RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ungari muudetud põhiseadus
29.6.2011
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Renate Weber, Sophia in 't Veld, Sarah Ludford, Sonia Alfano, Cecilia Wikström, Alexander Alvaro, Norica Nicolai, Nathalie Griesbeck, Gianni Vattimo fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0379/2011
B7‑0379/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ungari muudetud põhiseaduse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49, 56, 114, 167 ja 258, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist;
– võttes arvesse Ungari uut põhiseadust, mille võttis 18. aprillil 2011 vastu Ungari Rahvusassamblee ja allkirjastas 25. aprillil 2011 Ungari president ning mis jõustub 1. jaanuaril 2012 (edaspidi „põhiseadus”);
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” ehk Veneetsia komisjoni arvamusi nr CDL(2011)001 ja CDL(2011)016, mis käsitlevad kolme Ungari uue põhiseaduse koostamise protsessist tulenevat õigusküsimust ja Ungari uut põhiseadust;
– võttes arvesse 25. jaanuaril 2011 Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel esitatud resolutsiooni ettepanekut nr 12490 teemal „Tõsised tagasilöögid õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas Ungaris”;
– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust nr 30141/04 (Schalk and Kopf vs. Austria), eriti selle obiter dicta't;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendis Ungari põhiseaduse kohta esitatud suulisi küsimusi ning nõukogu ja komisjoni avaldusi Ungari muudetud põhiseaduse kohta ning järgnenud mõttevahetust, mis toimus 8. juunil;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb Euroopa Liit sellistel väärtustel nagu demokraatia ja õigusriik ning ühemõttelisel põhiõiguste ja -vabaduste kaitsel – nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis – ning mainitud õiguste, vabaduste ja põhimõtete õigusjõu tunnustamisel, mida kinnitab veelgi enam ELi eelseisev ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;
B. arvestades, et kuigi uue põhiseaduse koostamine ja vastuvõtmine kuulub liikmesriikide pädevusse, on nii praegused liikmesriigid kui ka ühinevad riigid kohustatud tagama, et nii põhiseaduste sisu kui ka nendega seonduvad protsessid oleks kooskõlas ELi väärtuste, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning vastuvõetud põhiseaduste säte ja mõte ei oleks vastuolus nimetatud väärtuste ja aktidega; arvestades, et eelmainitut kinnitab selgelt tõsiasi, et mitmed praegused ELi liikmesriigid on pidanud ELiga ühinemiseks läbi vaatama ja muutma või kohandama oma põhiseadust vastavalt ELi aluslepingute nõuetele, seda eriti Euroopa Komisjoni nõudmisel;
C. arvestades, et põhiseaduse loomise protsessi, sh uue põhiseaduse koostamist ja selle lõplikku vastuvõtmist on mõjutanud läbipaistvuse puudumine, puudujäägid parlamendi enamuse ja opositsiooni vahelises dialoogis, asjakohaseks avalikuks aruteluks mittepiisavad võimalused, väga piiratud aeg[1], ning arvestades, et põhiseadus on üldtunnustatud raamistik tavapärastele demokraatlikele protsessidele[2] ja et see peaks rajanema suurimal võimalikul konsensusel Ungari ühiskonnas[3], nagu on seda kahetsusega nentinud Veneetsia komisjon;
D. arvestades, et põhiseadust on laialdaselt kritiseerinud liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas liikmesriikide valitsuste esindajad, ning et põhiseadus võeti vastu üksnes koalitsiooni kuuluvate saadikute häälte alusel, mistõttu puudus eespool mainitud poliitiline ja ühiskondlik konsensus;
E. arvestades, et Euroopa Parlament jagab Veneetsia komisjoni väljendatud muret seoses võimude lahususel ja tasakaalustatusel põhineva süsteemi nõrgestamisega, pidades eriti silmas sätteid, mis puudutavad parlamendi enamuse volitusi, ning konstitutsioonikohtu, kohtu ja kohtunike võimu vähendamist õiguskorra sõltumatute tagajatena, mis omakorda võib ohtu seada Ungari kohtusüsteemi sõltumatuse;
F. arvestades, et põhiseadus ei tunnista mitmeid õigusi ja kohustusi, mida Ungaril tuleb lähtuvalt oma rahvusvahelistest kohustustest täita, nagu näiteks kohustus keelustada surmanuhtlus, seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine, reaalne eluaegne vangistus ning põhiõiguste järgimise peatamine või piiramine erilises õiguskorras;
