RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Naftahindade tõusust tulenev Euroopa kalandussektori kriis

9.5.2011

suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0306/2011, B7‑0307/2011, B7‑0308/2011, B7‑0310/2011, B7‑0311/2011 ja B7‑0313/2011 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

Alain Cadec, Antonello Antinoro, Jarosław Leszek Wałęsa, Maria do Céu Patrão Neves, Jim Higgins, Ioannis A. Tsoukalas, Rareş-Lucian Niculescu, Crescenzio Rivellini, Werner Kuhn, Vito Bonsignore fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0297/2011

B7‑0297/2011

Euroopa Parlamendi resolutsioon naftahindade tõusust tuleneva Euroopa kalandussektori kriisi kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris;

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2005. aasta teatist „Riigiabi tegevuskava. Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (KOM(2005)0107);

–   võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid;

–   võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2010. aasta teatist „Energia 2010 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” (KOM(2010)0639);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele;

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni kütuse hinna tõusust põhjustatud kriisi kohta kalandussektoris[1];

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et kalandussektori tegevuse toetamine on Euroopa Liidu huvides, sealjuures mitte ainult selle jätkusuutlikkuse ja tööhõive säilitamine, vaid ka liidu toiduga kindlustatuse tagamine;

B.  arvestades, et energia etendab kalandussektori tegevuskuludes olulist osa ning seepärast sõltub kalurite tegevuse kulu suurel määral naftahinnast;

C. arvestades, et naftahinna tõus avaldab otsest mõju kalurite sissetulekutele;

D. arvestades, et finants- ja majanduskriis avaldab eelkõige mõju tööstusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) ning ohustab primaar- ja sekundaarsektori tegevust ning tööhõivet;

E.  arvestades, et poliitiline kriis Magribi ja Lähis-Ida riikides on põhjustanud naftahindade tõusu üle 100 dollari barreli eest; arvestades, et naftahinnad on ikka veel väga ebakindlad, kui võtta arvesse araabia maades valitsevat üldist poliitilist ebastabiilsust;

F.  arvestades, et hiljutine naftahindade tõus on põhjustanud kriisi kalandussektoris ja pannud kalurid tugevalt muretsema;

G. arvestades, et kala- ja vesiviljelustoodete hind kujuneb tasakaalu saavutamisel pakkumise ja nõudluse vahel ja kuna Euroopa Liit sõltub siseturu vajaduste rahuldamiseks suurel määral impordist kolmandatest riikidest (60%), saavad tootjad väga vähe või ei saa üldse mõjutada kalatoodete hinnataset;

H. arvestades, et kalandussektor on majanduslikult raskes olukorras ja seda on juba tugevalt mõjutanud erinevad laevade demonteerimisoperatsioonid, mis on seotud kvootide ja saagi vähendamisega ning Euroopa kalalaevastiku vähendamisega ühise kalanduspoliitika raames;

I.   arvestades, et nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/238 eesmärk on vähendada toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju ning eelkõige kompenseerida või vähemalt vähendada kõigi niisuguste, ka ajutiste raskuste tagajärgi, mille tõttu selliste toodete pakkumise märkimisväärne vähendamine takistaks tõsiselt ELi majandustegevust;

J.   arvestades, et komisjon lubab liikmesriikidel läbipaistvuse tingimusel anda kalapüügiettevõtetele vähese tähtsusega abi kuni 30 000 euro ulatuses kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui seda peetakse läbipaistvaks,

1.  väljendab toetust ELi kaluritele ning palub komisjonil ja nõukogul võtta asjakohaseid meetmeid, mis hõlbustaksid kalurite tegevust;

2.  palub komisjonil suurendada vähese tähtsusega abi ülemmäära ettevõtte kohta 30 000 eurolt 60 000 eurole kolmeaastase ajavahemiku jooksul;

3.  tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et kiiremas korras on vaja tugevdada liidu varustatust energia valdkonnas, kuid samuti on vaja ka paremini teavitada turge ning tagada tarbijatele kindlustunne toornafta varude suhtes, eelkõige nafta kättesaadavuse suhtes kriisi või puuduse ajal;

4.  palub komisjonil esitada tegevuskava rannikupiirkondade jaoks, kus tegeldakse aktiivselt kalapüügiga;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, tootjaorganisatsioonidele ja Euroopa kalatööstusele.

• [1]  ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 32.