RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni 2012. aasta tööprogrammi ettevalmistamine
29.6.2011
vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3
Lothar Bisky
fraktsiooni GUE/NGL nimel
B7‑0386/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2012. aasta tööprogrammi ettevalmistamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe IV lisa, millega Euroopa Parlamendile antakse õigus paluda komisjonil esitada oma ettepanekute ja kommentaaride loetelu komisjoni järgmise aasta tööprogrammile;
– võttes arvesse läbivaadatud raamkokkuleppes uue elemendina kehtestatud kokkuvõtvat aruannet, mis ei sisalda mitte ainult Euroopa Parlamendi prioriteete, vaid ka hinnangut komisjoni konkreetse aasta tööprogrammile;
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi 7. juuni 2011. aasta kokkuvõtvat aruannet;
– võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta eelmist resolutsiooni komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,
A. arvestades, et tulenevalt ülemaailmsest majandus- ja finantskriisi mõjust mõnedele oma euroala liikmesriikidele, eelkõige Kreekale, Portugalile ja Iirimaale, kes seisavad silmitsi suurte eelarvepuudujääkidega ning rahvusvaheliste finantsturgude spekulatsioonidega riikliku maksevõimelisuse osas, on Euroopa Liidu majanduslik ja finantsstabiilsus sattunud väga kriitilisse situatsiooni;
B. arvestades, et senini on kõik nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga poolt olukorra stabiliseerimiseks võetud meetmed, eriti stabiilsuspakti karmistamine, olukorda vaid halvendanud, kuna need ei ole lõppu teinud peamisele põhjusele, milleks on finantsspekulatsioon, vaid kehtestanud selle asemel ranged kasinusmeetmed liikmesriikidele, vähendades tuntavalt palku, sotsiaaltoetusi ja üleüldse riiklikke kulutusi, nagu kriis oleks vaid valede riiklike poliitikate tagajärg;
C. arvestades, et kasvab avalikkuse vastuseis sellisele kasinuspoliitikale, väljendudes massimeeleavalduste, üldstreikide ja muude erinevate vastupanuvormide kujul;
D. arvestades, et äärmiselt kõrge vaesuse määr ELis on sügava majandus- ja finantskriisi tõttu alates 2009. aastast veelgi kasvanud ning jõudnud enneolematule tasemele 84 miljonit inimest, sh 19 miljonit last, ning tegu on maailma ühe rikkaima piirkonnaga; arvestades, et rikkuse maht on kasvanud ning on suurem kui enne ülemaailmset kriisi, kuid samal ajal on kasvanud ka selle ebaühtlane jaotumine,
1. kritiseerib asjaolu, et komisjoni 2011. aasta tööprogramm süvendas veelgi ELi neoliberaalset poliitikat, mis ei teinud midagi kriisi vältimiseks ega toonud kaasa lubatud paranemist tööhõive, vaesuse vähendamise, energiatõhususe ega teadus- ja arendustegevuse valdkondades, vaid süvendas liberaliseerimispoliitikat, vähendas avalikke teenuseid ja nõrgendas sotsiaalkindlustusskeeme, reforme ettekäändeks tuues; milline tee viib sotsiaalse polariseerumise suurenemisele, kahjustades meie ühiskondlikku stabiilsust;
Majanduskasv ja tööhõive
2. lükkab tagasi ELi majanduse juhtimise põhimõtted ja normid, mis ei peegelda adekvaatselt ELis valitsevat ulatuslikku tasakaalustamatust; kritiseerib asjaolu, et kõnealuste ettepanekute eesmärk on karmistada ennetavaid ja korrigeerivaid aspekte end mitteõigustanud stabiilsuse ja majanduskasvu paktis, mis saadab paljude liikmesriikide majandused sügavasse surutisse ja tekitab väga negatiivseid tagajärgi enamiku Euroopa riikide majandusele;
3. rõhutab vajadust tühistada stabiilsuse ja majanduskasvu pakt ning luua selline tööhõive ja majanduskasvu pakt, mis edendab avaliku sektori investeeringuid;
4. väljendab uuesti oma karmi kriitikat liidu uue finantsjärelevalveraamistiku suhtes; mõistab hukka asjaolu, et see ei mõjuta finantsriskide tegelikke allikaid;
5. kritiseerib ELi soovimatust reguleerida ja ohjata riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde, mis makrousaldatavusnormatiividega seotud riske suurendades kriisile märkimisväärselt kaasa aitasid; osutab, et erakapitali investeerimisfondid vastutavad ulatusliku ettevõtete odava ülesostmise, arvukate töökohtade kadumise ja paljude ettevõtete likvideerimise eest ELis; kritiseerib karmilt asjaolu, et ELi uue riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde käsitleva õigusakti eesmärk on nende kahjulike toodete standardimine ja neile õiguskindluse andmine, mitte nende ohjamine;