G. arvestades, et kui võtta arvesse põhiseaduses esitatud väärtusi, ebaselget sõnastust, mida on kasutatud põhimõistete, nagu „perekond” määratlemisel, ning õigust elule alates eostamise hetkest, kaasneb põhiseadusega oht diskrimineerida teatavaid ühiskonnarühmi, eriti rahvus-, usu- ja seksuaalvähemusi, üksikvanemaga perekondi, tsiviilpartnerluse sõlminud paare ning naisi;
H. arvestades, et põhiseaduses ei ole selgesõnaliselt antud garantiid, et Ungari austab teiste riikide territoriaalset terviklikkust; arvestades, et kõnealuse sätte puudumine ja preambuli ebaselge sõnastus – eriti neis osades, mis puudutavad Ungari riigi kohustusi välismaal elavate etniliste ungarlaste vastu – võivad anda õigusliku aluse tegudele, mida naaberriigid võivad tõlgendada sekkumisena oma siseküsimustesse, mis omakorda võib piirkonnas pingeid tekitada;
I. arvestades, et põhiseaduses preambulile antud õigusliku iseloomuga võivad kaasneda õiguslikud ja poliitilised tagajärjed ning et see võib tingida õiguskindlusetuse; arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ülevõtmine võib põhjustada Ungari ja rahvusvaheliste kohtute pädevuste kattumise, nagu on sellele tähelepanu juhitud Veneetsia komisjoni arvamuses;
J. arvestades, et põhiseadusest lähtuvalt tuleb vastu võtta üle 30 n-ö kõige olulisema õigusakti (nn kardinaalsed õigusaktid), milleks on vajalik põhiseadusjärgne 2/3 häälteenamus ja mis reguleerivad mitmeid Ungari institutsioonilise süsteemi, põhiõiguste kohaldamise kui ka kultuuri-, usu-, sotsiaal-majandusliku ja finantspoliitikaga seotud valdkondi ning mis tegelikult muudab nende õigusaktide vastuvõtmise põhiseadusega seotud protsessi osaks; arvestades, et põhiseaduses preambulile antud iseloomuga võivad kaasneda õiguslikud ja poliitilised tagajärjed ning et see võib tingida õiguskindlusetuse;
K. arvestades, et kõnealune põhiseadus näeb ette, et mitmeid küsimusi – nagu perekonda käsitlevate õigusaktide erieeskirjad ning maksu- ja pensionisüsteemide põhieeskirjad, mis tavaliselt kuuluvad valitsuse pädevusse või mida reguleeritakse seadusandliku organi tavapärase otsusega – hakatakse reguleerima nn kardinaalsete õigusaktidega, millega piiratakse iga tulevase valitsuse tegevust, millel pole 2/3 häälteenamust, vähendatakse edaspidiste valimiste tähtsust ning antakse 2/3 häälteenamusega valitsustele rohkem võimalusi oma poliitiliste eelistuste kinnistamiseks; arvestades, et seetõttu võib eri- ja üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine kardinaalsete õigusaktide kaudu seada ohtu demokraatia põhimõtte;
L. arvestades, et kultuuri-, usu-, sotsiaal-majanduslikku ja finantspoliitikat ei tohiks kinnistada kardinaalsetesse õigusaktidesse, nagu rõhutab ka Veneetsia komisjon;
M. arvestades, et eelarvenõukogu – piiratud demokraatliku legitiimsusega parlamendiväline organ – saab volituse panna veto üldeelarve vastuvõtmisele rahvusassamblees, mille puhul võib riigipea rahvusassamblee laiali saata ning seega piiratakse tõsiselt demokraatlikult valitud seadusandliku võimu tegevust; arvestades, et seni hästitoimivas nelja parlamendivoliniku süsteemis asendatakse parlamendivolinikud ühe üldombudsmani ja kahe saadikuga, mis ei pruugi pakkuda õiguste kaitset samal tasandil ning ei kata endise isikuandmete ja teabevabaduse voliniku pädevust; arvestades, et isikuandmete ja teabevabaduse voliniku pädevus kantakse üle asutusele, mille tegevust ei ole täpsustatud;
N. arvestades, et Ungari valitsus ja valitsusparteid vahetasid uue põhiseaduse vastuvõtmise ajal välja isikud kesksetel ametikohtadel, mille näiteks võib tuua uue peaprokuröri, riigikontrolli esimehe ja eelarvenõukogu esimehe; arvestades, et uue põhiseaduse järgi kaob kasutuselt ülemkohtu esimehe mõiste, mida hakkab asendab kohtupresident, kelle valib otse Ungari parlament, kus on valitsusparteidel on 2/3 häälteenamus; arvestades, et valitsusparteid on äsja esitanud ja valinud konstitutsioonikohtu viis liiget;
O. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on otsustanud koostada põhiseaduse kohta aruande, toetudes muu hulgas Veneetsia komisjoni arvamusele;
P. arvestades, et uue põhiseaduse koostamist ja vastuvõtmist ei olnud valitsusparteide valimisprogrammides mainitud;
Q. arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban-ki Moon nentis, et ta pooldaks seda, kui Ungari valitsus küsiks nõu ja soovitusi riigist endast ja Euroopa Nõukogult või Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt, ning et ta on seisukohal, et Ungari peaks Euroopa Liidu liikmesriigina nõu saamiseks ja põhiseaduse läbivaatamiseks pöörduma Euroopa institutsioonide poole;
R. arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán on kinnitanud oma valmisolekut esitada põhiseadus selliseks läbivaatamiseks,
1. palub Ungari riigiasutustel tegeleda Veneetsia komisjoni arvamustes tõstatatud arvukate ja tõsiste küsimuste, probleemide ning esitatud soovitustega ning viia sisse vajalikud muudatused kas põhiseadusesse, kardinaalsetesse õigusaktidesse, tavaõigusaktidesse või põhiseaduse tõlgendamisse, nagu komisjon on soovitanud; jagab täielikult Veneetsia komisjoni kriitikat selle kohta, et põhiseadus on kesksetes valdkondades, nagu kohtusüsteem ja üksikisikute põhiõigused, ebatäpne ning et kultuuri-, usu-, moraali-, sotsiaal-majandusliku ja finantspoliitika kinnistab suures ulatuses kardinaalsete õigusaktidega 2/3 häälteenamusega valitsus, kuigi kõnealuste valdkondade poliitika üle peaks otsustama valitud seadusandliku võimu häälteenamusega; nõustub komisjoni märkustega preambuli kohta, mis puudutavad põhiseaduse tõlgendamist;
2. palub Ungari riigiasutusi, et nad püüaksid aktiivselt saavutada võimalikult suurt konsensust, et tagada suurem läbipaistvus, tegelik poliitiline ja sotsiaalne kaasatus ning laiaulatuslik arutelu põhiseadusega ettenähtavate kardinaalsete õigusaktide eelseisval koostamisel ja vastuvõtmisel;
3. palub Ungari riigiasutustel muuta põhiseadust nii, et see kaitseks selgelt ja vastavalt Ungari rahvusvahelistele kohustustele kõiki põhilisi sotsiaalseid ja kodanikuõigusi, sellega keelustataks surmanuhtlus, reaalne eluaegne vangistus ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine ning et selles oleks selgesti väljendatud, et Ungari kodanikud omandavad põhiõigused kohe pärast sündi, ilma et see seoks neid mis tahes kohustustega;
4. palub Ungari riigiasutustel muuta põhiseadust, eriti selle preambulit nii, et see tagaks kõikide kodanike õiguste võrdse kaitse, sõltumata usust, soost, rahvusest või kuulumisest mõnda muusse ühiskonnarühma, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, ning nii, et selles oleks selgemini väljendatud riigi ja kiriku lahusus ning ajakirjandusvabadus üksikisiku õigusena, mitte ainult riikliku kohusena;
5. palub Ungari riigiasutustel muuta põhiseadust, sh selle preambulit viisil, mis tagaks selge garantii, et Ungari austab teiste riikide territoriaalset terviklikkust seoses Ungarist väljaspool elavate etniliste ungarlastega;
6. palub Ungari riigiasutustel veel kord kinnitada kohtusüsteemi sõltumatust, tagades otseselt kohtusüsteemi juhtimise sõltumatuse – taastades konstitutsioonikohtu õiguse, mille alusel võib ta igasuguste eranditeta eelarvealaseid õigusakte läbi vaadata, nagu nõutakse seda Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas – ning vaadates läbi sätte, mis käsitleb kohtunike kohustuslikus korras pensionile jäämise iga, mida alandati;
7. palub Ungari riigiasutustel tagada, et tulevaste kardinaalsete õigusaktidega reguleeritaks küsimusi, mis on seotud abordi, perekonnapoliitika, maksu- ja pensionisüsteemi ning üldisemas plaanis kultuuri-, usu-, moraali-, sotsiaal-majandusliku ja finantsvaldkonnaga, nii et oleks võimalik anda tulevastele valitsustele ja demokraatlikult valitud seadusandlikule võimule võimalus nendes küsimustes otsuseid vastu võtta, ilma et need valdkonnad oleksid kinnistunud põhiseaduses või liiga üksikasjalikes kardinaalsetes õigusaktides; palub Ungari valitsusel läbi vaadata eelarvenõukogu praegused volitused;
8. palub Ungari riigiasutustel veenduda, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ülevõtmisega ei kaasneks tõlgendamisprobleeme ega riiklike kohtute, konstitutsioonikohtu ja Euroopa Kohtu pädevuste kattumist;
9. palub Ungari riigiasutustel tagada, et parlamendivolinike süsteemi ümberkorraldamine ei kahjustaks praegust õiguste kaitse ja edendamise taset sellistes valdkondades nagu rahvusvähemuste kaitse, isikuandmete kaitse ja avaliku teabe läbipaistvus ning asjaomaste organite sõltumatust; palub Ungari riigiasutustel õiguslikult kompenseerida konstitutsioonikohtuga seotud actio popularis'e tühistamine, säilitades näiteks kaudse tegevuse vahendava osaleja kaudu, nagu ombudsman või muud asjakohased organid;
10. palub Euroopa Komisjonil Ungari põhiseadust ja eelseisvat üldiste õigusaktide vastuvõtmist põhjalikult ja igakülgselt uurida ja analüüsida, lähtudes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, aluslepingute sättest ja mõttest ning ühenduse õigustikust;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, OSCE-le ning ÜRO-le.