Menetlus : 2011/2536(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0127/2011

Esitatud tekstid :

B7-0127/2011

Arutelud :

PV 16/02/2011 - 5
CRE 16/02/2011 - 5

Hääletused :

PV 17/02/2011 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0069

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 131kWORD 71k
11.2.2011
PE459.659v01-00
 
B7-0127/2011

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamine


Pervenche Berès tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamise kohta  
B7‑0127/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa(1);

–   võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011) ning sellele lisatud ühise tööhõivearuande eelnõu;

–   võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2011)0006);

–   võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 148;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et pärast iga-aastase majanduskasvu analüüsi vastuvõtmist esitas komisjon ettepaneku, et 2010. aastal vastu võetud tööhõivepoliitika suuniseid tuleks järgida ka 2011. aastal;

B.  arvestades, et praeguse majanduskriisi tõttu on jätkuvalt tõsiseid probleeme süveneva töötuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

C. arvestades, et majanduse elavdamine ja kasv, tööhõive, vaesuse tõkestamine ja sotsiaalne kaasatus on omavahel tihedalt seotud;

D. arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegia ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised kuuluvad peamiste vahendite hulka, et suunata ELi ja liikmesriikide tegevust Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamise suunas;

E.  arvestades, et on hädavajalik teha suuremaid pingutusi kõigil tasanditel, kaasates sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad, et tagada tööhõivesuuniste nõuetekohane rakendamine eesmärgiga suurendada tööturul osalemist, koolitada välja oskustööjõudu ning parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja toimimist,

Juhtimise tugevdamine ja kõrgemate sihtide seadmine Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks

1.  on seisukohal, et pidades silmas komisjoni ettepanekut järgida 2010. aastal vastu võetud tööhõivepoliitika suuniseid ka 2011. aastal, siis on soovitused riiklike reformikavade kohta peamine makromajanduslik järelevalvet võimaldav ja suunav vahend; taunib asjaolu, et parlamenti ei kaasatud sellesse protsessi ning ei peetud arutelu selles küsimuses;

2.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide peamisi väljakutseid seoses tööhõive ja töötusega tuleks asjakohaselt kajastada tulevases makromajanduse tasakaalutust käsitlevas protsessis, Euroopa tööhõivesuuniste poliitilises raamistikus;

3.  on seisukohal, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja Euroopa poolaasta raamistik on otsustava tähtsusega vahendid majanduspoliitika tõhustatud koordineerimiseks ning seega moodustavad olulise osa liidu tegevusest kriisile lahenduste leidmisel; märgib siiski, et neid vahendeid tuleb kasutada viisil, mis järgib demokraatlikke protsesse ja mis peaks toetama ning mitte asendama või vähemtähtsaks muutma olemasolevaid, aluslepingus sätestatud vahendeid, eelkõige majanduspoliitika üldsuuniseid ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, mille puhul tuleb parlament tihedalt kaasata ja temaga konsulteerida; nõuab, et need vahendid lisataks Euroopa poolaasta raamistikku ning erilist tähelepanu pöörataks nende tähtsuse säilitamisele, et täita komisjoni ja nõukogu seatud eesmärk suurendada isevastutust ja demokraatlikku kontrolli;

4.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles liikmesriike poliitiliselt nõustades austama subsidiaarsuse ning sotsiaalse dialoogi põhimõtteid palkade ja pensionide valdkonnas, samuti austama kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusi nendes valdkondades vastavalt siseriiklikele tavadele;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjon tagaksid, et Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa majanduse juhtimise tugevdatud süsteem oleksid tõhusad ja demokraatlikult õiguspärased; rõhutab, et seetõttu on hädavajalik parlamendi tõeline ja õigeaegne kaasamine kogu järelevalve- ja poliitika koordineerimise protsessi; taunib asjaolu, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud ajakavas ei viidata parlamendi rollile selles protsessis;

6.  kutsub liikmesriike üles osalema aktiivsemalt ning konsulteerima korrapäraselt riikide parlamentide, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonnaga; on seisukohal, et tegeleda tuleks praeguse teabe puudumisega riiklike reformikavade konsulteerimismenetluste kohta;

7.  võtab teadmiseks esialgsed viited liikmesriikide tööhõivealastele eesmärkidele; väljendab tõsist muret vähese ambitsioonikuse pärast selles valdkonnas ning eelkõige asjaolu pärast, et parimal juhul jääks hinnanguline ühine tulemus rohkem kui 2% võrra alla ELi peaeesmärgile ja kohustusele saavutada 2020. aastaks 75% tööhõive määr;

8.  kutsub liikmesriike üles oma riiklikke tööhõivealaseid eesmärke ümber hindama, et oleks võimalik saavutada ELi peaeesmärk, ning tähtsustama neid võrdselt eelarve tasakaalustamise eesmärkidega;

9.  lisaks kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ja seadma riiklikud eesmärgid seoses teatavate alarühmadega, nagu noored, naised, puudega inimesed ja eakad töötajad;

10. palub eesmärgid seada nendel liikmesriikidel, kellel veel puuduvad riiklikud eesmärgid sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse tõkestamise valdkonnas, ning tegeleda töötavate vaeste üha süveneva probleemiga; lisaks palub liikmesriikidel eesmärkide seadmisel tagada, et täidetaks Euroopa Ülemkogul kokku lepitud ambitsioonikas eesmärk ning asjakohaselt võetaks arvesse eesmärkide koostoimet, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse valdkonnas;

Tööhõivesuuniste rakendamise tagamine

11. märgib, et kehvad majanduskasvu väljavaated piiravad töökohtade loomise ja tööhõivevõimalusi;

12. kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte jätma tööhõiveküsimusi tahaplaanile, kui kaalutakse iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud komisjoni soovitust seada perioodiks 2011/2012 esmatähtsale kohale eelarve kindlakäeline tasakaalustamine;

13. rõhutab, et liikmesriigid peavad viivitamata suurendama oma pingutusi, et täita eesmärgid kõigis esmatähtsates valdkondades, sealhulgas suurendada tööhõive taset ja vähendada töötust, kasutada ära vähese CO2-heitega uue majanduse potentsiaali luua töökohti, koolitada välja oskustööjõudu, edendada töökohtade kvaliteeti ja elukestvat õpet ning hõlbustada töö ja eraelu tasakaalustamist; on seisukohal, et need pingutused peaksid kajastuma lõplikes riiklikes reformikavades;

14. rõhutab sellega seoses struktuurifondide ja iseäranis Euroopa Sotsiaalfondi olulisust, et vähendada kriisi mõju tööhõivele; on seisukohal, et kõnealustest fondidest eraldatavad vahendid peaksid olema suunatud nende rühmadele toetamisele, kellel on kõige suuremad raskused tööturule sisenemisel või töökoha säilitamisel;

15. on ühtlasi seisukohal, et lisaks tõhusamate tööturumeetmete rakendamisele on Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks hädavajalik tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning muude poliitikavaldkondade, eelkõige makromajanduspoliitika, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika, samuti haridus- ja koolituspoliitika suurem koostoime;

Tõhusamad meetmed suurema hulga paremate töökohtade loomiseks

16. kutsub liikmesriike üles seadma riiklikes reformikavades esmatähtsale kohale tööturul osalemise suurendamise, töötuse vähendamise ja tööturult pikaajalise kõrvalejäämise ennetamise;

17. on seisukohal, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata töökohtade kvaliteedile ja inimväärsele tööle ning pakkumisele suunatud majanduspoliitikale, et suurendada tööturul nõudlust;

18. on sellega seoses seisukohal, et noorte (k.a kooli pooleli jätnute), naiste, eakate, ebasoodsas olukorras või puudega inimeste, rändajate ja etniliste vähemuste esindajate, sealhulgas romade potentsiaali on vaja paremini ära kasutada; kutsub liikmesriike üles oma tööturgu kohandama vastavalt kõnealuste rühmade vajadustele ja oskustele kogu nende elu jooksul;

19. rõhutab, kui oluline on poliitika, mis hõlbustab noorte üleminekut koolist tööle; rõhutab, et kooli pooleli jätnuid ähvardab suur vaesusrisk; rõhutab, et kõigi paindlike ja ajutiste töövormidega, mida sellega seoses kasutatakse, peaksid kaasnema õigus koolitusele ja juurdepääs sotsiaalkindlustusele ning need peaksid aitama inimestel kindlamale tööle üle minna;

20. kutsub liikmesriike üles jätkama poliitika väljatöötamist, et tuua tööturule rohkem naisi ja hoida neid seal, sealhulgas soodustama sel eesmärgil taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiu- ja hooldusvõimaluste kättesaadavust ning paindlikku töökorraldust, mis vastaks pereliikmete hooldajate vajadustele;

21. rõhutab, kui olulised on sihipärased tööturule kaasamise ja oskusi arendavad poliitikameetmed, et toetada väheste oskustega või kvalifikatsioonita isikuid, keda kriis on tabanud kõige rängemini ning kellel on suurim oht jääda pikaajaliselt töötuks;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid omistaksid vajalikku tähtsust kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, elukestvale õppele ning kvalifikatsioonide tunnustamisele;

23. kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid investeeringuid, et hõlbustada tööalast ja geograafilist liikuvust, täiustada tööturu vajaduste analüüsimiseks vajalikke vahendeid ning reformida haridus- ja koolitussüsteeme, kuna see võib parandada oskuste vastavust vajadustele;

24. rõhutab, kui oluline on tööhõivepoliitika, mis aitab kaasa töökohtade loomisele, näiteks VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise ning ettevõtluse edendamise kaudu;

Otsustav tegutsemine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks

25. peab hädavajalikuks, et liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid, et täita võetud kohustused seoses tööhõive taseme tõstmise, inimeste oskuste parandamise, töövõimaluste loomise, vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamisega;

26. rõhutab, et sotsiaalkaitsesüsteemidel on olnud oluline roll majanduse stabiliseerimisel ja kriisi sotsiaalse mõju leevendamisel; kutsub seetõttu liikmesriike üles eelkõige eelarve tasakaalustamise vajaduse korral tagama, et sotsiaalkaitsesüsteemid pakuksid endiselt piisavat tuge ning täidaksid oma osa oskuste ja tööalase konkurentsivõime kindlustamisel ja parandamisel, et säilitada ja täiustada inimkapitali ning kasutada majanduse elavdamist täielikult ära;

27. rõhutab, et on hädavajalik tõhustada parimate tavade ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamise valdkonnas ning ühtlasi hõlbustaks see Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamist vaesuse vähendamisel;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0309.

(2)

ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika