Menetlus : 2011/2899(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0579/2011

Esitatud tekstid :

B7-0579/2011

Arutelud :

PV 14/02/2012 - 3
CRE 14/02/2012 - 3

Hääletused :

PV 16/02/2012 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0052

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 116kWORD 70k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0579/2011
9.11.2011
PE472.790v01-00
 
B7-0579/2011

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Ühise kalanduspoliitika panus avalike hüvede loomisesse


Maria do Céu Patrão Neves fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ühise kalanduspoliitika panuse kohta avalike hüvede loomisesse  
B7‑0579/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995. aastal,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (KOM(2011)363),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal” (KOM(2010)2020),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et kalandus on tegevus, mis laieneb nii merel kui ka teistes vesikondades (riim- ja magevees), nagu jõgedes, järvedes, suudmelahtedes jne, hõlmates kolme peamist haru: püük, töötlemine ja turustamine;

B.  arvestades, et vesiviljelus, olgu siis merevees või magevees, ranna lähedal või avamerel, on tähtis ja üha kaalukamaks muutuv kalandussektori osa, mis sektorit täiendab ja sellesse kuulub;

C.  arvestades, et kalapüügi mõju ulatub ka rannikualadele, aidates kaasa nii nende majandamisele kui ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, mis on eriti oluline sealsetele kogukondadele, kes on tihtipeale ebasoodsamas olukorras ning kelle probleemideks on töökohtade nappus ja nõrk majandus;

D.  arvestades, et Euroopa kalandussektor toetab olulisel määral sotsiaalset arengut mitmetes Euroopa piirkondades, mis on sellest tegevusest väga suures sõltuvuses, luues (otseselt ja kaudselt) töökohti igal tasandil ning hõlmates rohkem kui 350 000 töökohta, kui võtta arvesse kalapüüki ja kala töötlemist;

E.  arvestades, et Euroopa kalandussektor toetab Euroopa majanduskasvu üsna märkimisväärselt mitte üksnes oma põhitegevuse kaudu, mille alusel on ta maailmas suuruselt neljas, tootes 6,4 miljonit tonni kala aastas, vaid ka oma panuse kaudu teistesse nii erinevatesse sektoritesse nagu farmaatsia- ja kosmeetikatööstus, sport ja turism;

F.  arvestades, et Euroopa kalandussektor toetab oluliselt ka keskkonna säilitamist ja aitab vähendada kliimamuutuste mõju, käivitades ja edendades väga paljusid teadusuuringuid, mis süvendavad meie teadmisi okeanograafilisest arengust, ökosüsteemidest ja otseselt või kaudselt kalandusega seotud liikide bioloogiast;

G.  arvestades, et reformitud ühine kalanduspoliitika peaks tagama kalandussektori ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse eri vesikondades ja rannikualadel, kus kalandusega tegeletakse, mida on lihtsam saavutada detsentraliseeritud haldusmudeli abil, mille puhul otsustuskeskused tuuakse tegevuse toimumise aladele lähemale ja suurendatakse huvirühmade vastutust;

1.  kordab, et kalandus on inimühiskonnas oluline põline tegevus, mis on alati pakkunud inimestele kõrge valgusisaldusega ja tervislikku toitu, mis kujutab endast tänapäeval majanduslikku ja sotsiaalset lisandväärtust ning suurendab Euroopa Liidu toiduga kindlustatust ja sõltumatust; on seetõttu arvamusel, et reformitud ühine kalanduspoliitika peab tagama kalanduse säilitamise selle peamistes tegevusvaldkondades – püük, töötlemine ja turustamine – ja selle traditsioonilistel aladel ning keskkonnakaitse, sotsiaalse arengu ja majandusliku tootlikkuse vahelise püsiva tasakaalu raames;

2.  tuletab meelde, et majanduslikust seisukohast vaadatuna hõlmab kalandussektor hinnanguliselt 8 miljardi euro väärtuses lossimisi, 3,2 miljardi euro väärtuses vesiviljelust ning 23 miljardi euro väärtuses töötlevat tööstust; tuletab ka meelde, et sotsiaalsest seisukohast vaadatuna elab rohkem kui 40% Euroopa Liidu kodanikest rannikualadel ja saab kasu kalandustegevuse multifunktsionaalsusest;

3.  rõhutab, et kalandussektoril ja eriti väikesemahulisel kalapüügil on lisaks oma kolmele traditsioonilisele tegevusvaldkonnale ning nähtavamale mõjule majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil ka oluline roll erinevates muudes valdkondades, nagu kultuur, puhkus ja turism, teadus, energeetika, keskkond ja haridus; on seisukohal, et kalandussektoril on multifunktsionaalne mõõde, mis loob kogukondadele paljusid erinevaid avalikke hüvesid, mis toovad kasu Euroopa kodanikele üldisemalt, mitte üksnes nendele, kes on otseselt või kaudselt seotud kalandusega, ning seda tuleb tunnustada ja väärtustada;

4.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse seda, et kultuuri seisukohast vaadatuna annab kalandussektor suurt kasu, andes panuse kokakunsti, etnograafiasse, ajalukku, kirjandusse, museoloogiasse jne; on seisukohal, et kalandusega tegelevate kogukondade korraldatavad protsessioonid merel, mereandide degusteerimised, traditsiooniliste eluviiside ajalootruud taasesitamised, temaatilised näitused ja muud kalapüügiga seotud pidustused või sellega seotud tegevused on oluline kultuuripärandi kandmise vahend, mida tuleks säilitada;

