RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Campania jäätmekriis

26.1.2011

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0805/2011 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

Luigi de Magistris, Sonia Alfano, Niccolò Rinaldi, Giommaria Uggias, Adina-Ioana Vălean fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0073/2011

B7‑0073/2011

Euroopa Parlamendi resolutsioon Campania jäätmekriisi kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse direktiivi 75/42/EMÜ jäätmete kohta, eriti selle artiklit 4;

–   võttes arvesse direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta, eriti selle artiklit 2;

–   võttes arvesse direktiivi 99/31/EÜ prügilate kohta, eriti selle artiklit 11 ja II lisa;

–   võttes arvesse jäätmeid käsitlevat raamdirektiivi (2008/98/EÜ) eriti selle artikleid 17 ja 18;

–   võttes arvesse oma 19. novembri 2003. aasta resolutsiooni jäätmete raamdirektiivi[1] kohta;

–   võttes arvesse oma 16. septembri 1998. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule jäätmekäitlust käsitlevate direktiivide kohaldamise kohta^[2]2;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni 28.–30. aprillini 2010 Itaalias Campanias viibinud teabekogumismissiooni töödokumenti^[3]3;

–   võttes arvesse Itaalia Vabariigi seadust 123/2008, mis kuulutati välja 14. juulil 2008;

–   võttes arvesse direktiivi 2008/99 keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 26. aprilli 2007. aasta otsust kohtuasjas C-135/05;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 4. märtsi 2010. aasta otsust kohtuasjas C-297/08;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 260;

–   võttes arvesse direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse, eriti selle artiklit 2;

–   võttes arvesse Århusi konventsiooni,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Campania provintsi jäätmekriis on üks kriitilisemaid peatükke paljude Itaalia piirkondade, sealhulgas Lazio, Calabria ja Sitsiilia jäätmekäitluse probleemses ajaloos, arvestades, et kõigis nimetatud piirkondades kuulutati 1990. aastatel välja jäätmekriis ja määrati ametisse asjaomased erivolituste ja vahenditega valitsuse volinikud;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon võttis 5. oktoobril 2010 peaaegu ühehäälselt vastu töödokumendi, mis käsitleb 28.–30. aprillini 2010 Itaalias Campanias mitmete selle piirkonna jäätmekäitluse probleemiga seotud petitsioonide tulemusel läbi viidud teabekogumismissiooni;

C. arvestades, et pärast 2008. aasta suve kriisi, vahetult pärast petitsioonikomisjoni missiooni aruande vastuvõtmist puhkes piirkonnas uus kriis ja välja kuulutati uus eriolukord; arvestades, et sellest tulenevate erakorraliste meetmete (nt uute prügilate avamine) teatavaks tegemisele järgnesid ulatuslikud protestid;

D. arvestades, et esialgu pakutud lahendus, mis seisnes nn ökopallide ja orgaaniliste jäätmete tootmises, ei pruukinud olla nõuetekohaselt kooskõlas õigusnormidega; arvestades, et jäätmete filtreerimise ja valiku puudulikkuse tõttu on ajutistesse prügilatesse ladestatud hinnanguliselt üle kuue miljoni pressitud jäätmepalli, mille kvaliteet ei vasta normidele ja mis arvatakse sisaldavat mürgiseid jäätmeid;

E.  arvestades, et esimene jäätmepõleti Acerras võeti kasutusele alles 2010. aasta märtsis, kuid selle tööd on häirinud jäätmete eraldamiseks ja töötlemiseks vajaliku infrastruktuuri puudumine; arvestades, et nähtavasti ei ole seatud selgeid norme selle kohta, milliseid jäätmeid tohib põletada, ja nii on jätkuvalt murettekitav jäätmete põletamisel tekkiva mürgise tuha ladustamise probleem;

F.  arvestades, et jäätmete vähendamisel ja olmejäätmete ringlussevõtul on saavutused olnud väga tagasihoidlikud ning olme- ja muid jäätmeid tuuakse prügilatesse endiselt valimatult, mõnel juhul ilmselt läbisegi erinevate tööstusjäätmetega;

G. arvestades, et paljud prügilad on kuulutatud strateegilist huvi pakkuvateks aladeks, millega takistatakse kodanikke ja kohalikke ametivõime, sealhulgas politseid, kontrollimast, mida prügilatesse tegelikult viiakse; arvestades, et enamik prügilaid on erakätes, neil ei ole nõuetekohast tegevusluba ja avalik kontroll nende tegevuse üle puudub;

