Menetlus : 2011/2599(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0232/2011

Esitatud tekstid :

B7-0232/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 14
CRE 06/04/2011 - 14

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.4
CRE 07/04/2011 - 6.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0149

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 119kWORD 68k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0228/2011
30.3.2011
PE459.768v01-00
 
B7-0232/2011

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemaline konverents


Thijs Berman, Michael Cashman, Corina Creţu, Patrice Tirolien fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemalise konverentsi kohta  
B7‑0232/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 2008. aasta otsust kutsuda kokku ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents, mis toimub 9.–13. mail 2011 Istanbulis;

–   võttes arvesse 2001. aastal Brüsselis toimunud ÜRO kolmandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil vastu võetud vähim arenenud riike käsitlevat Brüsseli tegevusprogrammi aastateks 2001–2010, mille eesmärgiks on vähendada äärmist vaesust ja nälga suunatud sekkumise ja sidusalade abil ning edendada säästvat arengut;

–   võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke (200–2015), eesmärgiga vähendada vaesust 2015. aastaks poole võrra;

–   võttes arvesse 2010. aasta septembris toimunud ÜRO kõrgetasemelise aastatuhande arengueesmärkide teemalise istungi tulemusi;

–   võttes arvesse suure laenukoormusega vaeste riikide (HIPC) algatust;

–   võttes arvesse oma 9. veebruari 2011. aasta resolutsiooni toiduainete hinnatõusu kohta;

–   võttes arvesse ELi algatust „Kõik peale relvade”;

–   võttes arvesse ELi 1. jaanuari 2011. aasta päritolureeglite GSP-režiimi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et vähim arenenud riikide arv on võrreldes 1971. aastaga kahekordistunud ning et praegu on 48 riiki, mis moodustavad rahvusvahelise kogukonna kõige vaesema ja haavatavama osa; arvestades, et vähim arenenud riikide kategooriast on möödunud aastakümne jooksul edukalt väljunud üksnes kaks riiki (Roheneemesaared ja Maldiivid);

B.  arvestades, et vähim arenenud riigid on kõige haavatavamad nii välis- kui sisetekkeliste šokkide suhtes, nagu finants- ja toidukriis, kliimamuutus ja energiakriis jne, mis halvendavad nende olukorda;

C. arvestades, et 78% vähim arenenud riikide elanikest peab praegu toime tulema vähem kui 1,25 USA dollariga päevas;

D. arvestades, et hoolimata positiivsetest arengutest vähim arenenud riikides on Brüsseli tegevusprogramm vähim arenenud riikide jaoks jäänud endiselt lõpetamata tegevuskavaks ning rahvusvaheline kogukond, kes kohustus rakendama Brüsseli tegevusprogrammi soovitusi, ei ole seda teinud;

E.  arvestades, et kuigi arenguabi on märgatavalt suurenenud, jääb see siiski Brüsseli tegevusprogrammi seatud eesmärkidele tublisti alla ning suurem osa vähim arenenud riikidest puutuvad endiselt kokku äärmise vaesuse, taristute puudumise, puudulike tootmisvõimsuste ja kasvava tööpuudusega;

F.  arvestades, et neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil kavatsetakse anda Brüsseli tegevusprogrammile põhjalik hinnang ning võtta vastu uue tegevuskava aastateks 2011–2020; arvestades, et konverentsil määratakse samuti kindlaks väljakutsed, millega vähim arenenud riigid järgmisel aastakümnel silmitsi seisavad, ning vajalikud meetmed;

G. arvestades, et neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil kinnitatakse uuesti ülemaailmseid kohustusi vähim arenenud riikide vajadustele vastamiseks; arvestades, et ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemalise konverentsi jätkuv ettevalmistustöö sisaldab riiklikke läbirääkimisi, piirkondlikke kohtumisi ja konverentse ning see hõlmab suurt hulka eri sidusrühmasid, nagu parlamendiliikmed, kodanikuühiskond ja erasektor;

H. arvestades et aluslepingus nõutud poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärkide puudumine kaubanduse, investeerimise, põllumajanduse ja toorainete hinnaspekulatsiooni osas avaldas vähim arenenud riikide jätkusuutlikule arengupotentsiaalile negatiivset mõju;

I.   arvestades, et kuigi põllumajandus on paljude vähim arenenud riikide majanduse alus ja selles valdkonnas töötab kuni 90% tööjõust, on toiduga kindlustatus ohtu seatud;

J.   arvestades, et majandusareng on ühine väljakutse arenenud riikidele, kellel on vastutus ja kohustus aidata arengumaadel vaesusest vabaneda;

K. arvestades, et esmane vastutus oma arengu eest on arengumaadel enestel, kavandades ja rakendades kohaseid poliitikaid ja head valitsemistava, eesmärgiga oma elanikud vaesusest välja tuua;

L.  arvestades vajadust demokraatliku valitsemistava, inimõigustest kinnipidamise ning suurema tähelepanu järele konfliktide lahendamisele, rahu tagamisele ja riigi ülesehitamisele, selleks et tagada sujuv üleminek ebakindlusest rahule ja julgeolekule ning toetada jätkusuutlikke ja kaasavaid institutsioone,

1.  on seisukohal, et neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents peaks olema tulemustele suunatud, tooma välja selged näitajad ja seadma eesmärgi vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu poole võrra, tuginedes tõhusatele ja läbipaistvatele järelevalve ja järelmeetmete mehhanismidele;

2.  nõuab, et rahvusvaheline kogukond täidaks oma kohustused ning jätkaks tööd eesmärgi saavutamisel, et ametlik arenguabi vähim arenenud riikidele moodustaks 0,20 % kogurahvatulust senise 0,15 % asemel, mobiliseerides selleks eeskätt sisemaised ressursid ning täiendades neid uuenduslike rahastamismehhanismidega, kaasates avaliku ja erasektori partnerid, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja rahaloomeasutused; nõuab, et arengupartnerid rakendaksid täielikult Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ja Accra tegevuskava; need kujutavad endast siiski vaid minimaalseid püüdlusi ja isegi kui kõik eesmärgid saavutatakse, on siiski vaja jätkuvalt märkimisväärseid vahendeid vaesuse vastu võitlemiseks ning maailma vaeste tervishoiu- ja haridusstandardite parandamiseks;

3.  nõuab, et EL ja liikmesriigid arutaksid neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil arengu uuenduslike rahastamisvahendite rakendamist, näiteks finantstehingute maksu; rõhutab, et ametliku arenguabi kohustusi ja uuenduslikke rahastamisvahendeid tuleb võitluses vaesuse vastu käsitleda hädavajalike ja teineteist täiendavatena;

4.  nõuab, et vähim arenenud riikide puhul peetaks esmatähtsaks toiduga kindlustatust, suutlikkuse suurendamist põllumajanduses, tööstuses, teenindussektoris ja taristutes, samuti kaasavat majanduskasvu, tehnoloogia kättesaadavust ning inim- ja sotsiaalset arengut;

5.  nõuab, et EL ja teised arenenud riigid kaotaksid strukturaalsed tõkked, mis takistavad vähim arenenud riike realiseerimast oma jätkusuutliku arengu põhivajadusi, reformides rahvusvahelist majanduspoliitikat, mis hõlmaks muu hulgas WTO reformi, rahvusvahelisi kaubanduseeskirju ja kohustusliku mehhanismi loomist, et takistada illegaalset kapitali väljavoolu ja maksudest kõrvalehoidumist vähim arenenud riikides; sellise poliitika loomist, mis tagaks täieliku läbipaistvuse rahvusvahelistes finantstehingutes;

6.  rõhutab vajadust kaasa aidata arenguriikide maksusüsteemi arendamisele ning hea valitsemistava kujunemisele maksuküsimustes; nõuab, et EL ja rahvusvaheline kogukond laiemalt kehtestaksid piisava läbipaistvusnõude äriühingutele, kes investeerivad ja tegutsevad arengumaades, sh aruandluse maksude maksmise kohta riigiti ja iga projekti kohta eraldi;

7.  nõuab säästvat arengut silmas pidades ausate ja õiglaste kaubanduseeskirjade kehtestamist ning integreeritud poliitika rakendamist paljude majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste puhul;

8.  nõuab tõhusaid meetmeid seoses hindade ebastabiilsuse ja läbipaistvusega, finantsturgude reguleerimisega ning vähim arenenud riikide haavatavuse ja selle vähendamisega;

9.  rõhutab tungivalt vajadust suurendada vähim arenenud riikide suutlikkust kliimamuutuse negatiivsete mõjudega võitlemisel, edendada tehnoloogiasiiret, tõhustada meetmeid, mis on kooskõlas Cancúni kohanemisraamistikuga, ning keskkonnasäästlikke poliitikaid, mis on koskõlas Kopenhaageni kokkuleppega;

10. kordab uuesti, et inimõiguste universaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõte on alus, millest lähtudes parandada legitiimset demokraatlikku valitsemistava ja poliitilist arutelu vähim arenenud riikidega;

11. on seisukohal, et 2010. aasta septembris toimunud aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumise tulemusi tuleks kasutada raamistikuna vaesuse kaotamise kiirendamisel;

12. nõuab vähim arenenud riikide võlgade kustutamist;

13. nõuab, et neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents keskenduks poliitikavaldkondade arengusidususele, hõlmates valdkondi nagu kaubandus- ja arengukoostöö, kliimamuutus, transport, energeetika, toiduga kindlustatus, ränne, samuti ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika