RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Iraan ja selle tuumaprogramm (2012/2512(RSP))
25.1.2012
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Johannes Cornelis van Baalen, Marietje Schaak, Alexander Alvaro fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0017/2012
B7‑0017/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani ja selle tuumaprogrammi kohta (2012/2512(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldust E3+3 nimel pärast Iraaniga 21.–22. jaanuaril 2011 Istanbulis peetud läbirääkimisi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. novembri 2011. aasta avaldust Iraani kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani Islamivabariigi kohta, eelkõige 10. veebruari 2010. aasta ja 10. märtsi 2011. aasta resolutsioone,
– võttes arvesse, et Iraan on alla kirjutanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ja seda, et kõik lepingu osalisriigid peavad täielikult täitma võetud kohustusi, ning tuletades meelde osalisriikide õigust arendada tuumaenergia uurimist, tootmist ja kasutamist rahulikel eesmärkidel ilma diskriminatsioonita ja vastavalt lepingu artiklitele 1 ja 2,
– võttes arvesse IAEA juhatajate nõukogu resolutsiooni (GOV/2006/14), milles öeldakse, et Iraani tuumaküsimuse lahendamine aitaks kaasa ülemaailmsetele tuumarelva leviku tõkestamise pingutustele ja eesmärgile muuta Lähis-Ida vabaks massihävitusrelvadest ja nende kandevahenditest,
– võttes arvesse juhatajate nõukogule esitatud IAEA aruannet NPY (Norra, Poola, Jugoslaavia leping) kaitsemeetmete lepingu ja ÜRO Julgeolekunõukogu 8. novembri 2011. aasta resolutsioonide asjakohaste sätete rakendamise kohta Iraani Islamivabariigis,
– võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, sealhulgas resolutsioone 1696 (2006), 1737 (2006), 1747 (2007), 1803 (2008), 1835 (2008), 1887 (2009) ja 1929 (2010), ning ÜRO Julgeolekunõukogu presidendi 29. märtsi 2006. aasta avaldust (S/PRST/2006/15), ning rõhutades veel kord nende sätteid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, kui suur tähtsus on poliitilistel ja diplomaatilistel pingutustel, et leppida kokku lahenduses, mis tagaks, et Iraani tuumaprogramm teenib vaid rahumeelseid eesmärke, ning märkides sellega seoses Türgi ja Brasiilia pingutusi jõuda Iraaniga kokkuleppele Teherani uurimisreaktori suhtes, et taastada selle abil vastastikune usaldus;
B. arvestades, et aruandes mainitakse ka asjaolu, et Iraan jätkab uraani rikastamist ja töötlemist, kuigi tal on julgeolekunõukogu mitme resolutsiooni alusel kohustus see tegevus peatada; arvestades siiski, et tuumarelva leviku tõkestamise leping iseenesest ei välista osalisriikide rikastamistegevust, ning arvestades, et Iraan ei riku seega oma rikastamisprogrammiga tuumarelva leviku tõkestamise lepingut;
C. arvestades, et kuigi Iraan on teatanud, et Fordo tehas käivitub veebruaris ja selles rikastatakse uraani kuni 20 protsendini, on Iraan kinnitanud, et ootab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri inspektoreid jaanuari lõpus üheks kuuks kontrolli tegema;
1. kordab oma üleskutset Iraanile lõpetada viivitamatult selline rikastamistehnoloogia väljatöötamine, mis läheb palju kaugemale vajadusest tagada turvaline kütusega varustamine tsiviilotstarbel ega austa rahvusvahelise üldsuse muret salajaste sõjaliste kavatsuste pärast;
2. tunnistab, et selleks, et Iraani valitsus aktsepteeriks ja austaks ÜRO resolutsioone, oleks kasu sanktsioonidest ja diplomaatilistest meetmetest ning et nendega hoitaks ära sõjalise sekkumise vajadus; tuletab meelde, et need sanktsioonid ei ole seni kaasa toonud rahvusvaheliselt soovitavaid tulemusi; tunneb kahetsust Hiina ja Venemaa jätkuva keeldumise pärast toetada Iraani vastaseid sanktsioone;
3. nõuab, et sanktsioonid või piiravad meetmed oleksid eesmärgipärased ja sellega proportsionaalsed ning et nendega püütaks mõjutada üksnes repressiiv- või kuritegelike režiimide vastutavat ladvikut ja mittetoimivate riikide vastutust kandvaid valitsusväliseid osalejaid ning vähendataks nii palju kui võimalik nende negatiivset mõju tsiviilelanikele, eelkõige neist kõige kaitsetumatele; (Watsoni aruanne ELi piiravate meetmete kohta);
4. tuletab siiski meelde, et Iraan on ühinenud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga – erinevalt riikidest, kes tuumarelva omavad – ning lubab lepinguosalisena IAEA-l kontrollida oma tuumarajatisi, mille olemasolu ta on tunnistanud;
5. märgib sügava murega, et Iraan on ehitanud Qomi rikastamise rajatise, rikkudes sellega oma kohustust peatada igasugune rikastamisega seotud tegevus;
6. kinnitab oma otsusekindlust tugevdada IAEA volitusi, toetab jõuliselt IAEA juhatajate nõukogu rolli ja tunnustab IAEAd tema pingutuste eest lahendada Iraani tuumaprogrammiga seotud veel lahendamata probleemid;
7. nõuab tungivalt, et Iraan teeks IAEAga täielikku koostööd kõigis lahendamata küsimustes, eelkõige nendes, mis annavad alust murele Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõte pärast, ning tagaks sealhulgas viivitamata juurdepääsu kõigile IAEA poolt nõutud objektidele, seadmetele, isikutele ja dokumentidele, ning rõhutab, kui oluline on tagada, et IAEA-l oleksid Iraanis kõik vajalikud vahendid ja volitused oma tööülesannete täitmiseks;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, IAEA peadirektorile, Mašriki riikide valitsustele ja parlamentidele, Pärsia lahe koostöönõukogule, Iisraelile, Palestiinale, Iraagile, Türgile ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.