Menetlus : 2011/2899(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0065/2012

Esitatud tekstid :

B7-0065/2012

Arutelud :

PV 14/02/2012 - 3
CRE 14/02/2012 - 3

Hääletused :

PV 16/02/2012 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0052

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 122kWORD 66k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0579/2011
13.2.2012
PE483.123v01-00
 
B7-0065/2012

suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0038/2012 ja B7‑0029/2012 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Ühise kalanduspoliitika panus rannikualade kogukondade arengusse (2011/2899(RSP))


Isabella Lövin, Raül Romeva i Rueda, Jean-Paul Besset fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühise kalanduspoliitika panuse kohta rannikualade kogukondade arengusse (2011/2899(RSP))  
B7‑0065/2012

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(1),

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas” (COM(2011)363),

–   võttes arvesse merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ),

–   võttes arvesse erinevaid seadusandlikke ettepanekuid ja teatisi ühise kalanduspoliitika reformipaketis, mille komisjon esitas 13. juulil 2011,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa kalandus on laialdaselt tunnustatud kui rannikuäärsete kogukondade majandus- ja sotsiaalelu oluline osa;

B.  arvestades, et komisjoni andmetel on kalandussektoris (püük, töötlemine, vesiviljelus ja abitegevused) hõivatud vähem kui 0,2% ELi tööjõust ning eri liikmesriikides erineb see protsent märkimisväärselt, ulatudes alates 0,04%st koguhõives Belgias kuni 1,53%ni Kreekas ning 0,8%st Bretagne’is 3%ni Galicias ja olles mõnes rannikuäärses piirkonnas veelgi kõrgem;

C. arvestades, et dünaamiline, majanduslikult iseseisev, hästi korraldatud kalandussektor võiks anda suurema panuse Euroopa ühiskonda ja majandusse ning etendada seega märkimisväärset rolli Euroopa 2020. aasta strateegias;

D. arvestades, et kalavarude taastamine ei looks mitte ainult uusi töökohti, vaid muudaks ka Euroopa vähem sõltuvaks kala impordist ning aitaks kaasa toiduga kindlustatusele arengumaades;

E.  arvestades, et kalandus on valdkond, mis täielikult sõltub toimivatest ökosüsteemidest, vajades oma pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks ning kalapüügi, töötlemise ja turustamise olemasoluks rikkalikke kalavarusid ja heas keskkonnaseisundis mereökosüsteeme;

F.  arvestades, et kalatööstus seisab praegu silmitsi tõsiste probleemidega, sealhulgas, olenevalt konkreetsest kalapüügipiirkonnast, vähene rentaablus, kahanevad võimalused, langev tööhõive ning ärevusttekitav olukord seoses kalavarude arvukusega;

G. arvestades, et vaid mõned neist probleemidest on põhjustatud teguritest, mis jäävad väljapoole kalatööstuse kontrolli või kalanduse juhtimise vastutusala, nagu kliimatuutus, reostus, turujõud jne, samas tulenevad teised probleemid kalanduse juhtimise üldisest suutmatusest vähendada näiteks kalalaevastike suurusi, püügivõimalusi jne, ning mõned probleemid kalatööstuse enda käitumisest;

H. arvestades, et ELi tavapärane reaktsioon nimetatud probleemidele on riigiabi suurendamine, mis ilmselgelt ei ole suutnud probleeme lahendada ja on sageli neid isegi süvendanud;

1.  on kindlal arvamusel, et nõuetekohaselt hallatud kalandus oleks võimeline suurendama oma panust Euroopa ühiskonda seoses toiduga kindlustatuse, tööhõive, arenguvõimeliste kalastuskogukondade säilitamise ja palju muuga;

2.  rõhutab, et praeguse ühise kalanduspoliitika reformi peamiseks eesmärgiks peab olema Euroopa kalanduse ning sellega seotud tegevuste nagu töötlemise, turustamise ja vesiviljeluse jätkusuutlikkuse taastamine;

3.  rõhutab, et komisjoni mõjuhinnangus uuele kavandatavale algmäärusele jõutakse järeldusele, et nii keskkondlik, sotsiaalne kui ka majanduslik jätkusuutlikkus paranevad kõigi kirjeldatud stsenaariumite, v.a praeguse olukorra säilitamise stsenaariumi korral, rõhutades veelgi reformi vajalikkust;

4.  on seisukohal, et nii keskkondlik, majanduslik kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus on olulised ühise kalanduspoliitika eesmärgid, kuid kuna majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse taastamine sõltub kalavarude olukorra paranemisest, on keskkondlik jätkusuutlikkus ilmselgelt majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse eelduseks;

5.  on veendunud, et reformiga tuleb ellu viia ambitsioonikas tegevuskava, muu hulgas:

· selgete, prioriteetsete, mõõdetavate ja saavutatavate eesmärkide vastuvõtmine koos nende saavutamise range ajakavaga,

· kalavarude taastamine sellisel tasemel, mis ületab taset, millega on tagatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus,

· püügivahendite ja -tavade selektiivsuse oluline parandamine, eesmärgiga lõpetada raiskamine seoses tohutute koguste vette tagasi lastud kalade jm liikidega,

· kalapüügiõiguste eelistatud eraldamine neile, kes teevad seda keskkondlikult ja sotsiaalselt kõige säästlikumal viisil, eesmärgiga vähendada mõnede sektorite ja ettevõtjate hävitavat mõju,

· sobiva tasakaalu saavutamine ELi kalalaevastike suuruse ja ülesehituse ning jätkusuutliku püügi alusel kasutada olevate kalavarude vahel,

· otsustusprotsesside detsentraliseerimine kõige sobivamale tasandile, milleks võib sõltuvalt konkreetsest püügipiirkonnast olla kas piirkondlik, riiklik või kohalik tasand,

· eelnimetatud nõuete kehtestamine nii Euroopa Liidu siseseks kalastamiseks kui ka ELi aluste kalapüügiks võõrastes vetes,

· sellise vesiviljelusepoliitika kasutuselevõtt, mis tagab, et see tööstus on keskkonnasäästlik ning ei põhjusta reostust või teiste, söödaks püütavate liikide ammendumist,

· harrastuskalapüügi kaasamine ühisesse kalanduspoliitikasse;

6.  on seisukohal et sellise tegevuskava elluviimine viiks ELi kalanduse lõpuks jätkusuutlikule alusele;

7.  on veendunud, et alles siis oleks kalandus võimeline ära kasutama oma potentsiaali toiduga kindlustatuse tagamisel, jätkusuutliku tööhõive loomisel, rannikuäärsete kogukondade ja sealsete elanike säilitamise ja majanduskasvu toetamisel, innovatsiooni edendamisel kalalaevastikes ja järgtööstuses, kalanduse juhtimise parandamisel arengumaades, oma panuse andmisel teaduslikesse andmetesse ja merekeskkonnaalastesse teadmistesse, energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning merekeskkonna säilitamisel;

8.  on veendunud, et nii saab kalandus kõige paremal viisil kaasa aidata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele;

9.  ootab komisjonilt Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi puudutava ettepaneku peatset avaldamist ning on veendunud, et selle ettepaneku eesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed aitavad kaasa eelnimetatud punktide täitmisele;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika