Resolutsiooni ettepanek - B7-0056/2011Resolutsiooni ettepanek
B7-0056/2011

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Kristlaste olukord ja usuvabadus

17.1.2011

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ioannis Kasoulides, Joseph Daul, Mario Mauro, Jaime Mayor Oreja, Ernst Strasser, Tunne Kelam, Doris Pack, Mário David, Francisco José Millán Mon, Gay Mitchell, Filip Kaczmarek, Marietta Giannakou, Carlo Casini, Ria Oomen-Ruijten, Hans-Gert Pöttering, Anna Záborská, Traian Ungureanu, Cristiana Muscardini, Andrzej Grzyb, Constance Le Grip, Lena Kolarska-Bobińska, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Artur Zasada, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Sławomir Witold Nitras fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0039/2011

Menetlus : 2011/2521(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0056/2011
Esitatud tekstid :
B7-0056/2011
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0056/2011

Euroopa Parlamendi resolutsioon kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni tõsiste sündmuste kohta, mis ohustavad kristlike kogukondade ja teiste usukogukondade olemasolu, 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni hiljutiste rünnakute kohta kristlike kogukondade vastu, 6. mai 2010. aasta resolutsiooni massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis, 20. mai 2010. aasta resolutsiooni usuvabaduse kohta Pakistanis ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Iraagi kohta – surmanuhtlus (eriti Tariq Azize juhtum) ja rünnakud kristlaste kogukondade vastu;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 5;

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et viimaste aastate usuvabaduse statistika näitab, et 75% usulise vägivalla juhtudest on suunatud kristlaste vastu, nagu on osutatud organisatsiooni Aid to the Church in Need koostatud maailma usuvabadust käsitlevas 2009. aasta aruandes; arvestades, et kristlike kogukondade vastu suunatud rünnakute arv kasvas 2010. aastal kogu maailmas ning samuti on suurenenud jumalateotuse süüdistusel algatatud kohtuprotsesside arv ning sagenenud surmanuhtluste määramine, ning arvestades, et see puudutab tihti naisi;

B.  arvestades, et kõige viimases rünnakus kopti kristlaste kiriku vastu Egiptuse linnas Aleksandrias hukkus 23 inimest ning sai vigastada sadu inimesi; arvestades, et rünnaku panid toime vägivaldsed islamiäärmuslased, kes on suure tõenäosusega seotud Al-Qaida terrorismivõrgustikuga;

C. arvestades, et 2011. aasta 4. jaanuaril tappis üks politseinik Pakistani olulise provintsi Punjabi kuberneri Salman Taseeri, kes oli tuntud terava kriitika poolest islamiäärmuslaste kohta;

D. arvestades 1. novembril 2010 Bagdadis asuvas süüria katoliku Päästja Jumalaema kirikus toimunud veresauna, milles hukkus 52 inimest, kelle hulgas oli ka naisi ja lapsi;

E.  arvestades, et islamiäärmuslaste rünnakud on sunnatud ka nende riikide praeguse korra vastu ja et rünnakute eesmärk on külvata rahutust ja alustada eri usurühmituste vahel kodusõda;

F.  arvestades, et kogukondade vaheline arutelu on oluline rahvastevahelise rahu ja mõistmise edendamisel;

G. arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste edendamine on ühine alus, millele Euroopa Liit on rajanud suhted kolmandate riikidega, ja see on ette nähtud demokraatiaklausliga ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes,

1.  avaldab hiljuti Egiptuses, Pakistanis ja Iraagis toimunud ning usurühmade vastu suunatud rünnakute ohvrite peredele kaastunnet;

2.  mõistab kristlaste vastu suunatud vägivalla ning kristlaste kiusamise kogu maailmas teravalt hukka;

3.  on mures viimastel aastatel toimunud kristlaste väljarände pärast islamiriikidest;

4.  tunneb heameelt, et Egiptuse avalikkus mõistis terroriakti otsustavalt hukka ja mõistis kiiresti, et rünnaku eesmärk oli kahjustada sügavate juurtega, ühiskondlikult lahutamatuid sidemeid Egiptuse kristlaste ja moslemite vahel; tunneb heameelt Egiptuse kopti kristlaste ja moslemite ühiste meeleavalduste üle rünnaku vastu; tunneb heameelt ka selle üle, et Egiptuse president Hosny Mubarak, Jordaania kuningas Abdullah II, Egiptuse suurmufti dr Ali Gomaa, ning mõned teised islamijuhid mõistsid rünnaku avalikult hukka;

5.  nõuab tungivalt, et nende riikide ametiasutused, kus usurühmade vastu on toimunud murettekitavalt suurel arvul rünnakuid, vastutaksid selle eest, et kõigil usurühmadel oleks võimalik normaalselt ja avalikult oma usutavasid järgida, suurendaksid jõupingutusi riigi usurühmadele toimiva ja tõhusa kaitse tagamiseks ning riigi usurühmade liikmete isiku- ja füüsilise puutumatuse tagamiseks ning täidaksid seejuures kohustusi, mille nad on endale juba võtnud rahvusvahelisel tasandil;

6.  on mures selle pärast, et Islamabadi kuberneri tapja oli politseinik tema enda turvameeskonnast; kutsub Pakistani valitsust üles kõrvaldama Pakistani julgeolekujõududest islamiäärmuslased ning tagama, et julgeolekujõud järgiksid põhiseadust ja õigusriigi põhimõtet; on mures ka seepärast, et Pakistani jumalateotuse seadust, millele hiljuti surnud kuberner Salman Taseer avalikult vastu astus, kasutatakse endiselt usurühmade, sh kristlaste tagakiusamiseks, nagu näitas surmamõistetud viie lapse ema, kristlase Asia Noreeni juhtum, ning et suur osa Pakistani ühiskonnast suhtub kuberner Salman Taseeri tapjasse kui kangelasse;

7.  mõistab hukka Küprose okupeeritud alal 300 alles oleva kristlase jõulujumalateenistuse katkestamise Türgi ametivõimude poolt;

8.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles pöörama Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste suhete ja koostöö raamistikus tähelepanu usukogukondade, sh kristlike kogukondade olukorrale; kutsub üles lisama usuvabaduse küsimust Euroopa Liidu välispoliitikasse, lisades kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse siduva klausli usuvabaduse austamise kohta;

9.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles töötama kiiremas korras välja ELi inimõiguste ja usuvabaduse jõustamise strateegia, sh meetmed, mida kohaldatakse nende riikide suhtes, kes teadlikult usurühmitusi ei kaitse;

10. seoses viimase aja sündmustega ning kasvava vajadusega analüüsida ja mõista kultuuriliste ja usuliste arengusuundade muutumist rahvusvahelistes suhetes ja praeguses ühiskonnas palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjoni asepresidendil tagada Euroopa Välisteenistuse pidev suutlikkus usu ja veendumuste alaste strateegilise uuringute, poliitikakujunduse ja koolituste läbiviimiseks;

11. kutsub nõukogu, komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti üles lisama inimõigusi puudutavase aastaaruandesse usuvabaduse peatükki;

12. juhib tähelepanu sellele, et USA rahvusvahelise usuvabaduse komisjon, mis jälgib usuvabaduse kaitset maailmas ning annab nõu ja teeb poliitilisi ettepanekuid USA presidendile ja riigisekretärile, võiks olla Euroopa Liidule hea eeskuju;

13. toetab igasuguseid algatusi arutelu ja usuvabaduse edendamiseks ning vastastikuse austuse loomiseks kogukondade vahel; kutsub usujuhte ja -asutusi üles edendama sallivust ja tegema algatusi vihkamise ning vägivalla ja ekstremismi vastu võitlemiseks;

14. kutsub Euroopa islamiorganisatsioone üles võtma endale selge kohustuse tagada iga usukogukonna võrdse austamise alusel aktiivne solidaarsus kristlike kogukondadega;

14a.nõuab tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident täidaks kohustust pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17 lõike 3 kohaselt kirikutega korrapärast dialoogi, et kristlaste tagakiusamise teemat kui esmatähtsat küsimust korrapäraselt arutada;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.