RESOLUTSIOONI ETTEPANEK 15. detsembril 2011 toimuv ELi ja Venemaa tippkohtumine ning 4. detsembril 2011 toimunud riigiduuma valimiste tulemused (2011/2948(RSP))
12.12.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ria Oomen-Ruijten, Ioannis Kasoulides, Alojz Peterle, Elena Băsescu, Cristian Dan Preda, Tokia Saïfi, Lena Kolarska-Bobińska, Laima Liucija Andrikienė, Inese Vaidere, Arnaud Danjean, Nadezhda Neynsky, Mario Mauro, Joachim Zeller, Traian Ungureanu fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0693/2011
B7‑0700/2011
European Parliament resolutsioon 15. detsembril 2011 toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise ning 4. detsembril 2011 toimunud riigiduuma valimiste tulemuste kohta (2011/2948(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eeskätt 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta (9.–10. juunil 2011)[1], 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta ning 12. novembri 2009. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta 18. novembril 2009 Stockholmis toimuvaks ELi ja Venemaa tippkohtumiseks[2],
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, sealhulgas 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni detsembris 2011 toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste ettevalmistuste kohta[3], 17. veebruari 2011 aasta resolutsiooni õigusriigi kohta[4], 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni inimõiguste aktivistide mõrvamise kohta Venemaal[5] ja 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni energiavarustuse kindluse välisaspektide kohta[6] ning 16. detsembri 2010. aasta raportit aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas[7],
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut[8] ja 2008. aastal alustatud läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa lepingu sõlmimiseks, samuti 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust,
– võttes arvesse 31. mail 2003. aastal Peterburis toimunud ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa ühist eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadus- ja haridusruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi (nn neli ühist ruumi),
– võttes arvesse ELi ja Venemaa vabadust, julgeolekut ja õigust käsitleva alalise partnerlusnõukogu 11. oktoobri 2011. aasta ühisavaldust,
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Asthoni sõnavõttu ELi ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu 17. novembril 2011. aastal Moskvas toimunud kohtumisel,
– võttes arvesse 28. novembril 2011 toimunud ELi ja Venemaa inimõigustelast dialoogi,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 6. detsembril 2011. aastal Venemaa Föderatsiooni riigiduuma valimiste kohta tehtud avaldust,
– võttes arvesse ELi ja Venemaa 15. detsembri 2011. aasta tippkohtumise päevakorda,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et EL ja Venemaa on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt vastastikku sõltuvad; arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast suure tähtsusega; arvestades, et Euroopa Liit teeb jätkuvalt jõupingutusi, et süvendada ja arendada ELi ja Venemaa vahelisi suhteid, mis põhinevad kindlal pühendumisel demokraatia põhimõtetele;
B. arvestades, et Venemaal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalisel liikmel on koos teiste liikmetega ühine kohustus säilitada stabiilsus maailmas; arvestades, et paljusid rahvusvahelisi probleeme, eelkõige seoses Süüria, Lähis-Ida, Iraani, terrorismi, energiavarustuse kindluse, kliimamuutuse ja finantskriisiga saab lahendada ainult kooskõlastatud lähenemisega, mis hõlmab ka Venemaad;
C. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ning on sellega võtnud endale kohustuse järgida demokraatia põhimõtteid ja austada põhiõigusi; arvestades, et muret tekitab endiselt inimõiguste olukord, õigusriigi, kohtuvõimu sõltumatuse ning ajakirjanike ja opositsiooni suhtes kasutatavate repressiivmeetmete küsimus;
D. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus kritiseeris 12. aprillil 2011 Venemaa keerukat erakondade registreerimise korda, mis ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE kehtestatud valimisstandarditega; arvestades, et endiselt tekitab suurt muret erakondade raskendatud osalemine valimistel, mis tegelikult piirab poliitilist konkurentsi ja pluralismi Venemaal;
E. arvestades, et aasta on möödunud sellest, kui Euroopa Parlament palus nõukogu juhul, „kui Venemaa ametivõimud ei astu positiivseid samme koostöö tegemiseks ja Sergei Magnitski juhtumi uurimiseks, taotleks nõukogu Venemaa ametivõimudelt süüdlaste kohtu ette toomist ja kaaluks ELi sisenemise keelu kehtestamist”; soovitas samuti „ELi õiguskaitseorganitel teha koostööd, et külmutada kõnealuste Venemaa ametnike pangakontod ja vara kõigis ELi liikmesriikides”[9];
1. kutsub ELi ja Venemaad kasutama eelseisvat tippkohtumist, et uue hooga jätkata partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavaid läbirääkimisi, mille käigus on vaja saavutada tasakaalustatumat edasiminekut; nõuab samuti suuremate jõupingutuste tegemist ELi ja Venemaa moderniseerimispartnerluse edendamiseks; nõuab konkreetsete eesmärkide ja ajakava kehtestamist;
2. väljendab heameelt Venemaa liitumisläbirääkimiste lõppemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mis aitab luua võrdsemad tingimused mõlema poole äriringkondadele ning hõlbustab ja liberaliseerib kaubandust maailmamajanduses; rõhutab, et ühinemisega on Venemaal juriidiline kohustus täita kõiki WTO eeskirju, sealhulgas loobuda protektsionistlikest meetmetest; väljendab sellega seoses muret Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidu pärast, mille tõttu on tõusnud konsolideeritud maksud;
