RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ungari muudetud põhiseadus
29.6.2011
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Monika Flašíková Beňová, Kinga Göncz, Csaba Sándor Tabajdi fraktsiooni S&D nimel
Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0379/2011
B7‑0380/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ungari muudetud põhiseaduse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49, 56, 114, 167 ja 258, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist;
– võttes arvesse Ungari põhiseadust, mille võttis 18. aprillil 2011 vastu Ungari Vabariigi Rahvusassamblee (edaspidi „uus põhiseadus”);
– võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamusi nr CDL(2011)016 ja CDL(2011)001, milles käsitletakse Ungari uut põhiseadust ja selle loomeprotsessist tulenevat kolme õigusküsimust;
– võttes arvesse 25. jaanuaril 2011 Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel esitatud resolutsiooni ettepanekut nr 12490 tõsiste tagasilöökide kohta õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas Ungaris;
– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust nr 30141/04 (Schalk ja Kopf v. Austria), eriti selle obiter dicta't;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia ja õigusriik, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, ühemõttelisel põhiõiguste ja -vabaduste kaitsel, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ning mainitud õiguste, vabaduste ja põhimõtete õigusjõu tunnustamisel, mida kinnitab veelgi enam ELi eelseisev ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;
B. arvestades, et uue põhiseaduse vastuvõtmine pärast ELiga ühinemist on ebatavaline nähtus ning arvestades, et kuigi liikmesriikidel on ainuõigus uute põhiseaduste koostamiseks ja vastuvõtmiseks, tuleks ELi tasandil erilist tähelepanu pöörata eespool nimetatud dokumendi vormile ja sellega seotud protsessidele, et tagada, et vastuvõetud põhiseaduse sisu ja mõte ei oleks vastuolus ühenduse õigustiku sisu ja mõttega;
C. arvestades, et uue põhiseaduse koostamine ja vastuvõtmine toimus erakordselt lühikese ajavahemiku jooksul, mis ei jätnud piisavalt aega põhjalikuks ja sisuliseks avalikuks aruteluks põhiseaduse esialgse teksti üle;
D. arvestades, et uus põhiseadus võeti vastu ainult valitsuserakondade parlamendisaadikute häältega, mistõttu poliitilist konsensust ei saavutatud;
E. arvestades, et ta jagab Veneetsia komisjoni väljendatud muret, eelkõige seoses põhiseaduse vastuvõtmisprotsessi läbipaistvuse, avatuse, kaasatavuse ja ajakavaga ning seoses muudatusega kontrollisüsteemis, eelkõige seoses uut Ungari konstitutsioonikohust ja kohtuid ning kohtunikke puudutavate sätetega, mis võivad seada Ungari kohtusüsteemi sõltumatuse ohtu;
F. arvestades, et uues põhiseaduses ei tunnistata mitmeid õigusi ja kohustusi, mida Ungaril tuleb lähtuvalt oma rahvusvahelistest kohustustest täita ning edendada, näiteks kohustus keelustada surmanuhtlus, seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine ja põhiõiguste järgimise peatamine või piiramine eriliste õigusaktide alusel;
G. arvestades, et kui võtta arvesse põhiseaduses esitatud väärtusi, ebaselget sõnastust, mida on kasutatud selliste põhimõistete nagu „perekond” ja „õigus elule alates eostamise hetkest” määratlemisel, kaasneb põhiseadusega oht diskrimineerida teatavaid ühiskonnarühmi, eriti rahvus-, usu- ja seksuaalvähemusi, üksikvanemaga perekondi, tsiviilpartnerluse sõlminud paare ning naisi;
H. arvestades, et põhiseaduses ei ole selgesõnaliselt antud tagatist, et Ungari austab teiste riikide territoriaalset terviklikkust; arvestades, et kõnealuse sätte puudumine ja preambuli ebaselge sõnastus – eriti neis osades, mis puudutavad Ungari riigi kohustusi välismaal elavate etniliste ungarlaste vastu –, võivad anda õigusliku aluse tegudele, mida naaberriigid võivad tõlgendada sekkumisena oma siseküsimustesse, mis omakorda võib aga piirkonnas pingeid tekitada;
I. arvestades, et uues põhiseaduses sedastatakse, et selle preambulil on õigusjõud, millel võivad olla õiguslikud ja poliitilised tagajärjed ning mis võib põhjustada õiguslikku ebakindlust;
J. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta lisamine uute põhiseadusesse võib põhjustada Ungari ja rahvusvaheliste kohtute pädevuste kattumise, millele on tähelepanu juhitud Veneetsia komisjoni arvamuses;
K. arvestades, et uues põhiseaduses on erinevalt varasemast deklareeritud, et Ungari ametlik vääring on forint, mis võib euro kasutuselevõttu tulevikus raskendada, tekitades ebavajalikke õiguslikke takistusi;
L. arvestades, et uues põhiseaduses nõutakse 2/3 poolthäälte enamusega vastu võetavate nn kardinaalsete seaduste ulatuslikku kasutamist, mis reguleeriksid mitmeid Ungari institutsioonilise süsteemi ja põhiõigustega seonduvaid küsimusi; arvestades, et tegelikult muudab see nende vastuvõtmise osaks uuest Ungari põhiseaduslikust protsessist;
M. arvestades, et uue põhiseaduse kohaselt tuleb paljusid valdkondi, nagu perekonnaõiguse ja maksu- ja pensionisüsteemide konkreetsed aspektid, mida tavaliselt kuuluvad valitsuse pädevusse või seadusandja otsustusõiguse alasse, hakata ka reguleerima kardinaalsete seadustega, mis tähendab, et tulevikus on valimistel palju väiksem tähtsus ning valitsus saab oma 2/3 poolthäälte enamusega suurema õiguse oma poliitiliste eelistuste kindlaksmääramiseks; arvestades, et seetõttu võib eri- ja üksikasjalike eeskirjade reguleerimine kardinaalsete õigusaktidega ohtu seada demokraatia põhimõtte;
N. arvestades, et kultuuri-, usu-, sotsiaal-majanduslikku ja finantspoliitikat ei tohiks kinnistada kardinaalsetesse õigusaktidesse, nagu rõhutab ka Veneetsia komisjon;
O. arvestades, et taasasutatud eelarvenõukogul saab volituse panna veto üldeelarve vastuvõtmisele rahvusassamblees, mille puhul võib riigipea rahvusassamblee laiali saata ning seega piiratakse tõsiselt demokraatlikult valitud seadusandja tegevust;
P. arvestades, et seni hästitoimivas nelja parlamendivoliniku süsteemis asendatakse parlamendivolinikud ühe üldombudsmani ja kahe asendusliikmega, mis ei pruugi pakkuda õiguste kaitset samal tasandil ning ei kata endise isikuandmete ja teabevabaduse voliniku pädevust; arvestades, et viimase pädevus antakse ametiasutusele, kelle modus operandi`t ei ole täpsustatud;
Q. arvestades, et Ungari valitsus ja valitsusparteid nimetasid uue põhiseaduse vastuvõtmise ajal uusi isikud kesksetele ametikohtadele, näiteks uue peaprokuröri, riigikontrolli esimehe ja eelarvenõukogu esimehe;
R. arvestades, et Ungari parlament on valinud kohtunikud, kes hakkavad istuma uues Ungari konstitutsioonikohtus, nagu on nõutud uues põhiseaduses; arvestades, et nende isikute nimetamine ja valimine ei toimunud poliitilise konsensuse alusel; arvestades, et uue põhiseadusega reguleeritakse kohtusüsteemi väga üldiselt, mis jätab ebaselgeks, kas ülemkohus jätkab uue nime all oma praeguse presidendiga;
S. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on otsustanud koostada uue Ungari põhiseaduse kohta aruande, toetudes Veneetsia komisjoni arvamusele;
T. arvestades, et uue põhiseaduse koostamist ja vastuvõtmist ei olnud valitsuserakondade valimisprogrammides mainitud;
U. arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon soovitas „Ungari valitsusel küsida nõu ja soovitusi riigisiseselt ja Euroopa Nõukogult või Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt”, ning on seisukohal, et Ungari peaks Euroopa Liidu liikmesriigina nõu saamiseks põhiseaduse läbivaatamisel pöörduma Euroopa institutsioonide poole,
1. kutsub Ungari ametivõime üles kaaluma Veneetsia komisjoni arvamuses esitatud soovitusi ja tegelema selles tõstatatud teemade ja probleemidega, muutes selleks kas uut põhiseadust või seda tõlgendades või tehes seda edasiste kardinaalsete või tavaseaduste abil;
2. palub Ungari ametivõimudelt, et nad püüaksid aktiivselt saavutada võimalikult suurt konsensust, et tagada suurem läbipaistvus, ja edendaksid tegelikku poliitilist ja sotsiaalset kaasatust ning laiaulatuslikku arutelu põhiseadusega ette nähtud üldiste õigusaktide eelseisval koostamisel ja vastuvõtmisel;
3. kutsub Ungari ametivõime üles kasutama maksu- ja pensionisüsteeme reguleerivate põhiliste kardinaalsete seaduste suhtes väga kitsast lähenemisviisi, mis võimaldaks valitsustel ja demokraatlikult valitud seadusandjal tulevikus langetada autonoomseid otsuseid riigi rahanduspoliitika kohta; palub sellega seoses Ungari valitsusel läbi vaadata eelarvenõukogu praegused volitused;
4. kutsub Ungari ametivõime üles kaaluma uue põhiseaduse, eriti selle preambuli muutmist, et see tagaks kõigi kodanike õiguste võrdse kaitse sõltumata nende kuulumisest mingisse, usulisse, seksuaalsesse, etnilisse või muusse ühiskondlikusse rühma, ja lisama põhiseadusesse selge sätte kiriku ja riigi lahususe kohta;
5. palub Ungari ametivõimudel muuta põhiseadust, sealhulgas selle preambulit nii, et see annaks selge tagatise, et Ungari austab Ungarist väljaspool elavate etniliste ungarlaste toetuse taotlemisel teiste riikide territoriaalset terviklikkust;
6. palub Ungari ametivõimudel veel kord kinnitada kohtusüsteemi sõltumatust, taastades uue Ungari konstitutsioonikohtu õiguse, mille alusel võib ta igasuguste eranditeta eelarvealaseid õigusakte läbi vaadata, nagu nõutakse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas, vaadates läbi sätte, mis käsitleb kohtunike kohustuslikus korras pensionile jäämise iga, mida alandati, ning tagades otseselt kohtusüsteemi juhtimise sõltumatuse;
7. teeb Ungari ametivõimudele ettepaneku kaaluda uue põhiseaduse muutmist, et sellega kaitstaks selgelt kõiki põhilisi kodaniku- ja sotsiaalseid õigusi, järgitaks Ungari rahvusvahelisi kohustusi, keelustataks surmanuhtlus, eluaegne vangistus tingimisi vabastamise võimaluseta ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine, antaks piisavaid tagatisi seoses põhiõiguste kaitsega ja deklareeritaks, et Ungari kodanikud omandavad põhiõigused kohe pärast sündi, ilma et see seoks neid mis tahes kohustustega;
8. palub Ungari ametivõimudel tagada, et parlamendivolinike süsteemi ümberkorraldamine ei kahjustaks praegust õiguste kaitse ja edendamise taset sellistes valdkondades nagu rahvusvähemuste kaitse, isikuandmete kaitse ja avaliku teabe läbipaistvus ning nende valdkondade eest vastutavate organite sõltumatust;
9. palub Ungari ametiasutustel tagada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta lisamisega uute põhiseadusesse ei kaasneks tõlgendamisprobleeme ega riiklike kohtute, uue Ungari konstitutsioonikohtu ja Euroopa Kohtu pädevuste kattumist;
10. palub Euroopa Komisjonil Ungari põhiseadust ja eelseisvat üldiste õigusaktide vastuvõtmist põhjalikult ja igakülgselt uurida ja analüüsida, et kontrollida, kas need vastavad ühenduse õigustikule, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning aluslepingu sisule ja mõttele;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ning OSCE-le.