RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ühise seisukoha väljatöötamine eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)
20.9.2011
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Karl-Heinz Florenz, Vittorio Prodi, Corinne Lepage, Sandrine Bélier, Miroslav Ouzký, Kartika Tamara Liotard keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel
B7‑0522/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 2012. aasta juunis Rio de Janeiros toimuvat ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20), millel keskendutakse kahele valdkonnale: roheline majandus säästva arengu ja vaesuse kaotamise kontekstis ning säästva arengu institutsiooniline raamistik,
– võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi ELi eesmärkide kohta 2012. aasta juunis Rio de Janeiros toimuval ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20) (O- B7 000/2011, O- B7 000/2011),
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (KOM(2011)0363),
– võttes arvesse Jaapanis Nagoyas 2010. aastal toimunud bioloogilise mitmekesisuse teemalise konverentsi tulemusi,
– võttes arvesse 1997. aasta Kyoto protokolli,
– võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud eesmärgid,
– võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevat ülemaailmset algatust (TEEB), mille G8+5 juhid kiitsid heaks 2007. aasta juunis, ning selle 2009. ja 2010. aastal avaldatud tulemusi,
– võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hindamisaruandeid,
– võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,
– võttes arvesse rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) 2008. aastal vastu võetud aruannet,
– võttes arvesse raportit “Agroökoloogia ja õigus toidule”, mille koostas toiduõigusega tegelev ÜRO eriraportöör ja mis esitati ÜRO inimõiguste nõukogule 8. märtsil 2011. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ehkki 1992. aasta Rio tippkohtumise ja 2002. aasta Johannesburgi tippkohtumise järel on liigutud säästva arengu suunas, on endiselt säilinud suured probleemid ja puudujäägid elluviimise osas ning rahvusvaheline üldsus ei ole paljusid kohustusi veel täielikult täitnud;
B. arvestades, et Rio+20 tippkohtumise kolm eesmärki on tagada uuendatud poliitiline kohustus järgida säästva arengu põhimõtteid, hinnata seniseid edusamme ja vajakajäämisi säästvat arengut käsitlevate oluliste tippkohtumiste tulemuste rakendamisel ning tegeleda uute esilekerkivate probleemidega;
C. arvestades, et kolme Rio konventsiooni – bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja kõrbestumisega võitlemise ÜRO konventsiooni – koostoimet tuleks suurendada;
D. arvestades, et 1,4 miljardit inimest elab ikka veel äärmises vaesuses, neist pooled Sahara-taguses Aafrikas; arvestades, et kuuendik maakera elanikest kannatab alatoitumuse all ning toiduga kindlustamatus on levimas ja suurele osale arenguriikides elavast rahvastikust on tööpuudus või vaeghõive jätkuvalt igapäevane probleem arvestades, et 70% inimestest, kellel on elamiseks vähem kui dollar päevas, on naised;
E. arvestades, et kliimamuutused ohustavad tõsiselt vaesuse vähendamist, inimõigusi, rahu ja julgeolekut ning ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist paljudes arengumaades;
F. arvestades, et 2050. aastaks peaks maailma rahvaarv kasvama vähemalt üheksa miljardi inimeseni, mistõttu nõudlus loodusvarade piiratud varude ning rahvastiku kasvust tulenevate jäätmevoogude haldamise suutlikkuse järele suureneb veelgi;
G. arvestades, et üha kasvav vajadus vee, maa ja metsa järele on viinud nende ressursside üha suurema ammendumise ja kahanemiseni; arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja metsaraadamine jätkuvad murettekitava kiirusega;
H. arvestades, et kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas suurenevad jätkuvalt;
I. arvestades, et maailma ookeanidel on maailma kliimaprotsessides keskne roll, eelkõige CO2 sidumise osas, ning arvestades, et ookeanid on olulised energiaallikad, neis on rikkalik ja bioloogiliselt mitmekesine elukeskkond, nad on olulised transporditeed, nad tagavad jätkusuutlikud elatusvõimalused ja eluks vajalikud ained, nagu toiduained, ravimid ja magevesi; arvestades, et kliimamuutus, mittesäästvad kalastusviisid ning mere ökosüsteemide, elukeskkondade ja liikide ohjeldamatu hävitamine ohustab koos muude mõjudega ookeanide võimet neid teenuseid jätkuvalt pakkuda;
J. arvestades, et maailma kalavarudest 80% puhul on saavutatud püügi ülempiir või see ületatud ning ligikaudu 20% maailma rahvastikust sõltub otseselt kalavarudest, kuna see on nende peamine valguallikas;
K. arvestades, et keskkonnakatastroofide tulemusel on üha rohkem ümberasustatud isikuid; arvestades, et kliima ja keskkonna põhjustatud probleemide pärast tekkinud põgenikele on vaja anda rahvusvaheline staatus;
L. arvestades, et naised ja lapsed on eriti tundlikud kliimamuutuse mõjude suhtes, eelkõige arenguriikides ja vähim arenenud riikides; arvestades, et paljud naised on tõrjutud seisundis ja kannatavad diskrimineerimise all;
M. arvestades, et kliima ja keskkonna põhjustatud probleemide pärast tekkinud põgenikele on vaja anda rahvusvaheline staatus; arvestades, et Rio+20 on ainuke mitmepoolne foorum, kus käsitletakse säästva arengu kõiki kolme sammast ja tagatakse nii terviklik lähenemisviis;
N. arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi kolme osaleja (triple helix) kontseptsioonist võiks saada aruteluks hea alus;
O. arvestades, et säästva arengu mitmele probleemile on olemas soodsad lahendused; arvestades, et näiteks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega seotud teenuste säilitamise investeeringutasuvus on kuni sajakordne;
P. arvestades, et SKP kui inimese heaolu ja arengu näitaja puudujäägid on laialdaselt teada;
Q. arvestades, et tuleb edendada säästvat tarbimist ja tootmist;
R. arvestades, et tuleb edendada sotsiaalse kaasatusega tervet, ohutut ja õiglast ühiskonda, kus austatakse põhiõigusi ja kultuurilist mitmekesisust ning mis loob kõigile võrdsed võimalused ja kus võideldakse diskrimineerimise vastu kõikides selle vormides;
S. arvestades, et hea keskkonnajuhtimine läheb institutsioonilisest korraldusest kaugemale ning eeldab läbipaistvust, aruandekohustust ja kodanikuühiskonna kaasamist; arvestades, et Rio deklaratsiooni 10. põhimõtte kohaselt saab keskkonnaküsimusi kõige paremini käsitleda kõiki asjaomaseid kodanikke kaasates, ning selles rõhutatakse, et vaja on keskkonnateabe kättesaadavust, õigust osaleda otsustusprotsessides ning kohtu- ja haldusmenetluste sisulist kättesaadavust;
T. arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on geopoliitilises maailmas toimunud põhjalikud muutused, mille tulemusel on mõnedest arenguriikidest saanud majanduses ja poliitikas olulised osalejad ning mis on toonud kaasa uue jõudude vahekorra ja mõju, uued rollid ja uued vastutusvaldkonnad;
U. arvestades, et ÜROle tuleb oma seisukohad esitada enne 1. novembrit 2011, sest läbirääkimised algavad 2012. aasta alguses;
1. tervitab ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 64/236 väljendatud otsust kutsuda 2012. aasta juunis Rio de Janeiros kokku võimalikult kõrgetasemeline ÜRO säästva arengu konverents, mis annab maailma riigijuhtidele unikaalse võimaluse püstitada säästva arengu tegevuskava järgnevaks 10 aastaks, kinnitades uuesti vajadust ülemaailmse solidaarsuse järele; nõuab, et riike esindataks riigipeade ja/või valitsusjuhtide tasandil;
2. on rahul komisjoni teatisega „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas”; on siiski seisukohal, et rõhu asetamine rohelisele majandusele ja erasektorile ei tohiks tähelepanu kõrvale juhtida vajaduselt suurendada kodanike õigusi ja edendada institutsioonilisest korraldusest kaugemale minevat head keskkonnajuhtimist; juhib tähelepanu asjaolule, et EL võib siin jagada olulisi kogemusi Rio deklaratsiooni 10. põhimõtte ellurakendamise alal;
3. palub komisjonil ja nõukogul tagada 2012. aasta algul algavateks läbirääkimisteks ühtse ja jõulise ELi seisukoha esitamine ÜROle enne 1. novembrit 2011;
4. rõhutab, et säästev areng peab olema esindatud kõikides ELi protsessides ja poliitikapõhimõtetes, juhul kui EL soovib tegutseda kooskõlastatult nii siseasjade kui ka rahvusvaheliste püüdluste puhul;
5. toonitab, et Rio+20 tippkohtumine on otsustava tähtsusega võimalus tugevdada poliitilist pühendumist ülemaailmsele säästvale arengule ning arengu- ja tööstusriikide vahelist partnerlust;
6. rõhutab pakilist vajadust kiirendada ja muuta dünaamilisemaks liiga aeglaselt edenevate säästva arengu poliitikate elluviimist ja rahvusvahelist juhtimist;
7. palub komisjonil ja nõukogul tagada, et Rio+20 tippkohtumise tulemuseks oleksid mitte ainult hea tahte avaldused, vaid konkreetsed teod ja vastutust nõudvad eesmärgid ning nende mõõtmise viisid, mis on vajalikud sünergia tekitamiseks säästva arengu elementide vahel;
8. tunneb muret rohelisele majandusele kui ühele tippkohtumise kahest peamisest teemast suunatud fookuse pärast, ning rõhutab, et rohelist majandust tuleb käsitleda kui tervet majandussüsteemi, mis toimib säästvusest lähtudes, bioloogilist mitmekesisust austades, ökosüsteemi teenuseid, kliimakaitset ja loodusvarade kasutamist toetades; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleks suunata inim-, keskkonna- ja looduslikule kapitalile, ning et säästev areng on midagi enamat kui ainult roheline majandus;
9. rõhutab, et Rio+20 tippkohtumisel tuleks keskenduda keskkonnakaitseliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegevuskavade vaheliste sidemete tugevdamisele, ning et kolme eraldi samba asemel tuleks neid hakata käsitlema ühtsemast ja vastastikuseid seoseid rõhutavast vaatepunktist;
10. on arvamusel, et edaspidiste probleemide lahendus ei ole kasvu aeglustamine, vaid pigem säästva arengu ja rohelise majanduse edendamine, mis annavad võimaluse kõikidele riikidele, olenemata nende arengutasemest ja majanduse struktuurist;
11. rõhutab vajadust tegeleda uute tekkivate probleemidega, nagu ressursside nappus ja selle olulisus konfliktides;
12. rõhutab, et tuleb saavutada paradigma muutus, mis on võrdsete võimaluste nurgakivi; rõhutab, et see muutus tuleks tagada ülemaailmselt, võimaldades vähem ja vähim arenenud riikidel minna mööda tavapärasest arenguteest ning saavutada parem seis inimese heaolu osas ning ka võrdsete võimaluste näol riikide ja põlvkondade vahel;
13. toonitab, et Rio+20 tippkohtumisel tuleks seada konkreetsed eesmärgid ja valida nende mõõtmise ja jälgimise meetodid ning nõuab sellega seoses rohelise majanduse rakendamisplaani vastuvõtmist;
14. rõhutab, et rohelisele majandusele üleminekuks koos vaesuse kaotamisega tuleb ühendada keskkonnakaitse ja inimõigused ning tegeleda kolme alljärgneva vastastikku seotud poliitilise mõõtmega:
- investeerimine peamiste loodusvarade ja loodusliku kapitali säästvasse haldamisse teadus- ja arendustegevuses tehtava kooskõlastatud pingutuse põhjal;
- võrdsete võimaluste põhimõttest inspireeritud õigete reguleerimis- ja turutingimuste kehtestamine;
- juhtimise parandamine ning kodanikuühiskonna ja erasektori kaasamine;
15. rõhutab, et edendamaks ülemaailmse säästva arengu eest kantava vastutuse õiglast jagunemist, tuleb võtta kasutusele ühise, kuid diferentseeritud lähenemisviisi põhimõte, ettevaatusprintsiip, põhimõte, et saastaja maksab, ning tootja laiendatud vastutuse põhimõte; rõhutab, et keskkonna seisukohalt jätkusuutliku majanduskasvu poliitika eesmärk peaks olema kõiki osapooli rahuldavad lahendused, edendades ettevõtlust, konkurentsivõimet ja innovatsiooni kõigis sektorites ning keskendudes valdkondadele, mille areng on majanduse ja keskkonna seisukohast kõige tõhusam;
16. rõhutab, et rohelise majanduse fookus peab olema suunatud majandustegevuse lahutamisele loodusvarade kasutamisest ning keskkonna seisundi halvenemisest;
17. palub komisjonil ja nõukogul tagada, et Rio+20 tippkohtumisel püütaks leida lahendust riiklikul ja maailma tasandil praeguse majandusmudeli tõttu püsivale ja süvenevale omakapitali nappuse probleemile;
18. kordab oma seisukohta, et kõige ohutumad, praktilisemad ja kättesaadavamad lahendused kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kõrbestumise omavahel seotud probleemidele hõlmavad looduslike ökosüsteemide kaitsmist ja laiendamist;
19. rõhutab, et Rio+20 tippkohtumisel tuleks arutada ühtset lähenemist sellistele paljutahulistele probleemidele nagu vaesuse kaotamine, tervishoid, toit, tööhõive, sooline võrdõiguslikkus ja energiavarustus; rõhutab, et neid probleeme ei saa eraldi lahendada ning lihtsat lahendust ei ole, mistõttu on koostöö isegi veel olulisem; rõhutab sellega seoses tervete looduslike ökosüsteemide asendamatut rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;
20. kutsub Rio +20 tippkohtumist üles nõudma kindlalt edusammude tegemist, et tagada kehtiva rahvusvahelise õigusliku raamistiku tõhusus keskkonna kaitsmisel, julgustades riike ühinema kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega ning nendele alla kirjutanud riike neid kiiresti ratifitseerima;
Loodusvarade ja loodusliku kapitaliga seotud meetmed
21. rõhutab, et üleminek rohelisele majandusele eeldab kiireid meetmeid ökosüsteemide kaitse, tõhusate ja jätkusuutlike loodusvarade ja loodusliku kapitali haldamise valdkonnas, edendades samal ajal säästvat tarbimist ja tootmist; rõhutab, kui oluline on jätkata käivitatud algatusi, mis on seotud suutlikkuse suurendamisega;
22. kordab, et komisjoni propageeritav rohelise majanduse kontseptsioon ei too automaatselt jõukust vaestele ega aita täita aastatuhande arengueesmärke, kui majandust ei juhita asjatundlikult, looduslikku kapitali ei hallata tõhusalt ja õiglaselt ning selle jaotamisele ei tagata võrdset juurdepääsu praegustele ja tulevastele põlvkondadele;
23. rõhutab vajadust koostada ja rakendada säästva tarbimise ja tootmise plaane ning selle tähtsust, et loodusvarade kasutamisega seotud mõju jääb ökosüsteemi jaoks kahjututesse piiridesse;
24. rõhutab, et loodusvarade võrdne ja õiglane kättesaadavus ning jaotamine praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks on arengu ning vaesuse kaotamise keskne eeltingimus ning et arenguriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel peaks olema võimalik saada loodusvaradest kasu kõige jätkusuutlikumal ja kõikehõlmavamal viisil; rõhutab, et kõikide riikide osalemine kõnealustes meetmetes on väga oluline, et luua püsivad ühiskonnad; juhib tähelepanu sellele, et kõige enam mõjutab kliimamuutus kõige vaesemaid riike ja maailma rahvastiku kõige vaesemat osa, keda tuleb seepärast kohanemisel abistada, ning eriti tuleb arvesse võtta naiste ja kõige ebasoodsamas olukorras oleva elanikkonna vajadusi ja teadmisi;
25. toonitab, et tähtis on hinnata loodusvarade, loodusliku kapitali ja ökosüsteemiteenuste, sealhulgas nendega seotud kultuurispetsiifiliste elatise teenimise võimaluste ja maastiku tegelikku väärtust, mille juures ei tohi aga looduslikke süsteeme taandada toorainele; nõuab loodusliku kapitali arvestuse sisseseadmist ning selle lülitamist raamatupidamisarvestusse ja poliitilistesse otsustusprotsessidesse;
26. on seisukohal, et tööstusriikidel on kohustus toetada arenguriike nende arenguteel ning aidata neil vältida samade vigade tegemist, mis on seotud loodusvarade ja mittesäästva arenguga;
27. rõhutab, et loodusvarade kaevandamine ja kasutamine mõjutab oluliselt keskkonda ja kohalikke kogukondi; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks Rio+20 tippkohtumisel toimuvatesse aruteludesse ja läbirääkimistesse keskkonnaga ja kogukondadega seotud väliskulude sisestamise kontseptsiooni;
28. rõhutab pakilist vajadust tegeleda nappivate loodusvarade, näiteks toorainetega, nende säästva kasutamise ja ringlussevõtu võimalustega;
Vesi
29. rõhutab, et Rio+20 tippkohtumine peab uuendama oma kohustust edendada vee säästvat majandamist, kuna vesi on avalik hüve; on seisukohal, et vastavate rahvusvaheliste partnerluste sisseseadmine võib aidata seda eesmärki saavutada, eelkõige kliimamuutusega kohanemisprogrammide abil, mille eesmärk on koguda vett seal, kuhu see sajab;
30. rõhutab, et vastavalt ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsioonile kuulub juurdepääs joogiveele inimõiguste hulka ja selle resolutsiooni kohaselt on vee kaitse eriti oluline, kuna kliimamuutused mõjutavad veevarusid tugevasti ning see võib viia kättesaadava vee, eriti joogivee kvaliteedi ja hulga vähenemisele;
31. palub Rio+20 tippkohtumisel kindlustada, et kogu maailmas tagataks inimõigus veele ja kanalisatsioonile;
32. toonitab jõgikondade integreeritud majandamise tähtsust ning nõuab, et tugevdataks poliitikat vee kättesaadavuse, vahetuse, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks ning riikidevahelise koostöö tegemist piiriüleste vesikondade puhul;
Merekeskkond ja ookeanid
33. rõhutab vajadust parandada merekeskkonna, mere bioloogilise mitmekesisuse ja ookeanide haldamist ja tugevdada nende kaitset; on seisukohal, et mered ja ookeanid peavad koos kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega saama üheks Rio raamistiku alussambaks;
34. kutsub üles alustama Rio+20 tippkohtumisel eraldi läbirääkimisi, et võtta vastu rahvusvahelised õigusaktid järgmistel eesmärkidel:
- kontroll merede ja ookeanide maismaalt pärineva saastamise üle,
- inimtegevuse säästev haldamine ja hindamine piirkondades, mis jäävad siseriiklikust jurisdiktsioonist väljapoole, ning
- mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse, merekaitsealade loomine ja tunnustamine rahvusvahelistes vetes.
Selliste vahenditega tuleks luua õiguslik raamistik mitmeotstarbeliste merekaitsealade, keskkonnamõju hinnangute ning geneetiliste ja muude ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase jaotamise jaoks. Nendega tuleks luua ka järelevalve- ja jõustamismehhanismid;
35. nõuab mere ökosüsteemi ülemaailmse seiresüsteemi kiiret loomist, et jälgida mere ökosüsteemide ja kalavarudega toimuvaid muutusi;
36. on seisukohal, et tuleb jõuliselt pühenduda kalavarude säästvale majandamisele, eelkõige järgmiste meetmete abil: jätkusuutlike püügikavade kasutuselevõtmine, tagades taaskinnitatud poliitilise kohustuse rakendada rahvusvahelisi kokkuleppeid mere elusressursside kaitsmise ja säästva majandamise puhul; sõlmides kokkuleppe rakendamise analüüsimisprotsessi kohta tagamaks, et kalandusorganisatsioonidel on lubatud tegutseda vaid juhul, kui neid juhitakse vastavalt rahvusvahelistele kohustustele; ning tugevdades piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioone ning juurutades häid tavasid institutsioonide, läbipaistvuse ja vastutuse, järelevalve ja jõustamismehhanismide osas;
37. nõuab tungivalt ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kohaldamist iga elukeskkonda mõjutava tegevuse puhul;
Energeetika
38. viitab fossiilsete energiaallikate, näiteks nafta, maagaasi ja kivisöe süvenevale nappusele; kordab taas, et need süvendavad kasvuhoonegaaside mõju ning et tuleks hinnata mittetavapäraste allikate mõju, pidades silmas keskkonda ja tootlikkust;
39. hoiatab nafta otsimise ja puurimise eest avamerel sellistes tundliku keskkonnaga piirkondades nagu Arktika, et lihtsustada rahvusvahelisel tasandil üleminekut süsinikuvaba energia tootmisele, ning ei poolda nafta tootmist õliliivadest ja põlevkivist;
40. toonitab, et üleminek rohelisele majandusele eeldab energeetikasektori põhjalikku ümberkorraldamist, et edendada taastuvenergiat ja energiatõhusust ning ka energia üldist kättesaadavust ka vaestele, ning toetada elektrisüsteemi tõhustamist eriti vähimarenenud riikides; rõhutab taastuvenergia tehnoloogia ja (valdkonnaülese) tehnoloogia ja vastava oskusteabe edastamise vajalikkust eelkõige selleks, et toetada taastuvenergia kasutamist väikeses ulatuses ja kohalikul tasandil;
41. taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe suurendamiseks kogu maailmas nõuab ülemaailmseid sihteesmärke ja meetmeid;
42. arvab, et taastuvenergia ja energiatõhusus võivad aidata kliimamuutust leevendada, soodustada sotsiaalset ja majandusarengut, suurendada varustuskindlust ning tuua kasu keskkonnale ja inimeste tervisele;
43. palub Rio+20 tippkohtumisel kindlustada biokütuste ja bioenergeetiliste toodete jätkusuutlikkuse tagamine ja rõhutab sellega seoses, et tuleb täielikult järgida inimõigusi ja keskkonnakaitse nõudeid;
44. on seisukohal, et asjaolu, et LULUCF kasutab praegu kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestamisel lühikesi ajavahemikke, õõnestab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tehtud edusamme; nõuab nimetatud meetodi läbivaatamist, et kaitsta looduslike ökosüsteemide kohanemisvõimet;
45. on seisukohal, et energiavarustuse väliskulud peaksid kajastuma energia hinnas;
46. tuletab meelde tuumaenergiaga seotud ohtusid, mida jällegi tõendas Fukushima katastroof; nõuab töötavate tuumaelektrijaamade järkjärgulist sulgemist ja on vastu uute tuumaelektrijaamade ehitamisele;
Põllumajandus ja toiduga kindlustatus
47. rõhutab, et normidele vastava ja tervisliku toidu kättesaadavus on põhiline inimõigus, ning seetõttu nõuab kindlate, kooskõlastatud meetmete võtmist inimese tekitatud nälja peamiste põhjuste vastu ning arenguriikides sõltumatuse tagamist toiduainetega varustamisel;
48. rõhutab seoses vaesuse kaotamisega pakilist vajadust edendada väiksemahulist, säästvat, ökoloogilist põllumajandust ning tunnistab, et sobivad vähese keskkonnamõjuga polüfunktsionaalsed põllumajandussüsteemid, mille puhul tegeletakse traditsioonilise seemnekasvatusega, on juba olemas ja neid tuleks edendada; nõuab seemnete kindlustatud kättesaadavust rahvastiku kõikidele rühmadele; rõhutab, et geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja monokultuur ei kuulu säästva arengu alla;
49. jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt tuleks tugevdada praeguseid, mitmepoolsetele (näiteks FAO) meetmetele tuginevaid säästva põllumajanduse edendamise algatusi, piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke ettevõtmisi (näiteks mahepõllundust ja kõrge loodusliku väärtusega põllundust, energiatõhusaid kasvuhooneid, säästvaid loomapidamishooneid, täppispõllumajandust, CO2 suhtes neutraalset põllumajandusettevõtlust, biomassi ja sõnniku fermenteerimist) ja äritegevust, ning et lisaks tuleks toiduga kindlustatuse komitee egiidi all käivitada uusi algatusi ja partnerlusi, et muuta toidu tootmine ja tarbimine jätkusuutlikumaks, tugevdada kogukondi ja vähendada nälga;
50. nõuab ülemaailmseid meetmeid tooraineturu läbipaistvamaks muutmiseks ning toidu järske hinnakõikumisi ja neile järgnevaid ülemaailmseid toidukriise põhjustavate finantsspekulatsioonide peatamiseks, võttes vastu õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri soovitused; võtab murelikult teadmiseks ülemaailmse suundumuse, et välismaised majandusüksused ostavad arenguriikides suures koguses maad kokku; rõhutab vajadust tagada väiketalunike ja põliskogukondade toiduga kindlustatus ja kaitsta nende õigusi;
51. peab kahetsusväärseks, et kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga seotud läbirääkimiste ja kohustuste osas liigutakse edasi aeglaselt; on seisukohal, et muld on napp ressurss ning pinnasekahjustused ja maakasutuse muutumine nõuavad ülemaailmseid vastuabinõusid; nõuab konkreetseid samme, tõhusaid meetmeid ja järelevalvet eriti seoses biokütuste tootmisega;
52. toonitab, et eluliselt tähtis on kasutada täielikult ära väiketootjate ja peretalumajapidamiste potentsiaal, sest nemad toodavad enamiku maailma toiduvarudest ning vajavad eritoetust tootmise ja turulepääsu jaoks;
53. rõhutab, et põllumajanduse valdkonnas on vaja rakendusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada säästvaid lahendusi, nagu täppispõllumajandus, mis vähendab vajadust niisutuse ja taimekaitsevahendite järele;
54. ühineb FAO, IFADi, IMFi, OECD, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi, WFP, Maailmapanga, WTO, IFPRI ja ÜRO kõrgetasemelise rakkerühma soovitustega G20 riikidele, et nad kaotaksid riiklikud sätted, millega toetatakse või edendatakse biokütuste tootmist või tarbimist, vähemalt seni, kuni on kehtestatud tagatised, mis kaotavad konkurentsi toidutootmisega ning käsitlevad bioloogilist mitmekesisust ja kliimakaitset;
Metsad
55. rõhutab, et metsade hävitamine ja nende olukorra halvenemine toovad kaasa keskkonnaga seotud ja sotsiaalse kahju, mida on raske heastada – näiteks veeolude pikaajaline kahjustamine, steppide kujunemine, kõrbestumine, kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maapiirkondade vaesus ning konfliktid maa, ressurssidele juurdepääsu, õiguste ja eeliste pärast, mille majanduslikud kogukulud ületavad kordades kaitse- ja parandusmeetmete kulusid; on seisukohal, et Rio+20 tippkohtumise eesmärk peaks olema tagada kaasav metsade majandamine, aus ja õiglane tulu jagamine ning metsade ülemaailmne kaitse ja säästev kasutamine;
56. juhib tähelepanu vajadusele edendada säästvat metsamajandust ja võidelda metsaraadamise vastu, muu hulgas sulgedes turud ebaseaduslikult ja mittesäästvalt raiutud puidule; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb luua valitsuse, kohalike elanike ja põliselanike rühmade, kodanikuühiskonna ja erasektori vahelised partnerlused;
57. rõhutab seoses sellega vajadust täita Nagoya kohustus vähemalt pooles ulatuses ning võimaluse korral tuua 2020. aastaks nulli lähedale looduslike elupaikade, sh metsade hävimise määr;
58. arvab, et raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tingitud heitkoguste vähendamise (REDD+) vahendi ülesehitus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames peab tagama üldiste metsakaitse eesmärkide ja sihteesmärkide tunnustamise ja nende täitmisse panustamise ja et tuleks näiteks välja arendada spetsiaalne infrastruktuur satelliidi kaudu ja kohapeal toimuvaks järelevalveks, et hinnata süsiniku kogumist kaitsealuses metsas, samuti inimõiguste ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni asjaomaste sätete austamise; seepärast nõuab suuremat läbipaistvust asjaomaste vahendite eraldamisel ning tugevamat järelevalvet; rõhutab, et REDD+ mehhanismi ülesehitus peaks tagama märkimisväärse kasu bioloogilisele mitmekesisusele ning hädavajalikud ökosüsteemiteenused lisaks kliimamuutuse leevendamisele ning see peaks aitama tugevdada metsast sõltuvate inimeste, eriti põliselanike ja kohalike kogukondade esindajate õigusi ja parandada nende elatustaset;
59. väljendab muret uue metsakoodeksi pärast, mille Brasiilia senat kavatseb vastu võtta ning mis suurendab metsade hävitamist Brasiilia Amazonase piirkonnas ja takistab seega rahvusvahelisi jõupingutusi, mida tehakse kliimamuutuse leevendamiseks;
60. nõuab tungivalt, et korraldajamaa Brasiilia võtaks selge kohustuse kaitsta Amazonase metsa ning teeks lõpu keskkonnakaitsega tegelevate kodanikuühiskonna esindajate kuritegelikule tagakiusamisele;
61. palub komisjonil teha Rio+20 tippkohtumise ajaks kättesaadavaks uuringu, milles hinnatakse ELi toidu- ja tarbekaupade tarbimise mõju metsade hävitamisele; nõuab, et uuringus hinnataks ka ELi praeguse poliitika ja õigusaktide mõju metsade hävitamisele ning visandataks uued poliitilised algatused tuvastatud mõjuga tegelemiseks;
Kemikaalid ja ohtlikud ained
62. toetab komisjoni seisukohta, et käes on aeg kehtestada senisest jõulisem ja ühtsem kemikaalide ja ohtlike ainete kasutamise juhtimise rahvusvaheline kord ning et Rio+20 tippkohtumine peab võtma suuna selle eesmärgi täitmisele, nõudes, et ELi REACHi õigusaktid oleks mudel, mille võtaksid kasutusele võimalikult paljud riigid;
Jäätmekäitlus
63. juhib tähelepanu sellele, et lisaks keskkonnamõjude minimeerimisele loob hea jäätmekäitlus ka taaskasutatavaid ja ringlussevõetud materjale ning töökohti;
64. rõhutab, et paljusid materjale, mis praegu ladestatakse prügilasse, põletatakse või millel on negatiivne mõju keskkonnale ja kohalikele kogukondadele, saab taaskasutada ja ringlusse võtta; rõhutab, et nende materjalide ringlussevõtuks tuleb tõsiselt pingutada, et anda lisandväärtust kohalikule kogukonnale uute töökohtade ja innovatsiooni abil, ja et ringlussevõtt ja taaskasutamine hoiavad ära looduslike elupaikade ja kohaliku kogukonna hävitamise;
Turge stimuleerivate tingimuste kujundamine ja investeerimine inimkapitali
65. rõhutab vajadust integreerida bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemiteenused ja loodusvarad rahvamajanduse arvepidamisse ning arengut ja vaesuse kaotamist käsitlevatesse kavadesse ja strateegiatesse;
Keskkonda kahjustavad toetused
66. rõhutab pakilist vajadust tegeleda keskkonda kahjustavate toetuste küsimusega ning arendada välja ja rakendada positiivsed stiimulid bioloogilisest mitmekesisusest kasu saamiseks ja selle säilitamiseks;
67. väljendab sellega seoses heameelt, et ühise põllumajanduspoliitika reformiettepanekute puhul pööratakse suuremat tähelepanu ühise põllumajanduspoliitika rohelisemaks muutmisele;
68. kutsub Rio+20 tippkohtumist üles käivitama riikide kaupa rea omavahel kooskõlastatud meetmeid, mille eesmärk on kooskõlas Nagoya kohustustega välja selgitada kõik keskkonda kahjustavad toetused ja 2020. aastaks neist järk-järgult loobuda;
Õigusaktid ja turupõhised vahendid
69. rõhutab, et riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil õigusaktide kasutamine koos turupõhiste vahenditega etendab tulevikus meie ühiskonna üldise jätkusuutlikkuse suhtes keskset osa; rõhutab sellega seoses, et on vaja kiiresti tegelda rahvusvahelise laevanduse ja lennunduse kliimamõjuga, ning juhib tähelepanu ELi näitele ja tema 20-20-20 eesmärkidele, aga ka tema edumeelsele keskkonnapoliitikale ja standarditele laiemalt;
70. rõhutab, et on vaja selget, usaldusväärset ja terviklikku reguleerivat raamistikku, et majandusüksuste lähenemisviis nihkuks tõhusa, vastutustundliku ja rohelise kasvu suunas;
71. nõuab finantstehingumaksu kehtestamist rahvusvahelisel tasandil ning tulude kasutamist bioloogilise mitmekesisuse toetuseks ja kliimakaitseks arenguriikides kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkidega;
72. rõhutab, et eelarvereformid eesmärgiga nihutada maksukoormust tööjõu asemel ressursikasutuse ja saastamise maksustamisele võivad anda kõigile kasuliku tulemuse nii tööhõive kui ka keskkonna seisukohalt, sest see muudab ressursitõhususe, ringlussevõtu ja taaskasutuse atraktiivsemaks ning seeläbi võimaldab uusi töökohti luua;
73. palub, et komisjon edendaks keskkonnaküsimuste kaasamist rahvusvahelistesse kaubandusläbirääkimistesse;
Rahastamine
74. rõhutab, et ülemaailmne nihe rohelise majanduse suunas eeldab mahukaid rahalisi investeeringuid; toonitab, et üksnes avaliku sektori vahenditest ei piisa ning et avalik rahastamine peab käivitama ja võimendama palju suuremaid erainvesteeringuid; rõhutab vajadust edendada innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid, parandades juurdepääsu ka rahastamisele;
75. rõhutab Rio+20 tippkohtumist soovitama reformida praeguseid rahastamisstrateegiaid ning luua vastavalt vajadusele uusi avaliku ja erasektori partnerlusi ja rahastamisskeeme;
76. arvab, et arengumaad vajavad pikaajalist stabiilset rahalise abi, suutlikkuse arendamise ja tehnosiirde raamistikku, et edendada säästvat arengut ja et nad saaksid tööstusriikide järgitud energia- ja süsinikumahukat arenguetappi vältida;
77. palub Rio+20 tippkohtumisel tugevdada meetmeid ja suurendada kättesaadavaid vahendeid ülemaailmse keskkonnaohu leevendamise ja katastroofiohu vähendamise mehhanismide jaoks;
78. toonitab, et ametlikku arenguabi, sealhulgas selliste arengukohustuste alternatiivsete meetmete nagu OECD riigi programmikohase abi või riigi arenguindeksi kasutamist tuleks paremini jälgida, et tagada mitmepoolsete keskkonnakokkulepete täitmine ning panus aastatuhande arengueesmärkide, samuti laiemalt rohelise majanduse eesmärkide saavutamisse;
79. vaeseimatele riikidele tüüpilise omakapitali nappuse kaotamiseks peab ülitähtsaks, et uuenduslikud rahastamisviisid oleksid neile kättesaadavad;
80. nõuab, et jälgitaks rahastamise mõju soolisele tasakaalule, et tagada soolist mõõdet arvestav rahastamine;
Kodanike õiguste suurendamine
81. peab ülimalt tähtsaks jätkuvalt suurendada kodanike õigusi keskkonnajuhtimisel ning nõuab Rio+20 tippkohtumiselt edasiminekut Rio deklaratsiooni 10. põhimõtte tulemusliku ülemaailmse elluviimise tagamisel; on seisukohal, et pärast enam kui 10 aastat kestnud Århusi konventsiooni ellurakendamist on ELil olulisi kogemusi, mida rahvusvahelistes aruteludes jagada;
82. nõuab, et Århusi konventsiooni sätteid laiendataks väljapoole ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ülemaailmse konventsiooni abil või avades Århusi konventsiooni ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mitte kuuluvatele osapooltele;
83. soovitab säästvat arengut edendava poliitika elluviimisel terviklikku lähenemisviisi inimõiguste põhimõtete austamisele; rõhutab, et tuleb piisaval määral kaitsta rahvaid, keda kliimamuutus kõige enam mõjutab;
84. rõhutab, et reguleeriv vahend saab olla edukas ainult juhul, kui sellega kaasnevad teave ja haridus; on lisaks seisukohal, et väärtuste ja käitumise muutmine alt-üles-lähenemisviisides on äärmiselt tähtis, ning nõuab konkreetselt algatusi, mis mobiliseerivad noori inimesi, kuna see on järgmine põlvkond, keda meie tegevuse tagajärjed mõjutavad;
Koolitus
85. rõhutab vajadust toetada kõigis riikides haridus- ja koolitusprogramme, eriti neid, mis on suunatud noortele; usub, et uute oskuste edendamine aitab luua uusi töökohti ülemaailmsel tööturul, millel on positiivne sotsiaalne mõju;
Tehnoloogia
86. juhib tähelepanu uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni tähtsusele ning teadusliku ja tehnilise koostöö vajalikkusele;
87. tunnistab, et tehnoloogiline innovatsioon, tehnoloogia hindamine ja tehnosiire on ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majandusprobleemide lahendamiseks esmatähtis; toonitab aga samas, et tehnoloogia areng ei saa olla keskkonnaprobleemide või vaesuse kaotamise küsimuse ainuke lahendus;
88. rõhutab, et innovatsioon ei tähenda ainult tehnilist innovatsiooni – sotsiaalne innovatsioon annab uusi ja tõhusaid lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ning selliseid lahendusi loovad üksikisikud või organisatsioonid ühiskondliku kohustusena, mis ei pruugi olla tingimata kommertslik kohustus; rõhutab veel, et sotsiaalne innovatsioon pakub kodanikele igas rollis võimalust parandada oma töö- ja elukeskkonda, millega saab tugevdada kodanikuühiskonda kõikjal maailmas, ning see pakub võimalust edendada kodanikuühiskonna osalemist loodusvarade kaitses ja säästvas kasutamises;
89. väljendab vastuseisu ulatuslikku kliimakujundamist käsitlevatele ettepanekutele;
90. tuletab meelde, et põliselanike ja kohalike kogukondade teadmiste, innovatsiooni ja tavade kaitse kuulub algse Rio tippkohtumise kokkuleppe juurde ning et need pakuvad läbiproovitud, turvalisi ja paindlikke võimalusi loodusega koos toimida;
91. rõhutab, et uute ja tekkivate tehnoloogiate juurutamine ei tohi ohustada vaesuse kaotamise ning õiglase ja säästva arengu eesmärke; rõhutab, et tehnoloogiatel tehnoloogiatel võib olla erinev ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik mõju ning ilma vajaliku kontrollita võivad mõned tehnoloogiad viia loodusvarade, näiteks vee, maa ja biomassi mittesäästvale kasutamisele, suurendada vaesust ja anda muid sotsiaalselt kahjulikke tagajärgi;
92. toetab seepärast Bali tehnoloogilise abi ja suutlikkuse suurendamise strateegilist kava keskkonnaga seotud tehnoloogia osas, samuti keskkonnaohutu tehnoloogia hindamise ja edasiandmise eesmärke; palub luua ÜRO süsteemi raames suutlikkus oluliste uute tehnoloogiate kontrollimiseks ja hindamiseks ning nende kohta teabe jagamiseks, mis on olulised selleks, et integreerida laiem säästvuse mõiste ning edendada toodete ja protsesside säästvat arengut kõikides valdkondades;
93. kinnitab uuesti põhimõtet, et eluvormid ja eluprotsessid ei tohi sõltuda patentidest;
Edusammude mõõtmine
94. nõuab kiiresti uuringute korraldamist, et arendada välja selline mõõtesüsteem, mille abil saaks hinnata edusamme õigluse ja säästva arengu suunas;
95. toonitab, et Rio+20 tippkohtumine peaks andma alternatiivse, mitte üksnes SKP-d hõlmava mudeli majanduskasvu ja heaolu mõõtmiseks, mis toetuks sellistele algatustele nagu integreeritud keskkonnamajanduslik arvepidamise süsteem (SEEA), inimarengu indeks ja OECD ühiskondade progressi mõõtmise projekt; rõhutab, et see on vajalik arengu mõõtmiseks kõige laiemas mõttes, nii majanduslikku, ökoloogilist kui ka sotsiaalset mõõdet hõlmavalt; nõuab seepärast selgete ja mõõdetavate näitajate kasutusele võtmist, mille juures arvestatakse kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, ressursitõhususe ja sotsiaalse kaasatusega;
96. nõuab laiaulatuslikku arutelu nende näitajate kasutusele võtmise üle avaliku ja erasektori arengu enamkasutatud rahvusvahelistes hindamisprotsessides, võttes need näitajad kasutusele nt reitinguagentuuride analüüsides ja üldiselt heakskiidetud raamatupidamistavades;
97. nõuab, et taseme säilitamise põhimõtet rakendataks keskkonnakaitse ja põhiõiguste puhul;
Juhtimise parandamine ja erasektori kaasamine
98. rõhutab pakilist vajadust parandada säästva arengu juhtimist;
99. on seisukohal, et ÜRO Keskkonnaprogrammi tuleb ÜRO süsteemis tugevdada, näiteks kujundades ÜRO Keskkonnaprogrammi ümber ÜRO spetsialiseeritud asutuseks (nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon), kuna see oleks parim viis rahvusvahelise keskkonnajuhtimise parandamiseks ja ülemaailmse säästva arengu suunas liikumiseks; osutab sellega seoses kõikidele Helsinki-Nairobi Outcome’i raportis nimetatud võimalustele;
100. nõuab, et ÜRO Keskkonnaprogrammi egiidi all loodaks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eeskujul uurimisrühm, mille ülesandeks oleks uurida ja hinnata valdkonnaüleselt uusimat bioloogilise mitmekesisuse ja säästvuse seisukohast olulist teaduslikku, tehnilist ja sotsiaalmajanduslikku teavet kõikjalt maailmast;
101. kordab oma ettepanekut luua rahvusvaheline keskkonnakohus, et muuta ülemaailmsed keskkonnaalased õigusaktid kohustuslikumaks ja jõustatavamaks, või vähemalt rahvusvaheline asutus, nt vahendajavolitustega ombudsman;
102. kutsub Rio+20 tippkohtumist üles käivitama strateegiat erinevate mitmepoolsete keskkonnalepingute sidususe suurendamiseks; rõhutab sellega seoses vajadust koordineeritud lähenemisviisi järele kolme Rio konventsiooni (bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutus ja kõrbestumine) osas, sest need on tihedalt seotud, toimivad samades ökosüsteemides ja käsitlevad üksteisest sõltuvaid küsimusi;
103. rõhutab vajadust kaasata rakendamisprotsessidesse ülemaailmsed, riiklikud ja kohalikud osalejad;
104. rõhutab vajadust tõhustada rahandus-, majandus-, arengu- ja keskkonnaministrite ja teiste kaasamist säästva arengu poliitikasse;
105. kutsub Rio+20 tippkohtumist üles jõulisemalt kaasama peamisi sidusrühmi, sealhulgas erasektorit; rõhutab, et olulist osa peavad etendama ärimaailm, kodanikuühiskond ja põlisrahvaste kogukonnad;
106. rõhutab, kui tähtis, on, et sisuliste tulemuste saamiseks arengumaades ja arenenud riikides teeksid äriringkonnad ja kodanikuühiskond omavahel koostööd;
107. rõhutab kodanike kaasamise tähtsust; nõuab teadlikkuse tõstmist ja paremat teavitamist säästva tarbimise küsimustes, et muuta käitumist ja väärtushinnanguid ja soodustada vastutustundlike otsuste tegemist;
108. rõhutab vajadust meetmete järele, mis aitaksid muuta käitumist säästva tarbimise mudeli suunas;
109. toonitab, et kõigil peamistel sidusrühmadel peaks olema täielik, vaba ja õiglane juurdepääs kõigile Rio+20 tippkohtumisega seotud läbirääkimistele, istungitevahelistele ja ettevalmistavatele nõupidamistele;
110. arvab, et parlamendi esindajad peaksid olema kõnealuse konverentsi küsimustes aktiivsed; ideaaljuhul peaks Euroopa Parlament olema konverentsiga ametlikult seotud ja talle tuleks anda komisjoni delegatsiooniga võrdväärne staatus või vähemalt samasugune staatus, nagu tal on olnud muudel konverentsidel;
111. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.