6. rõhutab vajadust tugevdada reitinguagentuure käsitlevaid eeskirju ja parandada reitinguagentuuride üle teostatavat järelevalvet kogu maailmas; teeb ettepaneku asutada selline Euroopa ametiasutus, mis lahendaks huvide konflikte, mis raskendavad krediidireitingu protsessi;
7. kritiseerib tugevalt asjaolu, et ELi–IMFi abipakettide raames võtsid komisjon ja nõukogu kasutusele meetmed, mis muutsid vahendite väljamaksmise sõltuvaks miinimumpalkade kärpimisest, palkade „jäikuse” vähendamisest, pensioniõiguste kärpimisest, tööjõuturgude paindlikumaks muutmisest ja palkade tihedamast seostamisest „ettevõtte tasandi tootlikkusega, sealhulgas arbitraaži ja kollektiivläbirääkimiste süsteemide reformi abil”; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealune poliitika kujutab endast sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste õiguste rasket rikkumist;
8. rõhutab, et liikmesriikidele antav igasugune rahaline toetus peab olema seotud Euroopa sotsiaalse mudeli põhimõtetega, selgelt hoiduma kärbetest avalikus sektoris, deflatsiooni põhjustavast palkade külmutamisest jne, ning seda tuleb anda järk-järgult, et vältida protsüklilist riiklike kulude vähendamist;
Tööhõive ja sotsiaalküsimused
9. nõuab tungivalt aluslepingu järgmise muutmise kontekstis sotsiaalse arengu klausli sisseviimist ELi esmasesse õigusesse;
10. hoiatab komisjoni ettepaneku eest tööaja direktiivi sätteid järjekordse läbivaatamise teel nõrgendada, vastavalt oma teatises tööturu osapooltega konsulteerimise teise etapi kohta väljendatud põhimõtetele;
11. kutsub komisjoni üles algatama viivitamatult rikkumismenetlusi nende liikmesriikide vastu, kes ei ole täielikult rakendanud Euroopa Kohtu otsust valveaja ja hüvitispuhkeaja kohta, ning nende liikmesriikide vastu, kes ei täida ELi õigusakte maanteetranspordi tööaja valdkonnas;
12. rõhutab, et Euroopa tööhõivestrateegia ja koondsuunised järgmiseks poliitikatsükliks aastatel 2013–2016 ei tohi põhineda turvalise paindlikkuse põhimõttel, vaid peaksid keskse toetuspunktina aluseks võtma nn hea töö kontseptsiooni, keskendudes tugevalt töökvaliteedi edendamisele, täiustatud sotsiaalsele turvalisusele ja sotsiaalsele kaasatusele, töötajate kehtivate õiguste täiendamisele ja uute õiguste sisseviimisele, sotsiaalsete riskide paremale juhtimisele ning töö- ja töövälise elu ühitamisele; nõuab kindlalt, et liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid ebakindla ja mittetüüpilise tööhõive järkjärguliseks lõpetamiseks;
13. rõhutab, et oskuste ja pädevuste arengut kogu eluea kestel soodustab paremini õigustepõhine lähenemisviis aktiivsele tööturupoliitikale ja elukestvale õppele, kõikehõlmav töötervishoid ja tööohutus, üldised ja võrdsed sotsiaalsed ja töötajate õigused kõigile, töö ja eraelu tasakaal ning töö- ja eraelu ühitamine, tööhõive kvaliteedi ja heaolu suurendamine tööl, aga mitte lähenemisviis, mida iseloomustab „töötajate liikuvuse suurendamine” ja turvalise paindlikkuse edendamine; rõhutab, et ELi oskuste ja töökohtade tegevuskava peab olema tihedalt seotud jõuliste pakkumise ja nõudluse alaste kõrvalmeetmetega, mis edendavad rohelist ja sotsiaalset majandust, ning jätkusuutlikku arengut soodustava tööstus- ja regionaalpoliitikaga, mitte üksnes „muutusi ennetava strateegiaga”; kutsub komisjoni üles algatama ühenduse strateegia, milles oleksid ette nähtud meetmed, mis edendavad keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutlike töökohtade loomist nn rohelises ja valges majanduses;
14. rõhutab sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste tähtsust lünkade täitmisel oskustööjõu osas, inimeste sotsiaalse integratsiooni edendamisel ja võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega; tuletab meelde nende potentsiaali uute töökohtade loomisel ning nõuab jõulisi ja jätkusuutlikke investeeringuid nimetatud põhiteenustesse ja taristutesse, samuti nende edasist arendamist; ootab komisjonilt tegevuskava tervishoiutöötajate defitsiidi vähendamiseks;
15. palub komisjonil esitada ettepanek Euroopa noorte garantiiprogrammi loomise kohta, millega tagataks igale ELile noorele õigus saada sobivat hästitasustatud tööd, mis on vastavuses tema kvalifikatsiooni ja oskustega, praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi kohe pärast töötuks jäämist, ja ühenduse tegevusplaan võitluseks noorte töötusega;
