Menetlus : 2011/2656(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0262/2011

Esitatud tekstid :

B7-0262/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 17
CRE 06/04/2011 - 17

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.7

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0152

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 117kWORD 60k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0256/2011
4.4.2011
PE459.799v01-00
 
B7-0262/2011

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Olukord Côte d'Ivoire’is


Charles Goerens, Marielle De Sarnez, Ramon Tremosa i Balcells, Marietje Schaake, Kristiina Ojuland, Sonia Alfano fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Côte d'Ivoire’is  
B7‑0262/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Côte d'Ivoire’i kohta, eelkõige 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni(1),

–    võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) otsuseid;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et pärast kuudepikkust hõõguvat kodusõda ja muutumatut olukorda toimus märtsi lõpus järsk pööre, Alassane Ouattara poolehoidjatest relvajõud saavutasid kontrolli peaaegu kogu riigi üle ning valmistuvad nüüd lõplikuks rünnakuks presidendipalee vastu Abidjanis;

B.  arvestades, et sagenenud on väärkohtlemine, kättemaks ja arvete klaarimine, mistõttu lähinädalatel võib karta halvimat, eriti juhul, kui ei saavutata ühtki poliitilist lahendust;

C. arvestades, et Punane Rist ja Caritas on osutanud riigi lääneosas Duékoués toimunud vähemalt 800 inimese massimõrvale, mis võis olla suunatud guere kogukonna vastu;

D. arvestades, et Alassane Ouattara tunnistati rahvusvahelise üldsuse poolt 28. novembril 2010. aastal toimunud presidendivalimiste õiguspäraseks võitjaks, ning arvestades, et praegune olukord on tingitud sellest, et ametist lahkuv president Laurent Gbagbo keeldub võimu loovutamast;

E.  arvestades, et vaenutegevuse algusest saadik on hukkunud rohkem kui pooltuhat inimest ja üle miljoni on ümber asunud;

F.  arvestades viimase nelja kuu sündmuste äärmiselt negatiivseid majanduslikke tagajärgi nii Côte d’Ivoire’i kui ka kogu Lääne-Aafrika jaoks;

G. arvestades Côte d’Ivoire’i valitsuse poolt 1. oktoobril 2003. aastal esitatud deklaratsiooni artikli 12 lõiget 3, millega Côte d’Ivoire aktsepteerib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust Côte d’Ivoire’i territooriumil alates 19. septembrist 2002 toimunud kuritegude osas,

1.  on seisukohal, et esmatähtis on tsiviilisikute kaitse, arvestades korrale allumatute relvastatud rühmituste olemasolu, kes võivad käituda kontrollimatult; kutsub ÜRO Côte d’Ivoire’i operatsiooni (UNOCI), kes sai selleks volitused, üles kaitsma tsiviilelanikke, sealhulgas jõudu kasutades ning eelkõige etnilisel alusel läbi viidavate kollektiivsete karistusaktsioonide vältimiseks; rõhutab ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni poolt konflikti osapooltele esitatud üleskutset hoiduda kättemaksvast käitumisest;

2.  kutsub Côte d’Ivoire’i seaduslikke ametivõime üles tegema kõik selleks, et taastada õigusriik, keelates eelkõige kättemaksu ja vägivalla ning määrates selle eest karistuse; kutsub üles kehtestama sanktsioone nende suhtes, kes kasutavad vägivalda või õhutavad seda;

3.  kinnitab veel kord oma hukkamõistu ametist lahkuva presidendi Laurent Gbagbo keeldumise suhtes tunnustada presidendivalimiste tulemusi, mis on Côte d’Ivoire’is nõudnud mitmesaja inimese elu ja sundinud sadu tuhandeid ümber asuma, ning kutsub teda üles viivitamatult võimult lahkuma ja end seaduslikele ametivõimudele üle andma;

4.  nõuab demokraatia taastamist Côte d’Ivoire’is ja rahva valimistel antud häälte austamist, ning tuletab meelde, et rahvusvaheline üldsus toetab Ouattarat, 2010. aasta novembri presidendivalimiste õiguspärast võitjat;

5.  tuletab meelde, et rikkumiste toimepanijad võetakse oma tegude eest vastutusele, ning rõhutab, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on valmis inimsusevastaste kuritegude toimepanijate suhtes viivitamata tegutsema; tuletab meelde, et Côte d’Ivoire’i uurib esmalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur;

6.  nõuab, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutavad isikud ei jääks karistamata; väljendab heameelt ÜRO otsuse üle moodustada rahvusvaheline komisjon riigis viibivate relvajõudude toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimiseks ning soovib, et ÜRO Julgeolekunõukogu pöörduks hagiga Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;

7.  mõistab eelkõige hukka tsiviilelanike vastu raskerelvade kasutamise ning rünnakud ÜRO relvajõudude vastu, kohtuvälised hukkamised ja vägistamised ning kõikide poolte kõik vägivallaaktid, mis võivad liigituda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvateks inimsusevastasteks kuritegudeks;

8.  väljendab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 30. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üle, millega kehtestatakse sanktsioonid Laurent Gbagbo suhtes ning sihtotstarbelised meetmed isikute ja üksuste suhtes, kes takistavad rahuprotsessi ja rahvuslikku leppimist, ning kutsub Aafrika Liitu üles samamoodi toimima; rõhutab nende meetmete kiire ja tulemusliku rakendamise olulisust, sh riigist põgenemise korral;

9.  on arvamusel, et konflikti lõppedes on vältimatult vajalik luua nn tõe- ja lepituskomisjon, võttes eeskujuks omaaegse Lõuna-Aafrika Vabariigis loodud komisjoni, et tuua ilmsiks inimõiguste rikkumised ja kaitsta ohvrite õigusi;

10. rõhutab, et oluline on kinni pidada humanitaarabi ja riigi taastamiseks abi andmise lubadustest, et rahuldada Côte d’Ivoire’i elanikkonna vajadused ning tulla toime kasvava arvu riigisiseselt ümberasunute ja pagulastega;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO Côte d’Ivoire’i operatsioonile (UNOCI), Aafrika Liidu institutsioonidele, sh Üleaafrikalisele Parlamendile, ECOWASile, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning ELi liikmesriikidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0492.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika