RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülene majandusnõukogu
9.11.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Reinhard Bütikofer, Raül Romeva i Rueda, Jan Philipp Albrecht, Tarja Cronberg, Ulrike Lunacek fraktsiooni Verts/ALE nimel
B7‑0578/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eelkõige oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta (P7_TA(2010)0396),
– võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) viiendal kohtumisel 2010. aasta detsembris vastu võetud eduaruannet ning 1. juulil 2011. aastal Budapestis toimunud õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kohtumisel vastu võetud ühisavaldust,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 110,
A. arvestades, et Atlandi-ülese partnerluse aluseks on sellised ühised põhiväärtused nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõte ning sellised ühised eesmärgid nagu sotsiaalne areng ja kaasatus, avatud ja integreeritud majandus, säästev areng ning konfliktide rahumeelne lahendamine ning et see partnerlus on Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ning stabiilsuse nurgakivi;
B. arvestades, et ELil ja USA-l on maailmaareenil keskne roll ning et nad vastutavad ühiselt selliste probleemide lahendamise eest nagu majandus- ja finantskriisid, kliimamuutus, konfliktide lahendamine ja desarmeerimine, vaesuse kaotamine ja muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamine, terrorismi ja tuumarelva leviku vastane võitlus, võttes aluseks rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsed institutsioonid, eelkõige ÜRO süsteemi, ning kutsudes teisi partnereid oma jõupingutusega ühinema;
C. arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) ja Atlandi-ülese energianõukogu töö eesmärk on Atlandi-ülese turu parem toimimine, mis hõlbustab jätkusuutlikku majandusarengut ja sotsiaalset õiglust;
D. arvestades, et EL ja USA vastutavad ühiselt selle eest, et eelseisval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis võetaks asjakohased ülemaailmsed kohustused tulemuslikult kliimamuutustega võitlemiseks;
Ülemaailmse keskkonnaalase juhtimisega seotud väljakutsed
1. tunneb rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise osas heameelt USA ja ELi koostöö üle edusammude tegemiseks Montreali protokolli raames fluorosüsivesinike kliimamõjuga tegelemisel; kutsub Rio+20 tippkohtumise kontekstis mõlemaid osapooli üles esitama konkreetseid ettepanekuid innovatiivsete rahastamisallikate leidmiseks, et toetada arenguriikides Rio konventsioonide eesmärkide saavutamisele suunatud tegevust, eelkõige seoses kliimakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, vältimatute kliimamuutustega kohanemise ja üleminekuga keskkonnasõbralikule majandusele;
2. on seisukohal, et rahvusvahelisel tasandil teostatavat keskkonnaalast juhtimist tuleb veelgi tugevdada, ning soovitab muuta ÜRO Keskkonnaprogrammi ÜRO spetsialiseeritud asutuseks; nõuab lisaks, et EL ja USA arutaksid rahvusvahelise keskkonnakohtu loomist;
3. tunnistades, et kehtivad Kopenhaageni kokkuleppe raames võetud kohustused ja antud lubadused, mis vormistati Cancúni kokkulepetes, ei ole kaugeltki piisavad, et saavutada eesmärk piirata ülemaailmse keskmise aastase maapinnatemperatuuri tõusu 2 ºC-le, rõhutab tungivat vajadust teha edusamme kasvuhoonegaaside heitkogustega võitlemisel ülemaailmsel tasandil; nõuab, et USA ja EL teeksid koostööd, et tagada üksikasjaliku mandaadi kokkuleppimine Durbani kliimakonverentsil, et viia lõpule läbirääkimised ülemaailmse laiahaardelise kliimakokkuleppe sõlmimiseks 2015. aastaks;
Välisasjad ja julgeolek