5.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et vaba aja veetmise ja turismi seisukohast pakub kalandussektor palju erinevaid tegevusi, nagu kalastusturism, vaalaliste ja merelindude vaatlus, ökoloogiline sukeldumine jne; on seisukohal, et kalurite teadmised ja igapäevased kogemused (oskusteave) mere ja tema bioloogiliste ressurssidega seoses on olulised nende ja muude tegevuste arendamiseks, andes seega lisandväärtust, mida saab jagada kogu ühiskonnaga;

6.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teaduse seisukohast aitab kalandussektor mereteadlasi ja muid teadlasi nende teadustöös, jagades oma kogemusi, pakkudes teavet, andes teada rõngastatud loomadest ja haruldastest liikidest, võttes teadlasi kontrollitavatele laevadele (vaatlustegevus), edendades kontrollitud püüki, mis võimaldab teadlastel koguda tähtsaid andmeid kalavarude olukorra ja kalade käitumise (kalade rände) kohta, kuid ka paljude muude küsimuste kohta, mis ulatuvad kliimamuutustest (ookeanide hoovused) reostuseni (õlireostusest hoiatamine);

7.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et energeetika seisukohast vaadatuna võib kalandussektoril olla oluline roll, edendades selliste uute tehnoloogiate väljatöötamist, mida saab hiljem kasutada ühiskonna hüvanguks; on seisukohal, et hea näide energiatõhususest on selliste uute mootorite arendamine, mis saastavad vähem ning kasutavad vähem kütust;

8.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et keskkonna seisukohast on kalandussektoril juba üldtuntud roll bioloogiliselt tundlike geograafiliste piirkondade, samuti haude- ja pesapaikadeks olevate rannikualade kaitsel ning ka mere puhastamisel; on seisukohal, et kalandussektoril võiks olla olulisem roll detsentraliseeritud juhtimise raames, pöörates lisaks tähelepanu kalavarude bioloogilisele kaitsele ning keskkonnakaitsele vesikondade ja rannapüügiga seoses;

9.  kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et hariduse seisukohast vaadatuna edendab kalandussektor vabas õhus viibimise nautimist, õpetab austust mere vastu ning navigatsioonioskusi ja kogemustele tuginevat orienteerumist ning samuti toob esile erinevate kunstide loovuse, soodustades ka mereelustiku väärtustamist;

10. rõhutab, et kalavarude majandamine on üha enam tuginenud teaduslikele andmetele, mis stimuleerib rakendusuuringuid selles vallas ning suurendab teadmisi ja edendab tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga aruka majanduskasvu edendamiseks;

11. rõhutab, et kalandussektor sõltub täielikult varude tervislikust seisundist ja ökosüsteemi tasakaalust, seepärast peab ühise kalanduspoliitika reform keskenduma neile aspektidele, et ühise kalanduspoliitikaga kaitsta ja majandada mereressursse ning rakendada tõhusamat, keskkonnahoidlikumat ja konkurentsivõimelisemat majandust kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks;

12. rõhutab, et kalandustegevus, võttes arvesse kõiki selle harusid (sh vesiviljelust) ning otsest ja kaudset mõju, aga ka avalike hüvede loomist, tagab sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, edendab kutseharidust ning sotsiaalset ja majanduslikku arengut kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga kaasava majanduskasvu edendamiseks;

13. märgib, et kalapüügil on oluline roll integreeritud merenduspoliitika laiemas kontekstis ja ta kujutab endast olulist tegurit mereala ruumilise planeerimise poliitikas ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames;

14. palub komisjonil tunnistada kalandustegevuse multifunktsionaalsust ja selle toodetavate laia ja rikkaliku hulga avalike hüvede väärtust, lähenedes kalandussektorile terviklikult, eriti ühise kalanduspoliitika reformi valdkonnas, ja loobudes lihtsustavatest vaatenurkadest, mis ei tekita otsest ja kaudset kahju mitte üksnes kalandussektorile, vaid jätavad tähelepanuta ka selle pakutavad hüved laiemas mõttes;

15. palub komisjonil lisada ühise kalanduspoliitika uude raamistikku kalandussektori multifunktsionaalsuse ja selle toodetavad avalikud hüved, vaadeldes rannikualade arengut kalandussektori täiendava osana (järgides ühise põllumajanduspoliitikaga sarnast struktuuri ja osa selles kasutatud terminoloogiat);

16. kutsub komisjoni üles looma koos liikmesriikidega vajaliku õigusliku raamistiku traditsioonilist püüki ning kalatoodete töötlemist ja turustamist täiendavate tegevuste jaoks, ilma et sellega nähtaks kaluritele ette makse või muid takistusi;

17. palub komisjonil lisada reformitud ühisesse kalanduspoliitikasse „tingimuslikkuse” mõiste, mida juba kasutatakse ühises põllumajanduspoliitikas, tagades keskkonnasõbralike kalapüügitavade positiivse diskrimineerimise, näiteks paremad toetuse saamise võimalused;

18. palub komisjonil selles ühise kalanduspoliitika reformi olulises protsessis võtta nõuetekohaselt arvesse kalandussektori täielikku integreerimist ELi 2020. aasta strateegiasse ja sellest tulenevat panust aastani 2020 seatud Euroopa arengusuuniste rakendamisse, tunnistades ühist kalanduspoliitikat arengu mootorina Euroopa majanduskasvu projekti kontekstis ning tagades vajalikud tingimused selle täieliku potentsiaali avamiseks;

19. palub komisjonil viia ellu Rio+20 eesmärgid, mis käsitlevad avatud majandust ning töökohtade loomist ja vaesuse kaotamist, võttes asjakohaselt arvesse asjaolu, et kalandussektoril on eraldi ja integreeritud merenduspoliitika raames nende eesmärkide elluviimisel oluline roll;

20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika