RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Töötajate liikumisvabadus Euroopa Liidu piires (2011/2958(RSP))
13.12.2011
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Marian Harkin, Renate Weber, Filiz Hakaeva Hyusmenova fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0727/2011
B7‑0730/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires (2011/2958(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikuvuse edendamise kohta Euroopa Liidus[1],
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45 ja 47 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 21, 29, 34 ja 45,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 151,
– võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, kodifitseeritud määrusega (EL) nr 492/2011[2],
– võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist „Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)” (KOM(2007)0773),
– võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2008. aasta teatist „Töötajate vaba liikumise mõju ELi laienemise taustal” (KOM(2008)0765),
– võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2010. aasta teatist „Töötajate vaba liikumine – õiguste tagamine ja olulisemad muutused” (KOM(2010)0373),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni Euroopa Liidu tööturgudel töötajate vaba liikumist piirava üleminekukorra kohta,
– võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate üleminekusätete toimimise kohta (KOM(2011)729 lõplik),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Töötajate liikuvuse peamiste tõkete määratlemine ühtsel tööturul,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et õigus elada ja töötada teises ELi liikmesriigis on üks ELi põhivabadusi, mis on aluslepingutes tunnustatud kui liidu kodakondsuse põhikomponent, kuid kahe liikmesriigi kodanikud kogevad veel ikka takistusi seoses õigusega töötada teise liikmesriigi territooriumil;
B. arvestades, et viimaste statistiliste andmete kohaselt 2010. aasta lõpus moodustasid teise liikmesriigi territooriumil elavad Rumeeniast ja Bulgaariast pärit liikuvad töötajad 0,6 % kogu ELi elanikkonnast;
C. arvestades, et 2010. aasta lõpuks olid Rumeenia ja Bulgaaria töötajad suurendanud EU-25 SKP-d pikas perspektiivis 0,3%, konkreetselt Hispaania SKP-d aga 1,7% ja Itaalia oma 1,3%;
D. arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria töötajate sissevool mõjus vastuvõtvate riikide majandusele positiivselt, sest need töötajad asusid tööle töökohtadele või sektoritesse, kus oli tööjõudu puudu;
E. arvestades, et komisjon mainis oma viimases teatises, et Rumeeniast ja Bulgaariast pärit liikuvad töötajad on tõenäolisemalt majanduslikult produktiivsemas eas kui vastuvõtva riigi kodanikud, sest EU-2 alla 35-aastased liikuvad töötajad moodustavad 65 % kõikidest tööealistest majanduslikult aktiivsetest töötajatest, kuid EU-15 puhul on selliste töötajate osakaal 34 %.
F. arvestades, et Eurostati hiljutiste andmete kohaselt ei mõjuta Rumeeniast ja Bulgaariast pärit võõrtöötajad oluliselt vastuvõtvate riikide palkasid ja töötuse määra;
G. arvestades, et liikuvust põhjustab peamiselt nõudlus tööjõu järele ning tööjõu pakkumise ja nõudluse ebaühtlase jaotumise korral Euroopa tasandil võivad üleminekutõkked takistada Euroopa ettevõtete majanduslikku arengut ja õigust töötada ja elada teise liikmesriigi territooriumil;
H. arvestades, et töötajate vaba liikumine on nii ELile kui ka liikmesriikidele positiivne eeskuju, mis on nurgakiviks ELi integratsioonile, majanduse arengule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele, inimeste professionaalsuse suurendamisele, aitab üle saada majanduskriisi negatiivsetest tagajärgedest ja loob tugevama majandusjõu, millega on võimalik lahendada maailmas toimuvate muutustega seotud probleemid;
I. arvestades, et meie ühiskondades viimasel ajal tööstuse arengu, globaliseerumise, uute tööstruktuuride, demograafiliste arengute ja transpordivahendite arengu tõttu toimunud areng nõuab suuremat töötajate liikuvust;
J. arvestades, et vastavalt komisjoni 11. novembri 2011. aasta teatisele on Rumeeniast ja Bulgaariast pärinevad liikuvad töötajad avaldanud liikuvaid töötajaid vastuvõtvate liikmesriikide majandusele positiivset mõju;
K. arvestades, et ränne on ELis väga tundlik poliitiline teema ja on ülitähtis tagada, et kõikidel Euroopa kodanikel oleksid samad õigused ja kohustused;
L. arvestades, et viimases Euroopa Komisjoni teatises öeldakse, et riiklikel tööturgudel esinevad häired on tingitud mitmetest teguritest, nt majandus- ja finantskriis ja struktuursed tööturu probleemid, mitte aga Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate sissevoolust;
M. arvestades, et Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajad moodustavad ainult 1% kõigist töötutest ELis (vanuses 15–64), kolmandate riikide kodanikud aga 4,1 %;
N. arvestades, et praeguse majanduslanguse ajal Euroopa tasandil võib liikuvate töötajate kodumaale saadetavatel rahaülekannetel olla positiivne netomõju saatva riigi maksebilansile;
1. on seisukohal, et töötajate liikuvust ELis ei saa kunagi pidada ohuks ühtsele tööturule;
2. kutsub liikmesriike üles kaotama kehtivad üleminekumeetmed, arvestades et puuduvad tegelikud majanduslikud põhjused piirata rumeenlaste ja bulgaarlaste õigust töötada ja elada teise liikmesriigi territooriumil;
3. palub, et nõukogu arvestaks tõsiselt Euroopa Komisjoni viimast teatist, otsustades, kas üleminekutõkked on positiivne ja vajalik meede;
4. palub, et komisjon määratleks selgelt termini „tööturu tõsised häired“;
5. kutsub komisjoni üles selgitama, millise metoodika ja näitajatega tõestatakse majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tuginedes, et on selge vajadus pikendada liikmesriikide kehtestatud üleminekutõkkeid, kuna Rumeenia ja Bulgaaria töötajad mõjutavad nende riikide tööturgu negatiivselt;
6. palub, et komisjon teeks täiesti läbipaistvalt teatavaks kriteeriumid, mille alusel on liikmesriikidel lubatud üleminekutõkked säilitada, võttes arvesse niisuguse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja tõlgendustele, mida Euroopa Ühenduste Kohus põhivabadustest kõrvalekaldumistele viidates aktsepteerib;
7. palub, et kui liikmesriigid koostavad komisjonile taotlust üleminekutõkete kehtestamiseks või nende kehtivuse pikendamiseks, kasutaksid nad eelnimetatud määratlust, metoodikat, näitajaid ja kriteeriume;
8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse ranget kohaldamist, et garanteerida kõikide töötajate võrdne kohtlemine ELis, aus konkurents ettevõtete vahel ning majandusliku ja sotsiaalse dumpingu vältimine;
9. kutsub EU-25 üles konsulteerima vajadusel ettevõtluse osapooltega enne otsustamist, kas pikendada või lõpetada liikumisvabaduse piirangud Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajatele;
10. palub, et liikmesriigid, kes kavatsevad säilitada Rumeenia ja Bulgaaria töötajatele tööturu piirangud, esitaksid selgelt ja läbipaistvalt kõik sotsiaal-majanduslikud näitajad, mis on viinud järelduseni, et geograafiline liikuvus häirib tõsiselt nende riigi tööturu;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2011)0455.
- [2] ELT L 141, 27.5.2011, lk 1-12.