4. juhib tähelepanu asjaolule, et araabia kevad on sillutanud tee kauaoodatud reformiprotsessile Vahemere piirkonnas ja Lähis-Idas; rõhutab ELi ja USA tihedalt kooskõlastatud jõupingutuste vajadust selleks, et koostada piirkonna jaoks tulemuslik strateegia, mis saadaks ja hõlbustaks asjaomaste riikide üleminekut täielikult toimivale demokraatiale; kutsub sellega seoses ELi ja USAd üles tugevdama kooskõlastamist, tõhustama ühiseid lähenemisviise ja arendama koostoimet, et vastata autoritaarsetele režiimidele vapralt vastu astunud inimeste õiguspärastele ootustele, kaotades dubleerimise ja konkurentsi, mis võivad kahjustada protsessi edukust;
5. toonitab sellega seoses, et Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamine on äärmiselt oluline kogu piirkonna stabiilsuse ja rahumeelse arengu jaoks; kutsub USAd ja ELi üles täitma lubadusi ja kohustusi, tehes kõik vajalikud jõupingutused selleks, et rahuprotsessi jätkamine toimuks neliku väljakuulutatud ajakava kohaselt ja tooks endaga kaasa püsiva tervikliku lahenduse, mis näeks ette elujõulise Palestiina riigi ja Iisraeli riigi kõrvuti eksisteerimise koos kindlate ja tagatud piiridega; nõuab eelkõige ELi ja USA ühist algatust, et veenda Iisraeli valitsust tühistama oma otsus, mis võeti vastu reageeringuna Palestiina UNESCOsse vastuvõtmisele ning mis käsitleb Jordani Läänekaldal 2000 majutusüksuse ehitamise kiirendamist ning Palestiina omavalitsusele väljamaksmisele kuuluvate tollilaekumiste kinnipidamist;
6. väljendab oma muret Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) uue aruande pärast, mille kohaselt võib Iraani tuumatehnoloogia programmil olla sõjaline mõõde; rõhutab kogu Lähis-Idas tuumarelvadega võidurelvastumise ohtu; mõistab hukka kõikide osapoolte provokatsioonid ning toonitab, et rahvusvahelised ja piirkondlikud osalejad peaksid tegema koostööd niisuguse arengu vältimiseks;
7. usub, et üksnes laiaulatuslike rahvusvaheliste diplomaatiliste jõupingutustega, sh tuumadesarmeerimise meetmetega, on võimalik peatada valitsuste ohtlik ja kontraproduktiivne huvi tuumatehnoloogia vastu nii selle tsiviil- kui ka militaarrakenduste osas ning kutsub kõiki tuumariike üles toetama ÜRO peasekretäri ettepanekut võtta vastu tuumarelvastuse konventsioon; toetab tugevalt Lähis-Idas ja Euroopas tuumarelvavaba tsooni loomise kavasid kui samme tuumarelvade täieliku kaotamise suunas;
8. rõhutab, et Atlandi-ülene julgeolek on seotud ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, kuid seda toetavad ka niisugused ühisinstitutsioonid nagu OSCE ja NATO; nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid investeeriksid tõsiselt lepingupõhisesse desarmeerimisse ja tuumarelva leviku tõkestamisse ning kahesuguse kasutusega kaupade rangemasse kontrollisüsteemi; kutsub USAd ja ELi üles võtma araabia kevadest õppust ning osalema niisuguse ülemaailmse relvakaubanduslepingu loomises, millega välistataks relvade müümine mittedemokraatlikele ja autoritaarsetele režiimidele; nõuab tungivalt, et eelkõige Ameerika Ühendriigid, aga ka ELi liikmesriigid, hoiduksid teatavate tavarelvade konventsiooni raames niisuguse protokolli toetamisest, mis lubaks kassettlahingumoona kasutamist;
9. kutsub Ameerika Ühendriike ja ELi liikmesriike üles tagama 2012. aasta Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni kehtestamise teemalise konverentsi edukuse; nõuab tungivalt, et USA viiks Euroopa pinnalt välja oma taktikalised tuumarelvad, et luua üks tuumarelvavaba Euroopa eeltingimus ja ratifitseerida tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping; on sügavalt mures USA niisuguse poliitika pärast, mille eesmärk on toetada Indiat kui tuumatarneriikide grupi uut liiget, kuigi India keeldub pidamast kinni niisugustest rahvusvahelistest normidest nagu tuumarelva leviku tõkestamise leping;
10. kutsub 21 NATOsse kuuluvat ELi liikmesriiki ja USAd üles loobuma mõttest võtta 2012. aastal Chicagos toimuval NATO tippkohtumisel vastu kinnitav otsus raketitõrjekilbi rajamise kohta; hoiatab eelkõige Venemaa kõnealusest algatusest väljajätmise tagajärgede eest;
Atlandi-ülene majanduskoostöö ja AMN
11. rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu paremaks toimimiseks on oluline vahend ülemaailmsete kaubandussuhete tasakaalustamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel;
12. kutsub mõlemaid pooli üles tunnistama kaubanduspoliitika seotust ülemaailmse finantsstabiilsuse ja peamiste majanduste vaheliste õiglase vahetuskursikorralduse saavutamise väljavaadetega; soovitab, et mõlemad pooled teeksid asjakohastes mitmepoolsetes vormides koostööd, et saavutada maailmakaubanduse jätkusuutlikum tasakaalustatus, sh agressiivset ekspordisuunitlust pärssivate meetmete, siduvate rahvusvaheliste sotsiaalsete standardite ning dumpinguvastaste eeskirjade muutmise abil, nii et need sisaldaksid ka keskkonnadumpingut, samuti finantsteenustega kauplemise liberaliseerimise kriteeriumide ja piirangute täpsustamise, kõigi põllumajanduse eksporditoetuste keelustamise ning välisinvesteeringutele toiduaine- ja jaotussektoris kehtestatavate kriteeriumide abil;
13. tervitab ideed anda AMNile väljapaistev roll strateegilise majanduspoliitika koordineerimisel, eriti G20 protsessiga seotud küsimustes; tuletab siiski meelde, et AMNi mis tahes poliitika kujundamise roll tuleks hoolikalt tasakaalustada pideva tööga lahenduste leidmiseks (tihedas koostöös õigusloojatega mõlemal pool Atlandi ookeani) Atlandi-ülese poliitilise tegevuskava konkreetsetele küsimustele, nagu finantsturud, keskkonnasõbralik majandus, digitaalarengu tegevuskava, kõrgtehnoloogia ja innovatsioonipoliitika;
14. tunneb heameelt toorainete valdkondliku töösuuna loomise üle AMNi innovatsioonialases partnerluses; usub, et haruldaste muldmetallide küsimus väärib selles töösuunas erilist tähtsust; nõuab teadusalase koostöö kava väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, eelkõige Jaapaniga tehtava kolmepoolse koostöö raames; nõuab Atlandi-ülest koostööd toorained, sh teiseseid tooraineid käsitlevate andmete jagamise valdkonnas; usub, et niisugune koostöö peaks hõlmama ühist prognoosimist, tarneahelate analüüsimist, arutelusid ühiste varude üle ja andmete esitusviiside võimalikku ühtlustamist; usub, et Atlandi-ülene partnerlus koostöös Jaapaniga peaks edendama niisuguseid toorainete valdkonna ülemaailmse juhtimise institutsioone nagu rahvusvaheline energiafoorum; kutsub Euroopa Komisjoni üles seadma kriitilise tähtsusega toorainete, eelkõige haruldaste muldmetallide küsimuse järgmise ELi ja USA tippkohtumise päevakorda;
15. tunneb heameelt ELi–USA energianõukogus eelmisel aastal peetud esimeste kildgaasiteemaliste arutelude üle; nõuab tugevamat keskendumist kaevandamise keskkonnamõjudele ja Atlandi-ülesele koostööle selles küsimuses; kutsub Euroopa Komisjoni üles koguma rohkem teadmisi kildgaasi ekstraktsiooni ja tarbimise mõju kohta ning koordineerima reguleeriva raamistiku asjaomaseid läbivaatamisi, samuti standardite kehtestamist keskkonnapeadirektoraadi, energeetika peadirektoraadi ja Euroopa Kemikaaliameti vahel koos nende USA vastaspooltega, nt keskkonnakaitseagentuur (Environmental Protection Agency); usub, et niisugune esimene konkreetne vahetus peaks toimuma ühepäevase konverentsina 2012. aastal, parimal juhul pärast keskkonnakaitseagentuuri kildgaasiteemalise uuringu avaldamist;
16. julgustab ELi–USA energianõukogu tegema tööd selliste energeetikastrateegiate koordineerimiseks, mis toetavad energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate massilist arendamist ja rakendamist, poliitilisi meetmeid ja tehnikaid, mis võivad luua miljoneid uusi rohelisi töökohti; kutsub mõlemaid pooli üles saavutama maksimaalset ühilduvust säästlikkuskriteeriumide rakendamisel agrokütustele, sh neile, mis otseselt või kaudselt mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
17. peab kahetsusväärseks asjaolu, et USA Kongress võttis vastu seaduse 2594, mille eesmärk on keelata USA lennuettevõtjatel järgida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alaseid õigusakte; kutsub USA Senatit üles hoiduma kõnealuse seaduse toetamisest ning kutsub AMNi üles edendama konstruktiivset dialoogi rahvusvahelisest transpordist tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise teemal;
18. tunnistab standardimissüsteemide erinevust Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel; usub, et kõnealustest erinevustest hoolimata peab Atlandi-ülene standardimisalane koostöö olema esirinnas eelkõige Atlandi-ülese turu parema toimimise kontekstis; usub, et koostööd standardite valdkonnas tuleb eelkõige edendada kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nt elektrisõidukeid silmas pidades, et edendada kaubandust ja koostoimimisvõimet kõnealuses valdkonnas;
19. nõuab koostöö tõhustamist ja tavade vahetamist innovatsioonipoliitika arendamisel ja eelkõige avatud innovatsioonimudeleid silmas pidades, millest saavad kasu ülikoolid/akadeemilised ringkonnad, VKEd/erasektor ja avalik sektor;
20. tunneb heameelt õigusliku aluse kasutuselevõtu üle USA tarbekaupade ohutuse komisjoni peetavateks läbirääkimisteks ELiga lepingu üle, mis peaks parandama teabevahetust ohtlike toodete, vigastuste ning ELi liikmesriikides ja USAs võetud parandusmeetmete küsimustes;
21. usub, et mõlema poole vahelises dialoogis tuleks käsitleda ka seda, kuidas vähendada toormeturgudel toimuvat spekuleerimist, mis on olnud viimaste aastate toiduainete hindade äärmusliku kõikumise üks tegureid; tuletab sellega seoses meelde, et ei tohiks lasta spekuleerijatel valida meelevaldselt erinevate regulatiivsete süsteemide vahel ega jätkata massiivsete spekulatiivsete tehingute abil ebastabiilsuse tekitamist toormeturgudel; tunneb heameelt Dodd-Franki „Wall Streeti reformi ja tarbijakaitseseaduse” üle USAs ning kutsub mõlemat osapoolt üles ka edaspidi püüdlema turgude suurema läbipaistvuse tagamise poole ja piirama spekulatiivset käitumist;
22. tunneb heameelt algatuse üle seada investeerimiskoostöö küsimus AMNi päevakorda; on veendunud, et ühised kriteeriumid investeerimiskoostöö ja investeeringute kaitse valdkonnas võivad aidata luua jätkusuutlikuma tasakaalu investorite õiguste ja investorite kohustuste vahel riikliku poliitika eesmärkide suhtes;
23. tuletab meelde, et mõned kaubanduse ja investeerimise mittetariifsed tõkked, mille AMN peab eemaldama, põhinevad õigusloomeorganite teadlikul tegevusel sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste või keskkonnaeesmärkide edendamiseks ning neid ei tohi seetõttu eemaldada ilma vastavasisulise õigusaktita;
24. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta Atlandi-ülese majandusnõukogu edu nimel arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi esindajad täielikult ja vahetult AMNi, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;
Finantsstabiilsus ja rahvusvaheline regulatiivne arbitraaž
25. rõhutab, et finants- ja rahanduskriisi risk, finantsvõimenduse vähendamine ja laenuraha taaskordse kättesaamatuks muutumise oht ei ole veel möödas; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastatud makromajanduspoliitika on maailmamajanduse jätkusuutliku taastumise jaoks ülioluline;
