Resolutsiooni ettepanek - B7-0008/2012Resolutsiooni ettepanek
B7-0008/2012

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Tasakaalu puudumine toiduainete tarneahelas (2011/2904(RSP))

16.1.2012

suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0021/2012, B7‑0675/2011 ja B7-0676/2011 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

George Lyon, Britta Reimers, Liam Aylward, Marit Paulsen, Sylvie Goulard, Riikka Manner fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0006/2012

Menetlus : 2011/2904(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0008/2012
Esitatud tekstid :
B7-0008/2012
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0008/2012

Euroopa Parlamendi resolutsioon tasakaalu puudumise kohta toiduainete tarneahelas

(2011/2904)(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat, 18. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel ning 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel,

–   võttes arvesse komisjoni teatist ”Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (COM(2009)0591) ja sellele teatisele lisatud mitmeid töödokumente ning samuti oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas,

–   võttes arvesse komisjoni 30. juuli 2010. aasta otsust, millega luuakse toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemeline foorum (2010/C 210/03),

–   võttes arvesse põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõime kõrgetasemelise töörühma 17. märtsi 2009. aasta lõplikke soovitusi ning nõukogu 29. märtsi 2010. aasta järeldusi toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas,

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta ja oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete hindade kohta Euroopas,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et komisjoni teatises toiduainete tarneahela parema toimimise kohta (COM(2009)0591) mainitakse tõsiseid tasakaaluprobleeme toiduainete tarneahelas, mis hõlmavad järgmist: valitseva ostuseisundi kuritarvitus; ebaõiglased lepingutingimused; hilinenud maksmine; lepingu ühepoolne muutmine; turulepääsu piiramine; puudulik teave hinnakujunduse kohta; kasumimarginaalide ebaühtlane jaotumine toiduainete tarneahelas, ja mitu muud probleemi, mis on seotud jaemüügisektori suurema koondumisega;

B.  arvestades, et ülisuurte jaemüüjate koondumise tase Euroopa Liidus kahjustab tootjaid, põhjustades suurenevat mõjuvõimu tasakaalustamatust lepinguosaliste vahel, mille tagajärjel põllumajandustootjad kaotavad üha enam läbirääkimisjõudu hinnataseme määramisel väärtusahelas – alates esmatootmisest kuni töötlemise ja lõpptarbijani välja;

C. arvestades, et põllumajandusettevõtted on ebasoodsas olukorras ühelt poolt läbirääkimisjõu kadumise ning teisalt tootmiskulude tõusu tõttu, mis võib pikemas perspektiivis nõrgendada liikmesriikide tootmispotentsiaali ning süvendada nende sõltuvust välisturgudest;

D. arvestades, et tootjatele ja muudele tarnijatele makstavad madalad hinnad ei tähenda alati madalamaid hindu tarbijate jaoks, ja et jaotuskanalite vähenemine võib pikemas perspektiivis samuti halvasti mõjuda toodete valikule, mis on tarbijaile kättesaadav;

1.  toonitab, et tasakaalu puudumisel toiduainete tarneahelas on selge Euroopa mõõde, arvestades põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise ahela strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks; tuletab meelde, et toiduainete tarneahel, põllumajandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine moodustab ELi kogu tööhõivest 7% ning on väärt 1 400 miljardit eurot aastas;

2.  juhib tähelepanu toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi jätkuvale tööle, eelkõige selle ettevõtjatevahelisele platvormile; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks ametlikult ja regulaarselt töö hetkeseisust ning tehtud otsustest;

3.  palub komisjonil teha vajaduse korral ettepanek õigusakti kohta – moonutamata turgude nõuetekohast toimimist – ning ergutada sektori isereguleerimist, et luua õiglasemaid ja läbipaistvamaid suhteid toiduainete tootjate, tarbijate, töötlejate ja turustajate vahel ning tagada kehtivate eeskirjade nõuetekohane rakendamine;

4.  nõuab, et liikmesriigid etendaksid aktiivsemat osa konsulteerimisfoorumite loomisel, et edendada dialoogi ja kehtestada suunised õiglasemate ja paremini tasakaalustatud suhete loomiseks toiduahela osaliste vahel;

5.  nõuab, et tuleb täpsustada kuritahtlike ja ebaõiglaste tavade määratlust, et saaks võtta asjakohaseid meetmeid, teostada järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nõuetekohaselt sanktsioone;

6.  soovib toonitada järgmist loetelu, mis ei ole täielik, kuid sisaldab tavasid, mille pärast tootjad on tundnud muret:

     I Juurdepääs jaemüüjatele:

        i)  ettemaksete tegemine läbirääkimistele pääsemiseks

        ii) tootenimekirja tasu

        iii) kandetasu

        iv) müügipinna hinnastamine

        v) sooduspakkumisaktsioonide etteandmine

        vi) makseviivitused

        vii) hinnakujundus

        viii) enamsoodustatud kliendi klausel

 

     II Ebaõiglased lepingutingimused või lepingutingimuste ühepoolne muutmine:

        i)  lepingutingimuste ühepoolne ja tagasiulatuva mõjuga muutmine

        ii) lepingu ühepoolne rikkumine

        iii) ainuõiguslikkuse klauslid/tasud

        iv) nn sundmakse jaemüüja kaubamärgi eest

        v) tüüplepingute etteandmine

        vi) karistused

        vii) mittekirjalikud lepingulised kokkulepped

        viii) kasumimarginaali sissenõudmine

        ix) eelisjärjekorras allahindlused

        x) makseviivitused

        xi) tasude kehtestamine jäätmete töötlemise/kõrvaldamise eest

        xii) rühmiti ostmine/ühised läbirääkimised

        xiii) tagurpidi oksjonid

        xiv) ebareaalsed tarneklauslid

        xv) (konkreetse) pakenditarnija või pakkematerjali kasutamise ettenägemine

        xvi) (konkreetse) logistilise platvormi või ettevõtja kasutamise ettenägemine

        xvii) makse (eelnevalt kokkuleppimata) reklaami katteks

        xviii) sooduspakkumiseks ettenähtud toote ülemäärane tellimine

        xix) makse teatava müügitasemeni mittejõudmise eest

        xx)tarnijatele teatava taseme ületanud müügi puhul täiendava allahindluse ettenägemine

        xxi) toodete poelettidelt ühepoolne kõrvaldamine

        xxii) (müümata) kauba tingimusteta tagastamise ettenägemine

        xxiii) tarnijatele toote kahanemise või vargusega seotud kulude ettenägemine

        xxiv) tarnijatele klientide kaebustega seotud põhjendamatute kulude ettenägemine;

 

7.  nõuab, et kehtestataks raamistik selliste tavade tõhusaks kontrollimiseks, algatades esmalt kogu sektorit hõlmava uurimise ning luues liikmesriikide hallatava ja komisjoni koordineeritava hindamis- ja järelevalvesüsteemi;

8.  nõuab meetmete tõhustamist, et tagada maksetähtaegadest kinnipidamine, ning vajaduse korral uute vahendite kasutuselevõttu, et vähendada tarnimise ja tarnijatele tehtava makse tegeliku laekumise vahele jäävat ajavahemikku; rõhutab sellega seoses, et kiiresti on vaja leida lahendus lühikese säilimisajaga kergesti riknevate kaupade tootjate probleemidele, sest nad on suurtes raskustes likviidsusega;

9.  võtab teadmiseks komisjoni esialgsetes ettepanekutes ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta esitatud meetmed, mille eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas tootjaorganisatsioonide ja valdkondlike organisatsioonide toetamise kaudu ning soodustades tootjate ja tarbijate vahelisi lühikesi ahelaid, nagu turud kohaliku toodangu turustamiseks; on seisukohal, et põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine aitab neil saada õiglasemat osa lisandväärtusest;

10. nõuab samuti, et sõltumatute tootjate kaubamärgid tuleb panna selvehallide riiulitele kõrvu jaemüüjate endi kaubamärkidega, et võimaldada tarbijatele võimalikult laia valikut; nõuab jaemüüjate endi ja sõltumatute tootjate kaubamärkide hinnakujundustavades suuremat läbipaistvust ja õiglust; nõuab eeskirjade kehtestamist, et vältida olukorda, kus suured jaemüüjad kopeerivad parasiitlikult sõltumatuid kaubamärke, et luua oma kaubamärgid;

11. nõuab ELi konkurentsiõiguse riiklike tõlgenduste ühtlustamist, et konkurentsivastast käitumist oleks võimalik kindlaks teha ja tõlgendada samal viisil kogu liidus, ja palub, et komisjon avaldaks suunised riiklikele konkurentsiametitele, et järgida terviklikumat lähenemist vertikaalsele koondumisele terves toiduainete tarneahelas;

12. kutsub komisjoni üles tegema süvaanalüüsi 27 liikmesriigi konkurentsipoliitika lähenemisviiside erinevuste kohta ning ergutama lahendusi, mis kaasavad kõiki toiduainete tarneahela partnereid ja hoiavad ära valitseva seisundi kuritarvituse, mis sageli leiab aset põllumajanduslike tootjate kulul;

13. palub komisjonil koordineerida eri talituste tööd, et etendada tulemuslikumat osa hindade järelevalves terves toiduainete tarneahelas ning jälgida muutusi jaemüügis ja vastavates turuosades kogu ELis;

14. nõuab, et toiduainete kaubanduse valdkonnas loodaks riiklikud sõltumatud ombudsmani ametid, mis suhtlevad asjassepuutuvate kaubandus- ja konkurentsiametitega ning peaksid jagama teavet ja parimaid tavasid, andma nõu kehtivate õigusaktide ja eeskirjade kohta ning soovitama õigeaegseid ja asjakohaseid sanktsioone;

15. nõuab, et kuritarvituse avastamisel kohaldataks hoiatavaid sanktsioone; need peavad olema proportsionaalsed toiduainete tarneahela osalistele tekitatud finants- ja ärikahjuga;

16 on seisukohal, et lahenduseks tasakaalu puudumisele toiduainete tarneahelas on kohandatud raamistik, mis ühendab reguleerimist, konkurentsiõiguse korrigeerimist ja horisontaalsemat lähenemisviisi koos isereguleerimist käsitlevate kokkulepetega; nõuab, et liikmesriigid edendaksid parimate tavade ja/või tegevusjuhendite väljatöötamist partnerluses kõigi huvirühmadega;

17. on arvamusel, et tuleks algatada üleliiduline kampaania teavitamaks põllumajandustootjaid nende lepingulistest õigustest, nagu ka kõige levinumatest ebaõiglastest ja kuritahtlikest lepingu- ja äritavadest;

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.