RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Praegune olukord Liibüas
7.3.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Marek Henryk Migalski fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0169/2011
B7‑0169/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon praeguse olukorra kohta Liibüas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Liibüa ja Euroopa Liidu vahel koostöö raamlepingu allkirjastamise üle peetavaid läbirääkimisi;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Liibüa kohta;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970/2011;
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust;
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust;
– võttes arvesse asjaolu, et raamlepingu läbirääkimised on alates 22. veebruarist peatatud;
– võttes arvesse kõrge esindaja Ashtoni ja komisjoni hiljutisi avaldusi;
– võttes arvesse asjaolu, et raamlepingu läbirääkimised on alates 22. veebruarist peatatud;
– võttes arvesse laienemise ja naabruspoliitika voliniku Štefan Füle 28. veebruaril 2011. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendi väliskomisjonis (AFET) peetud kõnet hiljutiste sündmuste kohta Põhja-Aafrikas;
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni avaldust, mille tegi president Barroso olukorra kohta Põhja-Aafrikas 2. märtsil 2011. aastal Brüsselis toimunud pressikonverentsil;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et vägivald Liibüas on praeguseks saavutanud vastuvõetamatu taseme, kusjuures tapetud või vigastatud on tuhandeid inimesi ja umbes 100 000 inimest on riigist põgenenud turvalisuse ja humanitaarabi otsinguil;
B. arvestades, et Euroopa on andnud kõnealusele piirkonnale praeguseks abi 3 miljoni euro ulatuses;
C. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja Euroopa Ülemkogu arvates kujutab Liibüas valitsev olukord endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;
D. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud Liibüa suhtes sihtsanktsioone;
E. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule loa väidetavate inimõiguste rikkumiste ja inimsusevastaste kuritegude uurimiseks,
1. nõuab, et kolonel Muammar Abu Minyar al-Gaddafi lahkuks viivitamata võimult, ning tunneb heameelt kõikide finantsvarade, sh pereliikmete ja nende nimel tegutsevate isikute ning ka Šveitsis hoitavate finantsvarade külmutamise üle;
2. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, kõrge esindaja ja Euroopa Komisjon kaaluksid võimalust tunnustada Banghāzī omavalitsust ja riiginõukogu Liibüa valitsusena ning võimaldada seega riiginõukogul kutsuda riiki välisliitlasi sõjalise abi andmiseks;
3. nõuab tungivalt, et liikmesriigid avaldaksid Liibüa ametivõimudele suurt survet, et tagada süütute meeleavaldajate ebaseaduslike hukkamiste lõppemine;
4. võtab murelikult teadmiseks niisuguste pagulaste üha kasvava arvu, kes põgenevad piirkondadest, kus valitseb vägivald, ja otsivad humanitaarabi Liibüa piiril;
5. märgib, et meeleavaldajate vastu on kasutatud vastuvõetamatut jõudu ja et on esitatud teateid selle kohta, et julgeolekuteenistused on kasutanud pisargaasi ja ehtsat laskemoona relvastamata tsiviilelanike vastu;
6. nõuab tungivalt, et Liibüa praegused juhid tunnistaksid olukorra tõsidust, ning kordab, et kodanikuühiskond taotleb demokraatiat;
7. tunneb heameelt liikmesriikide juhtide poolse Liibüas valitseva olukorra hiljutise hukkamõistu üle ja kordab ELi liikmesriikide poolse solidaarsuse vajadust;
8. tunneb heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Ülemkogu karmi seisukoha üle;
9. väljendab sügavat muret riigist põgenevate isikute elutingimuste ja ohutuse pärast ning pakub rahalist abi liikmesriikidele, kes võtavad pagulasi vastu;
10. kutsub nõukogu, komisjoni ja kõrget esindajat üles jälgima tähelepanelikult piirkonnas valitsevat olukorda;
11. kutsub lääneliitlasi ja sõbralikke Araabia riike üles kaaluma tõsiselt mässuliste üleminekuvalitsuse tunnustamist Liibüa ametliku valitsusena ja andma vajalikku sõjalist abi elanikkonna kaitsmiseks uute veresaunade eest ning kaaluma aktiivselt kõiki sõjalisi võimalusi, sh lennukeelutsooni ja kaitsealuse piirkonna loomist, kus sisepagulased saavad otsida varjupaika, kui Gadaffi alustab taas rünnakuid tsiviilaladel;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Liibüa riigi valitsusele.