26. rõhutab kooskõlastatud lähenemisviisi tähtsust „pankrotti minemiseks liiga suurte” finantseerimisasutuste (süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste) kindlaksmääramisel, reguleerimisel ja järelevalvel vastasutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Finantskontrolli komitee poolt, mille lõppeesmärk on saavutada süsteemse olulisusega finantseerimisasutuste vaba maailm;
27. rõhutab vajadust Basel III kokkuleppe rakendamise järele, mis hõlmaks siduvaid finantsvõimenduse suhtarve ja kapitali lisamakse süsteemse olulisusega finantseerimisasutustele, likviidsuse juhtimise nõudeid ja piiranguid riskiboonustele ja -dividendidele; rõhutab, et Basel III kokkuleppe rakendamine peaks tulemuslikult likvideerima off-shore bilansistruktuurid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ettenähtud üleminekuperioodid on liiga pikad ning kapitali suurendamised ei ole finantskriisist saadud dramaatilise ja püsiva kogemuse valguses piisavad;
28. rõhutab, et raamatupidamisstandardite võrreldavus on hädavajalik selleks, et säilitada võrdsed tingimused ning tagada andmete võrreldavus kogu maailmas; teeb ettepaneku luua avalik ja demokraatlikult kontrollitav rahvusvaheline raamatupidamisstandardite asutus, mis aitaks ületada eelkõige ELi ja USA vahelised erinevused raamatupidamises ja sellest tulenevad ohud finantsstabiilsusele;
29. rõhutab, kui oluline on tõhus teabevahetus ELi ja USA reguleerivate üksuste vahel, eelkõige mis puudutab nende juurdepääsu tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute keskhoidlatele ning teabele kapitali- ja riskivoogude kohta pankade, kindlustus- ja pensionikindlustusandjate ning investeerimisfondide vahel, et jälgida süsteemset riski ning piirata regulatiivse arbitraaži ulatust ja stiimuleid;
30. rõhutab, et ühes õigusruumis saavutatud regulatiivsed standardid peaksid olema teistele õigusruumidele minimaalseks võrdlusaluseks, tuues kaasa rahvusvahelise finantsregulatsiooni kvaliteedi järkjärgulise paranemise, eriti seoses börsiväliste tuletisinstrumentide kliiringu, reitinguagentuuride reguleerimise, alternatiivsete investeerimisfondide, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingutega; peab sellega seoses kahetsusväärseks USA otsust jätta välisvaluuta tuletisinstrumendid välja oma börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimist käsitlevate eeskirjade reguleerimisalast;
Põhiõigused ja andmekaitse
31. tunneb heameelt asjaolu üle, et 2011. aasta märtsis avati läbirääkimised ELi ja USA vahelise lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kriminaalkuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset; loodab lähitulevikus näha märkimisväärseid edusamme kõnealustel läbirääkimistel; tuletab meelde oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis (eelseisva 2010. aasta ELi ja USA tippkohtumise kohta) esitatud seisukohta kõnealuse lepingu kohta ning toonitab, et niisugune raamleping peaks tagama põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse, kehtestades õiguslikult siduvad ja jõustatavad andmekaitsestandardid ning luues mehhanismid kõnealuste standardite tegelikuks tulemuslikuks kohaldamiseks;
32. kutsub USA administratsiooni üles jätma lõpliku otsuse langetamise võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ratifitseerimise kohta USA poolt oma õigusloojate ülesandeks, võttes arvesse võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ja USA põhiseaduses sätestatud põhiõiguste vahelisi võimalikke pingeid;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.