RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Süürias (2012/2543(RSP))
13.2.2012
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Sajjad Karim, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Valdemar Tomaševski fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0068/2012
B7‑0068/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Süürias (2012/2543(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,
– võttes arvesse nõukogu otsust 2011/523/EL, millega osaliselt peatatakse Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu kohaldamine, nõukogu määrust 36/2012/EL, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, ning nõukogu otsust 2012/37/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. ja 31. juuli, 1., 4., 18., 19., 23. ja 30. augusti, 2. ja 23. septembri, 12. oktoobri 2011. aasta, 3. ja 28 novembri, 2. ja 13 detsembri 2011. aasta, 11. ja 23. jaanuari ning 1. ja 4. veebruari 2012. aasta avaldusi Süüria kohta,
– võttes arvesse nõukogu 18. juuli, 10. oktoobri, 1. detsembri 2011. aasta ja 23. jaanuari 2012. aasta järeldusi Süüria kohta,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. novembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Süürias,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 3. augusti 2011. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2. detsembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,
– võttes arvesse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 23. novembril 2011. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta,
– võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Süüria on ühinenud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast seda, kui 2011. aasta märtsis algasid suured meeleavaldused Süüria režiimi vastu, on riigis üheteistkümne kuu vältel pidevalt aset leidnud rahutusi ja verevalamisi;
B. arvestades, et üha suureneva vägivalla tõttu on ÜRO lõpetanud teabe andmise võimalike surmajuhtumite arvu kohta Süürias, ning arvestades, et ÜRO jaanuaris antud viimastel hinnangutel on tapetuid enam kui 5400, kellest suurem enamus on tsiviilelanikud, ja vigastatuid on palju rohkem;
C. arvestades, et ülemvoliniku teabekogumismissioonil 19. augustil leiti tõendeid sadade kiirhukkamiste, meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona kasutamise, protestimeeleavalduste ajal täpsuslaskurite laiaulatusliku kasutamise, igas vanuses inimeste vahistamise ja piinamise, julgeolekujõudude poolt linnade blokeerimise ning veejuhtmete purustamise kohta;
D. arvestades, et Süüria kodanikke vahistatakse meelevaldselt ja vangistatakse ilma kohtuotsuseta või sõjaväekohtu otsuse alusel, et riigis puudub sõltumatu kohtusüsteem, mis inimesi kaitseks, ning et seadusega ei ole kodanikele tagatud ei sõnavabadust ega õigust meelt avaldada;
E. arvestades, et paljud Süüria linnad ja asulad on väidetavalt valitsusvägede piiramisrõngas ning seal puudub juurdepääs toidule, meditsiinitarvetele ja sidevahenditele;
F. arvestades, et kuigi president Bashar al-Assad on palju kordi avalikkuse ees poliitilisi reforme lubanud, ei ole ta siiski suutnud rakendada konkreetset reformikava, millega tagataks kodanikuvabadused ja kohtusüsteemi sõltumatus ning takistataks Süüria valitsust inimõigusi rikkumast;
G. arvestades, et Süüria valitsus mõistab poliitiliste aktivistide ja inimõiguste kaitsjate üle kohut riikliku julgeoleku ülemkohtus, mis on väljaspool tavapärast kriminaalõiguse süsteemi tegutsev erikohus;
H. arvestades, et Pärsia lahe koostöönõukogu teeb vabade valimiste süsteemile ülemineku ja president al-Assadi võimust loobumise nimel Süüria ametivõimudega koostööd;
I. arvestades, et 2. septembril, 13. oktoobril ja 1. detsembril 2011. aastal ja 23. jaanuaril 2012. aastal leppisid ELi liikmesriigid kokku, et lisaks Süüria vastu juba kehtestatud piirangutele võetakse kasutusele veelgi ulatuslikumad sanktsioonid;