H. arvestades, et valitsuse erakorralise olukorra volinike võimu peamine tunnusjoon on neile antud õigus mitte arvesse võtta eeskirju ja kontrolle, sealhulgas näiteks keskkonnamõjude hindamist ja riigihankeid käsitlevaid õigusakte, ning neil on nähtavasti kontrollimatu juurdepääs riiklikele vahenditele; arvestades, et erivolinikele on antud volitus otsustada jäätmerajatiste, prügilate ja põletite asukoha ning lepingute sõlmimise üle firmadega, ilma kohustuseta kohalikke ametivõime ja elanikke langetatud otsustest teavitada; arvestades, et kogu erivolinike süsteem on saanud suure kriitika osaliseks ja käimas on mitmed kohtumenetlused, ning arvestades, et suur osa elanikkonnast näeb jäätmekäitluse erivolinike tegevust pigem osana probleemist kui lahendusena;

I.   arvestades, et vastavalt Århusi konventsioonile on kodanikel õigus saada teavet oma piirkonna olukorra kohta ja ametivõimudel on kohustus seda teavet jagada ning motiveerida kodanike vastutustundlikku suhtumist ja käitumist; arvestades, et direktiivi 2003/35/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa koostatavate kavade ja programmide ettevalmistamisest, muutmisest ja läbivaatamisest;

J.   arvestades, et kodanikke, kes protestisid olukorra vastu ja püüdsid välja pakkuda alternatiivseid meetodeid, eirati või tõrjuti avalikult; arvestades, et riigi poliitiliste ametivõimude peamine vastus protestidele oli jäätmehoidlate ja Acerra jäätmepõleti paigutamine tugeva sõjaväelise kontrolli alla; arvestades, et selle vastu korraldatud hiljutistel avalikel meeleavaldustel toimusid arreteerimised, mis näitab selgelt, et kodanike ja ametivõimude suhted on tõsiselt rikutud ning et kodanike rahulolematus muutub aja jooksul üha suuremaks;

K. arvestades, et volinike eriolukorrale omane juhtimistegevus ja nende suutmatus lahendada probleeme, mida süvendab institutsioonilise järelevalve ja tasakaalu puudumine, on loonud eeldused organiseeritud kuritegevuse tekkeks; arvestades, et on selged tõendid organiseeritud kuritegelike rühmituste, nagu Camorra pikaajalise seotuse kohta tulutoova jäätmekäitluse protsessiga, sealhulgas Põhja-Itaalia tööstusettevõtete mürgiste jäätmete mahalaadimisega sadadesse ebaseaduslikesse prügilatesse ja isegi merre; arvestades, et on kujutlematu, et ametivõimud ei olnud nii ulatuslikust kuritegevusest teadlikud;

L.  arvestades, et Euroopa Komisjon otsustas 2007. aastal peatada 2006.–2013. aasta rahastamisperioodist 135 miljoni euro suuruse toetuse väljamaksmise jäätmeprojektide edendamiseks, nagu ka 10,5 miljoni euro väljamaksmise 2000.–2006. aasta rahastamisperioodist, kuni jäätmekriisiga tegelevate erivolinike ametikohad on kaotatud;

M. arvestades, et praegune jäätmemajandus tugineb põhiliselt prügilatele ja jäätmete põletamisele, mis ei ole kooskõlas uue jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) suunistega; arvestades, et piirkonna jäätmekäitluse kohta puudub endiselt ühtne tegevuskava, mis oleks kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega, ja et eiratakse jäätmekäitluse hierarhiat ning prügilate ja jäätmepõletite ohutut kasutamist;

N. arvestades, et kuna ohtlikud jäätmed on segatud ja/või kõrvaldatud läbisegi koos olme- ja orgaaniliste jäätmetega ning kuna otsuste tegemisel prügilate rajamise kohta Chiaiano sarnastele aladele ei ole piisavalt läbi arutatud geoloogilisi ja hüdroloogilisi tegureid, on tagajärjeks ümbruskonna pinnase ja põhjavee allikate suur saasteoht; arvestades, et sellega rikutakse jäätmete raamdirektiivi artikleid 17 ja 18 ning prügilaid käsitlevat direktiivi;

O. arvestades, et Terzigno prügila Cava Saris, mis asub Vesuvio rahvuspargis Natura 2000 ja UNESCO maailmapärandi alal, ei vasta prügilaid käsitleva direktiivi nõudmistele jäätmete vastuvõtmise korra kohta;

P.  arvestades, et Euroopa Kohus märkis 26. aprillil 2007 kohtuasjas C-135/05 tehtud otsuses, et Itaalia Vabariik ei ole täitnud ühenduse õigusaktidest tulenevaid kohustusi – ei ole rakendanud kõiki vajalikke meetmeid, millega tagada jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine ilma inimeste tervist ohtu seadmata ning keskkonnaohtlikke protsesse ja menetlusi kasutamata, ning keelata jäätmete mahajätmine, merre uputamine või kontrollimata kõrvaldamine; arvestades, et oma hiljutises, 4. märtsi 2010. aasta kohtuasjas C-135/05 tehtud otsuses tunnistas Euroopa Kohus, et kuna Itaalia Vabariik ei ole Campania maakonnas võtnud kõiki vajalikke meetmeid, ei ole ta täitnud direktiivi 2006/12 artiklitest 4 ja 5 tulenevaid kohustusi;

Q. arvestades, et parlament nõudis juba oma 16. septembri 1998. aasta resolutsioonis jäätmekäitlust käsitlevate direktiivide kohaldamise kohta, et süstemaatiliselt algatataks rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu, kes ei täida nimetatud direktiivide kõiki sätteid, ja kord kvartalis esitataks nimekiri Euroopa Kohtus liikmesriikide vastu algatatud kohtuasjade kohta, sealhulgas selliste kohtuasjade kohta, milles kohus on oma otsuse juba teinud, samuti nimekiri kohtu määratud trahvide kohta, ning oma 19. novembri 2003. aasta resolutsioonis jäätmete raamdirektiivi järelaruande kohta nõudis parlament põhjalikku ja pidevat järelevalvet ning kehtivate jäätmealaste õigusaktide rakendamise kooskõlastamist,

1.  kutsub üles leidma kiiresti püsivat lahendust, mis vastab ELi kriteeriumidele, eelkõige jäätmemajanduse hierarhial põhineva jäätmekäitluskava rakendamist vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ;

2.  tuletab meelde, et jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide järgimine Campanias nõuab väga suurt jõupingutust, et vähendada jäätmete hulka ja panna põhirõhk jäätmetekke vältimisele ning jäätmete vähendamisele, taaskasutusele ja ringlussevõtule ning tagada piisav infrastruktuur, ning märgib, et selles valdavalt põllumajanduslikus piirkonnas tuleb rohkem tähelepanu pöörata eelkõige orgaaniliste jäätmete taaskasutusele – aspekt, millele on seni vähe tähelepanu pööratud;

3.  on seisukohal, et Itaalia ametivõimude võetud erandlikud pikaajalised meetmed, sealhulgas erivolinike ametisse nimetamine ning jäätmehoidlate minek „strateegiliselt tähtsate“ aladena sõjaväe kontrolli alla, on olnud kahjulikud ning leiab, et jäätmekäitluse läbipaistmatu korraldamine avalik-õiguslike asutuste poolt on pigem suurendanud kui vähendanud organiseeritud kuritegelike ühenduste osalemist nii piirkonna ametlikus jäätmekäitluses kui ka ebaseaduslikus tööstusjäätmete kõrvaldamises; nõuab seetõttu eri vastutavate asutuste tegevuse palju suuremat läbipaistvust;

4.  rõhutab usalduse taastamise tähtsust, pidades struktureeritud raamistikus kodanike ja ametiasutuste osalusel ning eri valitsustasandite vahel struktureeritud dialoogi; peab kahetsusväärseks, et ametivõimud süüdistavad kodanikke, kes rahumeelselt demonstreerivaid uute prügilate avamise vastu, ning peab kahetsusväärseks julgeolekuorganite vägivalda kodanike vastu; on veendunud, et piirkonna jäätmeprobleemidele saab püsiva lahenduse leida ainult siis, kui kodanikke kaasatakse aktiivselt kogu protsessi vältel;

5.  nõuab, et komisjon pikendaks tähtajatult keeldu eraldada piirkonna jäätmeprojektidele ELi vahendeid ja hoida need külmutatuna kuni on valmis usaldusväärne jäätmekäitluskava, mille kiidavad ühiselt heaks kõik mõjutatud sidusrühmad;

6.  tunneb muret kogumisplatsidele kuhjatud 7 miljoni tonni jäätmepallide pärast, eelkõige Taverna del Rés, ning rõhutab, et nende kõrvaldamine ja hävitamine tuleb seada esikohale, kui on põhjalikult kindlaks tehtud nende täpne sisaldus; nõuab, et jäätmepallid hävitataks nõuetekohaselt[4] ning et seda tehtaks jäätmekäitluskava raames selgelt kindlaks määratud töötluskohtades ja kooskõlas õiguskorraga;

7.  märgib, et viivitamatut tähelepanu nõuab avalik ja ebaseaduslik sega- ja identifitseerimata jäätmete ladestamine Ferandelle ligidal, ja nõuab rangete haldusmeetmete kehtestamist; tuletab pädevatele asutustele meelde, et vastavalt direktiivile saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (2008/1, muudetud direktiiviga 2010/75)^[5]1 peavad need kehtestama range kontrolli teatavat liiki tööstusjäätmete töötlemise üle, olenemata nende päritolust; märgib samuti, et tööstus-, eri- ja toksiliste jäätmete käitlemiseks vajaliku infrastruktuuri arendamise tagamiseks tuleb kindlaks määrata selleks spetsiaalselt ette nähtud alad kooskõlas ELi direktiivide sätetega; nõuab, et selgitataks orgaaniliste jäätmete kavandatud vastuvõtukoha vähest kasutamist, ja nõuab selle kasutusse võtmist eeldusel, et see vastab jäätmekäitluse direktiivis kehtestatud kriteeriumidele;

8.  peab kahetsusväärseks prügilate avamist Vesuvio rahvuspargi looduskaitse all olevatel aladel, näiteks Terzignos; on kindlalt vastu nende prügilate laiendamise kavadele ja on seisukohal, et ettepanek teise prügila avamiseks Terzignos (Cava Vitiello) on lubamatu eksimus; teeb komisjonile ettepaneku taotleda Euroopa Kohtult kohtumäärust, juhul kui looduskaitsealustes piirkondades asuvaid praegusi prügilaid laiendatakse või avatakse uusi Natura 2000 aladel;

9.  nõuab tungivalt, et Itaalia valitsus tegutseks selles küsimuses kooskõlas ELi õigusaktidega ning eelkõige täidaks Euroopa Kohtu kahte viimast kohtuotsust ja kõrvaldaks kõik tõestatud ELi õiguse rikkumised, ning tuletab meelde kohustust võtta meetmeid ELi õigustiku järgimise tagamiseks igal tasandil;

10. kutsub komisjoni üles tegema oma pädevuse piires kõik endast oleneva, et jälgida, näiteks süstemaatiliste kontrollide abil, et Itaalia pädevad asutused tagaksid tõhusalt jäätmete nõuetekohase kogumise, sortimise ja töötlemise ning et piirkonna ametivõimud esitaksid usutava tegevuskava;

11. on seisukohal, et kohustustekoormat seoses erinevate jäätmeliikide tekitatud saastuse tagajärjel reostunud Campania alade puhastamisega ei peaks kandma mitte maksumaksjad, vaid – järgides põhimõtet „saastaja maksab” – need, kes on saastuse tekkimise eest vastutavad;

12. märgib, et Itaalia ei teatanud 26. detsembri 2010. aasta tähtajaks, et on üle võtnud direktiivi 2008/99 keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, kuid ootab Itaalialt direktiivi täielikku järgimist ja sanktsioonide kohaldamist direktiivis loetletud jäätmetega soetud rikkumiste eest, muu hulgas juriidilistele isikutele, kui vastavad tingimused on täidetud;

13. palub komisjoni algatada Itaalia suhtes viivitamatult rikkumismenetlus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 kohaselt, eesmärgiga määrata karistus, mis tagab, et Itaalia ametiasutused täidavad Euroopa Kohtu otsust ja hoolitsevad eelkõige selle eest, et olemasolevad prügilad oleksid kooskõlas ELi õigusaktidega; on seisukohal, et see oleks asjakohane ja vastaks Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-304/02, mis kohustab Itaaliat tasuma nii ühekordse trahvisumma pikaajalise jätkuva ELi direktiivide rikkumise eest viimaste aastate jooksul kui ka leppetrahvi, mis hakkab kehtima käesolevast hetkest alates;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Itaalia valitsustele ja parlamendi kodadele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2003)0508.
• [2] ² ELT C 313 12.10.1998, lk 53–99.
• [3] ³ PETI_DT(2010)442870.
• [4]  Uusimate jäätmepallide hävitamiseks näib hetkel olevat ainus sobiv lahendus nende põletamine spetsiaalsetes rajatistes, kuni praegune jäätmete ladestamise ala on täielikult korrastatud; „mumifitseerunud” jäätmete põletamine ei ole võimalik ja seepärast tuleks neid ladestada ainult ametlikult akrediteeritud prügilates kooskõlas ELi prügilaid käsitleva direktiiviga.
• [5] ¹ ELT L 024 29.1 2008 ja ELT L 334 17.12 2010 ülevõtmise tähtajaga 2013.