused;
24. kutsub Euroopa Liidu partnereid ühendama oma jõupingutused selleks, et luua rahvusvaheline komisjon 19.–20. detsembri 2010. aasta sündmuste objektiivseks ja põhjalikuks uurimiseks;
25. peab kahetsusväärseks Venemaa Föderatsiooni otsust tunnustada valimiste tulemusi ja kirjeldada repressioone kui Valgevene „siseasja”; tunnistab Valgevene naaberriikide ja Euroopa Liidu potentsiaalset rolli olukorra normaliseerimisel ning kõigi poliitvangide viivitamatule tingimusteta vabastamisele kaasaaitamisel;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Valgevene presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ja OSCE Parlamentaarsele Assambleele.