16. soovitab seoses uue määrusega Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) tegevuseks 2014–2020, et ESFile eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleb kahekordistada, nii et ESFi kasvavaid ülesandeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluses, uute oskuste ja töökohtade ning kvaliteetse hariduse ja koolituse edendamisel oleks võimalik asjakohaselt rahastada;
Transport
17. väljendab vastuseisu transpordisektori edasisele erastamisele ja liberaliseerimisele ühtse turu lõpuleviimise eesmärgil olukorras, kus on endiselt ebaselge, millised on ettepanekud sotsiaalküsimuste parandamiseks kõigis transpordiliikides sotsiaalse dumpingu vältimiseks;
18. väljendab muret lennujaamapaketi suhtes, mille eesmärk on tõhustada konkurentsi, kehtestades funktsionaalseid õhuruumiosasid ja programmi SESAR toetavad sätted; on seisukohal, et praktika on näidanud, et erastamine ja konkurents ei too kaasa ohutuse ja turvalisuse suurenemist ega reisijate õiguste paranemist, vaid vähendab turvalisust ja halvendab selles sektoris töötavate inimeste sotsiaalseid õigusi;
19. lükkab tagasi Euroopa ühtse raudteepiirkonna kontseptsiooni, mille eesmärk on olemasolevate direktiivide uuestisõnastamise kaudu siseturu loomise ettekäändel allutada ühistransport konkurentsile, propageerida erastamist ja killustada raudteesektori pädevusi, nõudes konkreetselt ametite ja nendega seotud ohutusalaste teadmiste teineteisest lahtisidumist;
20. rõhutab, et Euroopa Raudteeagentuuri pädevuste laiendamise abil oleks võimalik parandada veeremi ohutuse ja sertifitseerimise usaldusväärsuse küsimusi ainult juhul, kui see põhineb riiklike ohutusasutuste poolt juba heaks kiidetud parimate tavadel ja sätetel, ühtlustades kõrgel tasemel nende nõuded, kujutamata endast takistust raudteetranspordile;
Ühise põllumajanduspoliitika reformimine
21. on veendunud, et praeguse ühise põllumajanduspoliitika reformi prioriteediks peab olema tagada väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele ning talumajapidamistele õiglased hinnad, kuid samuti toiduahela suurem läbipaistvus ning rahvusvaheliste kontsernide kuritarvitusliku ostujõu peatamiseks tehtav töö, abi peaks võimalikult otseselt olema seotud tootmisega ning jagatud õiglaselt tootjate ja riikide vahel, arvestades ülemmäärasid ja toetuste ümbersuunamist; ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk peaks olema toiduainete tootmise suurendamine kõigi ELi liikmesriikide territooriumil, et saavutada toiduainetega kindlustatus ja toiduainetega varustamise sõltumatus, järgides samas loomade heaolu, keskkonna- ja toiduohutuse kõrgeimaid standardeid; lisaks sellele tuleks ühise põllumajanduspoliitika reformimisel arvestada, et ei loodaks tõkkeid kolmandate riikide põllumajandustele;
Ühise kalanduspoliitika reformimine
22. rõhutab veel kord, et ühine kalanduspoliitika peaks edendama kalanduse moderniseerimist ja säästvat arengut, tagades selle sektori sotsiaalmajandusliku elujõulisuse, ressursside jätkusuutlikkuse, töökohtade loomise ja säilimise ning kalandustöötajate elutingimuste parandamise;
23. nõuab tungivalt meetmete võtmist kala esmamüügi hinna ja kalandussektori töötajate sissetulekute tõstmiseks ning subsiidiume või kompensatsioonimehhanisme kalandussektori töötajatele, keda on kahjustanud varude taastamiskavadest, mitmeaastastest majandamiskavadest ja ökosüsteemi kaitsemeetmetest tulenevad majanduslikud või sotsiaalsed tagajärjed;
24. kinnitab veelkord, et ühises kalanduspoliitikas tuleb tunnustada väikesemahulise ja rannapüügi eripära ning analüüsida, millises ulatuses rahuldavad olemasolevad rahastamisvahendid sektori vajadusi, ja neid vastavalt kohandada;
25. kutsub üles võtma meetmeid riikliku suveräänsuse tagamiseks seoses liikmesriikide ainuõigusliku majandusvööndi ja kalavarudega, mis võimaldaksid lähedast haldamist; on seisukohal, et iga liikmesriigi oma laevastiku jaoks ainuõigusliku juurdepääsu ala piir tuleb säilitada 12 meremiili juures ning teeb ettepaneku kaaluda võimalust laiendada seda ala külgnevatele aladele, järgides mandrilava piire;
26. väljendab vastuseisu kalavarude mis tahes vormis toimuvale erastamisele, sh kalapüügikvootide ülekantavusele, mis toob kaasa kvooditurud liikmesriikides, kahjustades tõsiselt traditsioonilist kalastust;
Kliimamuutus
27. rõhutab, et ülemaailmne majanduskriis ei saa ega tohi olla vabanduseks tegematajätmistele või kliimaõiguse eiramisele; rõhutab veel kord, et säästva majanduse arengul on põhiroll praegusest kriisist väljumisel; nõuab seetõttu, et tööstuse ümberorienteerimine säästvale kasvule põhineks rohelisel innovatsioonil, edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, vähendades energiasõltuvust ja kindlustades tööhõive ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse nii arenenud kui ka arenevates riikides;
28. nõuab viivitamatult ambitsioonikate kliima- ja energiaalaste meetmete võtmist täiendavate kliimamuutusest tulenevate kulude vältimiseks; palub seetõttu komisjonil mitte piirduda vaid 40% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega aastaks 2020 ning saavutada aastaks 2050 nende vähenemine vähemalt 95% võrreldes 1990. aasta tasemega, et maailma keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu temperatuuriga;
29. nõuab ELilt kohustuslikku eesmärki, et 2020. aastaks annaksid taastuvenergiaallikad 20% ELi energiatarbimisest; nõuab konkreetseid kohustuslikke meetmeid kehtestamaks suuniseid, kuidas rakendada suuremat energiatõhusust taastuvatest energiaallikatest;
30. nõuab, et komisjon algataks puhta arengu mehhanismi ja heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise, mis õõnestavad praegu tõsiselt eesmärki vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ELis ja mujal maailmas; nõuab tungivalt, et tuleks püüelda tõhusa riigisisese vähendamise poole, aga mitte loota turuinstrumentide või paindlikkusmehhanismide peale;
31. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks lisaks ambitsioonikate leevenduseesmärkide vastuvõtmisele projekte, mille abil EL ja arenenud maailm abistaksid arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtul asjakohase rahalise ja tehnilise abi ning tehnoloogilise suutlikkuse suurendamise toetamise kaudu, kohustamata arengumaid hankima selleks kulukaid patente;
32. avaldab kahetsust, et ettepanek läbi vaadata fluoritud kasvuhoonegaaside määrus, mis oli algselt kirjas kui õigusakti ettepanek detsembriks 2011, viidi üle komisjoni jooksva programmi õigusloomega mitteseotud ossa; nõuab tungivalt, et komisjon algataks fluoritud gaaside määruse läbivaatamise ning teeks ettepaneku vähendada kiiresti fluorosüsivesinike tootmist ja tarbimist, kiirendaks järk-järgult osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC) kasutuselt kõrvaldamist eri toodetes ja kasutusvaldkondades ning ohutustaks ja hävitaks kasutuselt kõrvaldatud toodetest ja seadmetest tekkivad kasvuhoonegaasid, mis kahandavad stratosfäärse osooni kihti;
33. palub komisjonil esitada õigusakti ettepanekud lennundusest pärinevate muude gaaside kui CO2 heidete kohta ning õigusakti ettepanekud meretranspordi tekitatavate CO2 heitkoguste kohta, eelkõige võttes meetmed meretranspordi heitkoguste lisamiseks ELi kasvuhoonegaasiheidete vähendamise kohustusse;
Keskkonnapoliitika
34. nõuab hinnangu andmist REACH-määrusele, millele peab järgnema õigusakti ettepanek kaasotsustamismenetluse alusel, sealhulgas tuleks läbi vaadata REACH-määruse reguleerimisala (aastaks 2012), rangemate loa saamise tingimuste kohaldamisala laiendamine sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatele ainetele (aastaks 2013) ning küsimus, kas pikendada kohustust viia läbi kemikaaliohutuse hindamine ja koostada kemikaaliohutuse aruanne teatavate kantserogeensete, mutageensete või paljunemist toksiliselt mõjutavate ainete osas (aastaks 2014);
35. kutsub komisjoni üles esitama asbesti kasutusest kõrvaldamise direktiivi ettepaneku, mis käsitleks järelevalve all toimuvat asbestikiudude kõrvaldamist ja asbestikiudusid sisaldavate seadmete saastest vabastamist või kõrvaldamist, et need lõplikult eemaldada; tuletab sellega seoses meelde oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni REACHi kohta ning konkreetselt selle resolutsiooni lõiget 8;
36. väljendab muret asjaolu pärast, et ettepanek vaadata läbi nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, mis sisaldus algselt komisjoni 2011. aasta tööprogrammis, kõrvaldati komisjoni jooksvast programmist, ilma et sellele oleks määratud uut tähtaega;
37. nõuab viivitamatult järelmeetmeid teatisele veepuuduse ja põudade kohta ning palju ambitsioonikamat lähenemisviisi sellele küsimusele, kui on märgitud komisjoni 2011. aasta tööprogrammis; võttes arvesse selliste nähtuste nagu põua, metsatulekahjude ja kõrbestumise omavahelist seost, palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu üleujutuste direktiiviga analoogiline direktiiv, mis soodustaks veepuuduse, põua ja kliimamuutusega kohanemise ühenduse poliitika vastuvõtmist; kutsub komisjoni üles esitama ja viima koostöös liikmesriikidega ellu õigusakti ettepanekuid ja algatusi metsakaitse ja tulekahjude ärahoidmise valdkonnas; kutsub komisjoni üles esitama hoonete tõhusa veekasutuse direktiivi seoses esialgse projektiga Euroopa veeressursside kaitseks;
38. rõhutab, et ELi 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ei saavutatud ning et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste halvenemise negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju on juba tunda; rõhutab, et Euroopa Liidus on vaid 17% elupaikadest ja liikidest ning 11% olulistest ökosüsteemidest soodsas olukorras; on seisukohal, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ei paku põhjapanevaid lahendusi bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ning ei täida oma eesmärki, kuna puuduvad konkreetsed kohustused; kinnitab veelkord ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi teenuste halvenemise peatamise tähtsust aastaks 2020 ja taotleb bioloogilise mitmekesisuse kaitse integreerimist teistesse ELi poliitikavaldkondadesse ning selle piisavat rahastamist;
Toiduohutus
39. palub komisjonil esitada õigusakti ettepaneku kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu turuleviimise keelustamiseks;
40. nõuab tungivalt, et vaadataks läbi määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta kogu toiduahela ulatuses; avaldab kahetsust, et komisjon ei ole esitanud õigusakti ettepanekut pärast oma aruannet, mis käsitles ametlike kontrollisüsteemide üldist rakendamist (KOM(2010)0441);
Kodanike esikohale seadmine
41. märgib hariduse, noorte ja kodakondsuse valdkonna praeguste programmide edukust ning kutsub komisjoni üles eraldama märkimisväärseid eelarvevahendeid selleks, et vastata kasvavale nõudmisele neis programmides osalemiseks kõikide sotsiaalmajanduslike kategooriate jaoks võrdsema juurdepääsu seisukohalt;
42. rõhutab asjaolu, et kõigile elanikele võrdselt juurdepääsetava kõrgetasemelise hariduse tagamiseks on tähtis märkimisväärne riiklik rahastamine, ning ergutab seega liikmesriike jõuliselt investeerima avaliku hariduse valdkonda; märgib, et nende investeeringutega peaksid kaasnema samavõrd olulised investeeringud sotsiaalpoliitikasse, et likvideerida töökohtadele juurdepääsul diskrimineerimine ning tagada selles suhtes kõigi kodanikele võrdsus;
43. täheldab, et Bologna protsessi rakendamine liikmesriikides on toonud kaasa ülikoolidiplomite kvaliteedi vähenemise, millega kaasneb lõpetajate mitterahuldav integreerumine tööellu; on veendunud, et kõrghariduse moderniseerimine peaks keskenduma kvaliteetsetele teaduslikult põhjendatud teadmistele, mis oleksid globaalsed, tõhusad ja elukestva õppe abil kergesti täiendatavad; on selles suhtes seisukohal, et kõigile elanikele võrdselt juurdepääsetavuse tagamiseks on tähtis märkimisväärne riiklik rahastamine, ning ergutab seega liikmesriike jõuliselt investeerima avaliku hariduse valdkonda; märgib, et nende investeeringutega peaksid kaasnema samavõrd olulised investeeringud sotsiaalpoliitikasse, et likvideerida töökohtadele juurdepääsul diskrimineerimine ning tagada selles suhtes kõigi kodanikele võrdsus;
44. märgib audiovisuaalpoliitika ja kultuuri valdkonna praeguste programmide tähtsust seoses loovuse ja innovatsioonialase võimekusega; avaldab kahetsust mõnedes liikmesriikides toimunud eelarvekärbete pärast nendes valdkondades ning on veendunud, et tugev kunsti riikliku rahastamise traditsioon Euroopas on inimestele pakutava kunsti mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi seisukohast oluline;
45. peab kultuurilist mitmekesisust olemuslikuks globaalhüveks ja on sügavalt veendunud, et kultuuri ei tohiks käsitleda vabakaubanduse reeglite järgi, kuna kultuuriväärtused omavad tihti kõrvalmõjusid, mida turu hinnakujundus ei suuda hõlmata; kutsub komisjoni üles hoolitsema 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtete rakendamise ja nendest kinnipidamise eest;
46. avaldab kahetsust spordi jõulise kommertsialiseerumise pärast ja rõhutab, et spordi Euroopa mõõde peaks keskenduma spordile kui isiksuse arendamise vahendile, tervislikuma eluviisi ning vastastikuse mõistmise ja sotsiaalse kaasatuse edendamisele; peab samavõrd tähtsaks vabatahtliku tegevuse rolli spordivaldkonnas;
Kodanikuvabadused
47. taunib asjaolu, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning Stockholmi programmi alusel vastu võetud ja rakendatud meetmed on toonud kaasa ülepingutatud lähenemisviisi julgeolekuküsimustele, piirates põhiõigusi, sh eraelu puutumatust ja sõnavabadust; väljendab vastuseisu julgeolekumeetmete ebaproportsionaalsusele, mis toob kaasa üha suureneva järelvalve ja profileerimise, nii isikliku kui kollektiivse puutumatuse rikkumise, kuid ei tegele vägivallategude algpõhjustega;
48. kinnitab veel kord oma vastuseisu ELi rändepoliitika repressiivsele lähenemisviisile; nõuab seetõttu uusi algatusi, mis peaksid keskenduma rohkem ümberasujate seaduslikele sisenemiskanalitele ning kõikide ümberasujate õiguste harta koostamisele, toetades samal ajal ELis juba elavate ja töötavate ümberasujate seaduslikustamist;
49. tunneb heameelt ettepaneku üle luua ELis uus ulatuslik õigusraamistik isikuandmete kaitseks ning rõhutab, et see peaks tegema lõpu praegusele andmekaitserežiimide ühtlustamatusele varasema sambastruktuuri eri osade vahel, kindlustades samal ajal andmekaitse põhiprintsiipe, nagu otstarbe piirang, proportsionaalsus, läbipaistvus, informatsiooniline enesemääramine, andmete piiritlemine, andmete säilitamine ja juurdepääsuõigus;
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus
50. nõuab laiaulatuslikku naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegiat, naistevastast vägivalda käsitlevat direktiivi ning naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aastat, nagu Euroopa Parlament juba on taotlenud. See strateegia peaks hõlmama kõiki naistevastase vägivalla vorme. Ei ole vaja luua eraldi tegevuskava näiteks naiste suguelundite moonutamise vastu, vaid kõik naistevastase vägivalla vormid tuleb hõlmata kõikehõlmava ja tulemusliku strateegiaga, mis põhineks naiste õiguste aspektidel ja lähtuks Pekingi tegevusprogrammist jt asjakohastest ÜRO dokumentidest; rõhutab vajadust säilitada ja suurendada Daphne programmi edasist rahastamist;
51. on seisukohal, et ELi migratsiooni- ja varjupaigapoliitikas on tõsised puudused soolisest aspektist vaadatuna ning et on vaja lahendada mitmed küsimused, nagu perekonna taasühinemise õigus ja soolisest tagakiusamisest tulenev varjupaigaõigus;
52. juhib tähelepanu asjaolule, et majanduskriisi ja avalikule sektorile suunatud kasinusmeetmete tulemusena paljudes liikmesriikides tööpuudus ikka veel suureneb ning esineb sagedamini sotsiaalseid probleeme, mis puudutavad noori ja vanu, mehi ja naisi ning nende perekondi erinevalt, ning kutsub seetõttu Euroopa Liitu ja liikmesriike üles pühenduma rohkem vaesuse kaotamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele ja võtma selleks konkreetseid meetmeid, eriti naiste vaesuse ja selle otseselt lastele avalduva mõju kõrvaldamiseks, kuna vaesus ja sotsiaalne tõrjutus kujutavad endast inimõiguste rikkumist ning see puudutab vähemalt iga kuuendat Euroopa Liidu kodanikku;
53. tuletab meelde, et ELil tuleks veelgi kindlamalt kinnitada pühendumust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamisele, mis on soolise võrdõiguslikkuse küsimuste põhivahenditeks sõja ja rahu tingimustes; neid tuleks rakendada kõikidel ELi poliitikatasanditel, eelkõige Euroopa välisteenistuse raames toimuva õigusaktide ja meetmete väljatöötamise käigus, ja ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas;
Intellektuaalomandi õigused
54. palub komisjonil esitada igakülgne intellektuaalomandi õiguste kaitse strateegia, mis hõlmaks kõiki intellektuaalomandi õiguste aspekte, sealhulgas nende rakendamist; rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks võetud mis tahes meetmete puhul tuleb kinni pidada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, sealhulgas selle artiklitest 10, 8 ja 6, ning need meetmed peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased;
55. palub komisjonil koostada direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamise aruanne, milles antakse vastavalt direktiivi artikli 18 lõikele 1 hinnang võetud meetmete tõhususele ning mõjule, mida direktiiv avaldab innovatsioonile ja infoühiskonna arengule;
56. palub komisjonil tunnustada mittekaubanduslikku failivahetust, mis on seotud alternatiivsete tasusüsteemidega, kaasa arvatud uue erandi või piirangu kehtestamine kättesaadavaks tegemise ja reprodutseerimise õigustele;
Välissuhted
57. kritiseerib asjaolu, et pärast Euroopa välisteenistuse loomist on välistegevuse kavandamine muutunud veelgi läbipaistmatumaks, kuna puudub parlamentaarne kontroll Euroopa välisteenistuse üle; kutsub komisjoni üles alates järgmisest aastast esitama Euroopa Parlamendile paralleelselt komisjoni tööprogrammiga ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika üksikasjaliku tegevuskava;
58. märgib murega, et 2010. aasta jooksul ei ole paranenud olukord seoses demokraatliku järelevalvega ja Euroopa Parlamendi eelneva konsulteerimisega ELi välistegevuse osas; kutsub komisjoni üles muutma kogu asjassepuutuva teabe täielikult kättesaadavaks;
59. tervitab liikumisi demokraatia nimel Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning kutsub komisjoni neid liikumisi arvesse võttes vaatama põhjalikult läbi oma poliitika nende piirkondade suhtes ning võtma nende piirkondade suhtes kaubanduslikke toetusmeetmeid, mis põhineksid elanikkonna enamiku vajadustel;
Julgeolek ja kaitse
60. EL on tsiviiliseloomuga ning peaks seetõttu olema NATOst rangelt eraldatud, tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö tuleb viivitamatult lõpetada ning kõik sõjalisteks kuludeks ettenähtud vahendid tuleks suunata tsiviileesmärkidele;
Rahvusvaheline kaubandus
61. märgib, et komisjon on lõpuks esitanud ettepaneku võtta vastu läbivaadatud määrus üldise soodustuste süsteemi kohta ja et komisjon järgis kompromissi, mis võimaldas kehtestada parlamendi kaasotsustamisõigusi säilitava määruse, ja lisas uude ettepanekusse vastavad delegeeritud õigusaktide sätted; taunib asjaolu, et uue määruse eelnõu ei arvesta parlamendi nõudmisi muudetud päritolureeglite ja eriti täiendava tehnilise abi osas; nõuab parlamendi rolli suurendamist abi saavaid riike puudutavate otsuste vastuvõtmisel; rõhutab, et vastupidiselt komisjoni ettepanekule peab ELi üldise soodustuste süsteem säilitama ambitsioonika mõõtme ning et mitte ühtegi arengumaad ei tohi sellest süsteemist välja arvata ainuüksi seetõttu, et seal on jõutud keskmise aastasissetulekuni vähemalt 4000 dollarit inimese kohta;
62. juhib tähelepanu asjaolule, et seoses välismaiste riigihangetega ootab Euroopa Parlament, et komisjon teeks ettepaneku uue õigusakti kohta, millega oleks eriti VKEde jaoks tagatud tööstusriikide ja peamiste kiiresti areneva majandusega riikidega läbi viidatavate avaliku hanke menetluste puhul sümmeetria ja läbipaistvus, võttes täielikult arvesse arengumaade vajadust eri- ja diferentseeritud režiimi järele ja hankepoliitika multifunktsionaalsust; rõhutab asjaolu, et on oluline välistada rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete riigihangete peatükkides mis tahes sätted, mis võiksid kahjustada juurdepääsu avalikele teenustele või piirata nende arengut;
63. võtab teadmiseks komisjoni teate esitada teatis kaubanduse ja arengu kohta; nõuab kindlalt, et ELi rahvusvahelise kaubanduspoliitika peamine eesmärk peab olema panustamine kõigi kodanike jätkusuutlikusse sotsiaalsesse, ökoloogilisse ja majandusarengusse, mis põhineb õiglasel kaubandusel ja majandusarengul – vastavuses kõrgeimate tervishoiu- ja keskkonnastandardite, inimväärsete töökohtade loomise, sotsiaalstandardite, inimõiguste ja kultuurilise mitmekesisusega;
64. toetab komisjoni püüdlusi lülitada jätkusuutlikkuse peatükid kõikidesse läbiräägitavatesse kaubanduskokkulepetesse; nõuab kaubanduskokkulepete ja vastavate läbirääkimiste peatamist riikidega, kus rikutakse põhilisi demokraatlikke, töötajate ja inimõigusi; nõuab tungivalt Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna suuremat kaasamist toimuvatesse läbirääkimistesse ning investeerimislepingute jaoks läbirääkimismandaatide määratlemisse Hiina, Mercosuri, Venemaa ja Ukrainaga;
65. kutsub komisjoni üles lülitama oma tegevusprogrammi otsustava tegutsemise kasvava spekuleerimise vastu toidu ja muude oluliste toorainetega, samuti sellest tuleneva toiduainete jt esmatarbekaupade hindade kõikumise vastu; tuletab meelde vajadust pidada kinni õigusest toidule ja toiduainetega varustatuse sõltumatusest;
Arenguabi
66. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks oma ELi katastroofidele reageerimise tõhustamist käsitlevasse õigusakti ettepanekusse vajaduse hoida sõjaliste osalejate ja humanitaarabi osutajate volitused ametlikult lahus; nõuab, et arendataks ja laiendataks eranditult mittesõjalisi eesmärke teenivat kodanikukaitset ja humanitaarabi, mis võimaldaks optimeerida ELi katastroofiohjamise koordineerimist ja korraldamist, et katastroofide ja kriiside korral oleks võimalik osutada tõhusat mittesõjalist abi; nõuab rahastamise, suutlikkuse ja ressursside suurendamist tagamaks, et humanitaarabi ja kodanikukaitse teeniksid eranditult mittesõjalisi eesmärke;
67. tervitab komisjoni kahte teatist, mis käsitlevad toiduga kindlustatust ja toiduabi; tuletab meelde vajadust toiduainetega kindlustatuse alase ELi tegevusraamistiku järele, mille nurgakiviks oleks õigus toidule ja mis viidaks ellu sidusalt ja koordineeritult, et nälja ja toiduga kindlustamatuse süvapõhjustega tõhusamalt tegeleda; nõuab, et ELi tegevusraamistikus oleks tunnustatud toiduainetega varustamise sõltumatuse mõiste, mida määratletakse kui riigi või piirkonna suutlikkust oma põllumajandus- ja toidupoliitikat, -prioriteete ja -strateegiaid demokraatlikult rakendada; nõuab tungivalt konkreetsete meetmete võtmist teravilja ja toiduainetega spekuleerimise vastu;
68. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku algatuse läbipaistvuse toomiseks kaevandustööstusse, kehtestades selleks ELi tasandil õiguslikult siduvaid meetmeid, vastavalt ELi kohustustele poliitikavaldkondade arengusidususe osas; rõhutab, et ELi toorainestrateegia ei tohiks takistada arengumaade seaduslikke õigusi; kutsub komisjoni üles lülitama oma õigusakti ettepanekusse siduvad meetmed Euroopa ettevõtete vahetu vastutuse ja hoolsuskohustuse tugevdamiseks seoses nende tegevusega arenguriikides;
Eelarve
69. taunib asjaolu, et komisjoni ettepanek ei tähtsusta piisavalt sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust seoses tähelepanu pööramisega vajadustele, mis tulenevad praegusest sotsiaalsest, majanduslikust ja finantskriisist, samuti ei pöörata piisavalt tähelepanu paljude liikmesriikide raskele olukorrale; nõuab seoses sellega tungivalt sünergia suurendamist erinevate ELi programmide ja meetmete vahel, mille eesmärgiks on ressursitõhusaid tehnoloogiaid arendades üle saada kriisi tagajärgedest ning edendada tööhõivet ja majandusarengut;
70. kinnitab oma seisukohta, et langus avaliku sektori investeeringutes ja esmatähtsate avalike teenuste kärbumine on ELi ja liikmesriikide kasinuspoliitika tagajärg; nõuab, et suundumus tuleb pöörata vastupidiseks ning on kindlalt veendunud, et ELi ja liikmesriikide tasandil tuleb tagada investeeringute suurendamine; on seisukohal, et tuleb saavutada kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, kui selles soovitakse arvesse võtta ITERi täiendavaid rahastamisvajadusi; rõhutab, et ITERi rahastamine ei tohi ohtu seada mitmeaastaste teadus- ja arendusprogrammide tulemusi ega meetmete rahastamist, mille eesmärgiks on üle saada kriisi tagajärgedest ning edendada majandusarengut ja tööhõivet, eriti noorte oma;
71. peab väga kahetsusväärseks, et komisjon edastab sõnumi pagulaste tõrjumise kohta, suurendades oluliselt eraldisi välispiirifondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi; kordab, et EL peab suurendama oma toetust ja võtma vastutulelikuma hoiaku Vahemere lõunakalda inimeste liikuvuse suhtes, eriti arvestades rahvaülestõusu ning lootust revolutsioonile ja läänelikule nüüdisaegsusele Araabia riikides, suurendades oluliselt toetust põgenike integratsioonifondile ning koostöö ja arengufondile;
72. tuletab meelde, et EL vajab tugevat parlamentaarset mõõdet, mis võiks suurendada ELi eelarvemenetluse demokraatlikku iseloomu ja läbipaistvust, ja rõhutab, et Euroopa Parlament peab olema kaasatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku menetluse läbirääkimistesse nii kulude osas kui ka laiemal arutelul omavahendite süsteemi läbivaatamise üle;
Põhiseaduslikud küsimused
73. tervitab parlamendi ja komisjoni vaheliste läbipaistvusregistrit käsitlevate läbirääkimiste esimesi tulemusi ja väljavaateid selle kiireks kasutuselevõtuks, lootuses ka nõukogu edasisele osalusele läbirääkimistel; kutsub komisjoni üles keskenduma registri kohustuslikuks muutmisele kõigi huvigruppide esindajate jaoks ning kehtestama rangemad eeskirjad finantsteabe avalikustamisele registri eelseisva läbivaatamise käigus;
74. tuletab komisjonile meelde vajadust läbi vaadata oma volinike käitumisjuhend ning eelkõige lahendada tulemuslikult nn pöördukse-probleem; nõuab lisaks komisjoni liikmete majanduslike huvide deklaratsioone puudutavate sätete karmistamist;
75. tuletab veel kord komisjonile meelde tema kohustust suurendada läbipaistvust ja juurdepääsu dokumentidele ning esitada viivitamatult uus ettepanek määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmiseks;
76. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.