3. rõhutab energiapartnerluse tugevdamise tähtsust Venemaaga; kordab taas, et loodusvarade tarnet ei tohi kasutada poliitilise vahendina; rõhutab vajadust õiguslikult siduva energeetikaalase raamistiku järele, mis tagab kõigile ELi liikmesriikidele usaldusväärse ja kindla ning ühesugustel standarditel põhineva energiavarustuse;
4. tunnustab 11. oktoobril 2011. aastal tehtud ühiseid järeldusi, millega kinnitati lõplikult viisavabaduse kehtestamiseks võetavate ühiste meetmete loetelu, ning toetab selle ametlikku heakskiitmist ja edasist rakendamist; tuletab meelde, et oluline on tagada piirkondlik sidusus viisavabaduse kehtestamisele võetavas lähenemisviisis Venemaa ja idapartnerluse riikidega; peab tervitatavaks praegu kehtiva Venemaa ja ELi vahelise lihtsustatud viisamenetlust käsitleva 2006. aasta lepingu muutmiseks peetavate läbirääkimiste lõpulejõudmist; rõhutab, kui oluline on Venemaa ja ELi vahelise tagasivõtulepingu tõhus rakendamine ning rändealase dialoogi alustamine; nõuab edasist koostööd ebaseadusliku sisserände küsimuses, paremat kontrolli piiripunktides ning teabevahetust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas;
5. peab tervitatavaks ettepanekut lihtsustada kohalikku piiriliiklust Kaliningradi oblastis ning arvab, et see aitab kaasa ELi ja Venemaa vahelise partnerluse edasisele arengule kooskõlas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ühist ala käsitleva tegevuskavaga;
6. võtab teadmiseks 4. detsembril 2011. aastal toimunud riigiduuma valimiste tulemused; rõhutab, et valimiste läbiviimine on näidanud, et Venemaa ei täida OSCE kehtestatud valimisstandardeid; märgib taas kord, et keeruka registreerimiskorra tõttu jäid valimistest kõrvale mitmed opositsiooniparteid ning see on algusest peale takistanud poliitilist konkurentsi ja pluralismi; väljendab muret teatatud valimispettuste ja OSCE/ODIHRi aruandes esitatud esialgsete tulemuste pärast, mis käsitlevad valimiskorra rikkumisi, meedia erapooletuse puudumist, sõltumatute vaatlejate ahistamist ning partei ja riigi lahususe eiramist;
7. peab tervitatavaks Venemaal toimunud meeleavaldusi kui Vene inimeste tahteavaldust suurema demokraatia järele; mõistab hukka rahulike meeleavaldajate, sealhulgas juhtivate opositsiooniliikmete ja ajakirjanike mahasurumise ja vahistamise; nõuab tungivalt, et Vene ametivõimud austaksid kogunemis- ja sõnavabadust, ei tekitaks kahju rahulikele meeleavaldajatele ning vabastaks kõik valimistega seoses vahistatud isikud;
8. nõuab tungivalt, et Vene ametivõimud tegeleksid OSCE/ODIHR vaatlusaruandes märgitud probleemidega, reformiksid valimisseadusi vastavalt Euroopa Nõukogu ja OSCE standarditele ning järgiksid neid ka tegelikkuseks, et tagada vabade ja demokraatlike presidendivalimiste toimumine aastal 2012 ning anda opositsioonikandidaatidele võrdsed võimalused; kutsub OSCEd jälgima tähelepanelikult valimiste ettevalmistamist ja valimiskorra jõustamist;
9. väljendab taas muret inimõiguste olukorra pärast Venemaal ning õigusriigi ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumise pärast; väljendab muret eeskätt Sergei Magnitski juhtumi ja tema surmas süüdiolevate isikute karistamata jätmise pärast; kutsub uurimiskomisjoni viima läbi igakülgse ja põhjaliku kõiki aspekte käsitleva uurimise, esitama kiiresti konkreetsed järeldused ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tuua süüdlased kohtu ette;
10. märgib ära 20 aasta möödumise NSV Liidu lagunemisest, mis on Euroopa ajaloo oluline sündmus; tunnustab selles nende inimeste panust, kes astusid aktiivselt vastu totalitarismile ja aitasid kaasa sellest vabanemisele;
11. kutsub Venemaad aitama aktiivselt kaasa pikaajaliste lahendamata konfliktide lahendamisele naaberriikides ning austama selliste konfliktide osalisriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;
12. kordab, et Venemaal on kohustus täielikult rakendada kuuepunktilist relvarahukokkulepet ning austada Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;
13. toetab OSCE Minski rühma ja selle kaasesimehe tegevust Mägi-Karabahhia konflikti lahendamisel;
14. tunneb heameelt 5+2 vormis läbirääkimiste taasalustamise üle seoses Transnistria konfliktiga ja märgib, et 1. detsembril 2011 toimus esimene ametlik kohtumine, mis loodetavalt on konflikti lahendamise lähtepunktiks;
15. märgib, et Venemaa, kellel on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus, peab ise täitma oma kohustusi rahvusvahelistes kriisiolukordades; rõhutab, et rahvusvahelisi probleeme, nt Süürias ja Iraanis, ei ole võimalik lahendada ilma kooskõlastatud lähenemiseta, mis hõlmab ka Venemaad; palub Venemaal võtta konstruktiivsem lähenemine, eeskätt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide osas;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0268.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0064.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0335.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0066.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0022.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0021.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489.
- [8] EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1.
- [9] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489.