J. arvestades, et president al-Assad on eiranud rahvusvahelise avalikkuse arvukaid üleskutseid lõpetada koletu vägivald Süürias;
K. arvestades, et kodanikurahutused ja Süüria rahva jõhker mahasurumine Süüria ametivõimude poolt ähvardab kiskuda riigi üldisesse kodusõtta, mis võib omakorda tekitada piirkondliku konflikti;
1. taunib Hiina ja Venemaa otsust panna veto ÜRO hiljutistele püüdlustele koostada resolutsioon, millega mõistetakse hukka valitsusvastaste protestiavalduste vägivaldne mahasurumine Süürias; väljendab pettumust asjaolu pärast, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole ühiselt reageerinud Süüria ametivõimude jõhkrale tegevusele, ning kutsub rahvusvahelist üldsust koonduma ja mõistma hukka Süüria režiimi meetmed meeleavaldajate vastu;
2. mõistab kindlalt hukka igasuguse vägivalla kasutamise Süürias;
3. mõistab hukka Süüria režiimi jõhkrad rünnakud Homsile; nõuab, et Süüria režiim viiks Süüria linnadest ja asulatest välja kõik Süüria väed; nõuab samuti, et Süüria režiim võimaldaks inimõiguste organisatsioonidele ja humanitaarabitöötajatele viivitamata ning tingimusteta juurdepääsu; rõhutab, et vägivalla käigus haavatuid ei tohi jätta arstiabita;
4. pooldab Araabia Liiga juhte püüdlustes lõpetada koletu vägivald Süürias; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et Araabia Liiga vaatlusmissiooni tegevus on peatatud ja Süüria režiim ei ole täiel määral rakendanud kokkulepitud rahuplaani; peab tervitatavaks Araabia Liiga täiendavat algatust koostada uus rahukava ning nõuab tungivalt, et Süüria režiim kiidaks heaks ja rakendaks selle kava viivitamata;
5 tunneb heameelt selle üle, et Türgi ja Saudi Araabia on Süüria režiimi hukka mõistnud, ning kiidab heaks Türgi rolli pagulaste vastuvõtmisel; peab kahetsusväärseks Iraani jätkuvat toetust president al-Assadi järeleandmatutele seisukohtadele ning oma rahva vastu suunatud julmadele repressioonidele;
6. avaldab poolehoidu nõukogu 23. jaanuari järeldustele ja toetab Süüria režiimi vastaste sanktsioonide laiendamist;
7. nõuab, et Süüria valitsus tagaks meeleavaldajatele kaitse ründamise eest, austaks nende õigust osaleda rahumeelsetel meeleavaldustel ja tagaks neile sõnavabaduse; kutsub seetõttu Süüria valitsust lõpetama viivitamata rahumeelsete meeleavaldajate vastu jõu kasutamise;
8. märgib, et lõplik vastutus relvajõudude kogu tegevuse eest on president al-Assadil kui Süüria riigi põhiseaduse järgsel seaduslikul juhil; nõuab tungivalt, et president al-Assad tunnustaks asjaolu, et Süüria rahvas ei soovi tema valitsuse jätkumist, ning astuks Süüria ja selle rahva ühtsuse huvides ametist tagasi;
9. nõuab, et Süüria valitsus algataks sõltumatu, tõhusa ja läbipaistva uurimise julgeolekujõudude tegevuse, eeskätt erijõude juhtiva presidendi venna tegevuse kohta ning võtaks vastutusele kõik julgeolekuteenistuse liikmed, kes relvastamata meeleavaldajaid lahinglaskemoonaga tulistasid või tulistada käskisid;
10. väljendab muret teadete pärast, mille kohaselt on meeleavaldajate seas relvastatud islamistidest võitlejaid, kes kasutavad salaja üle piiri toimetatud relvi, õhutavad džihaadi ja tulistavad julgeolekujõudude pihta, ähvardades vallandada täiemõõdulise sektantliku kodusõja;
11. nõuab, et Süüria valitsus lõpetaks poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise ning vabastaks kõik meelsusvangid; nõuab, et Süüria ametivõimud annaksid avalikult aru kõikide tapetud, viga saanud või kadunuks jäänud isikute kohta;
12. avaldab tõsist muret, et ähvarduste kasutamine Süüria ametivõimude poolt võib laieneda pagenduses viibivatele opositsiooniaktivistidele;
13. nõuab avatud ja rahumeelset dialoogi Süüria valitsuse ja Süüria rahva vahel; nõuab tungivalt, et Süüria valitsus täidaks oma kohustusi avalikkuse ees ja viiks viivitamatult ja vähemuste õigusi täielikult austades läbi demokraatlikud reformid;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse relvajõudude ülemnõukogule, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.