RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Homofoobiavastane võitlus Euroopas
21.5.2012 - (2012/2657(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Cornelis de Jong, Mikael Gustafsson, Cornelia Ernst, Younous Omarjee, Marie-Christine Vergiat, Søren Bo Søndergaard, Marisa Matias, Alda Sousa, Nikolaos Chountis, Patrick Le Hyaric, Willy Meyer fraktsiooni GUE/NGL nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0234/2012
B7‑0242/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon homofoobiavastase võitluse kohta Euroopas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5, artikleid 6, 7, 21 ja 27, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse nõukogu inimõiguste töörühma poolt vastuvõetud vahendeid, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) kõiki inimõigusi,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. aprilli 2010. aasta resolutsiooni nr 1728 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta ning ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta,
– võttes arvesse Põhiõiguste Ameti 2010. aasta novembri aruannet „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”,
– võttes arvesse oma eelmist, 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb inimõigusi maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale,
– võttes arvesse oma eelmist, 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta,
– võttes arvesse oma eelmist, 28. septembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi käsitlemise kohta ÜROs,
– võttes arvesse oma eelmist, 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni sõnavabaduse rikkumise ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kohta Leedus,
– võttes arvesse oma eelmist, 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Leedu seaduse kohta, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest,
– võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone homofoobia kohta, eelkõige 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas, 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobilise vägivalla sagenemise kohta Euroopas ning 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja et liit kaitseb ja edendab neid väärtusi oma suhetes laiema maailmaga;
B. arvestades, et homofoobia on irratsionaalne hirm homoseksuaalsuse ning homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) ees ning vastumeelsus nende vastu, mis põhineb eelarvamustel ning sarnaneb rassismile, ksenofoobiale, antisemitismile ja seksismile; see väljendub isikliku ja avaliku elu valdkondades erinevates vormides, nt vihkamist õhutavad avaldused ning diskrimineerimisele, naeruvääristamisele, verbaalsele, psühholoogilisele ja füüsilisele vägivallale õhutamine, samuti tagakiusamine ja tapmine, võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumises seisnev diskrimineerimine ning õigustamatu ja põhjendamatu õiguste piiramine, mida tihti põhjendatakse avaliku korra, usuvabaduse ja õigusega keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu;
C. arvestades, et Venemaal kehtestati karistus- ja haldusõiguses normid homoseksuaalsuse propageerimise vastu Rjazani piirkonnas 2006. aastal, Arhangelskis 2011. aastal, Kostromas ja Peterburis 2012. aastal ning Novosibirski ja Moskva piirkondades kaalutakse neid praegu, ja arvestades, et nende normidega nähakse ette mitmesugused trahvid, mis ulatuvad kuni 1270 euroni eraisikute ja kuni 12 700 euroni ühingute ja ettevõtete puhul, ja arvestades, et Riigiduuma kaalub sarnaste õigusnormide kehtestamist;
D. arvestades, et Ukrainas uurib parlament kahte 2011. ja 2012. aastal esitatud seaduseelnõu, mis muudaksid väärteoks nn homoseksuaalsuse levitamise, sealhulgas selliste kogunemiste, paraadide, tegevuste, meeleavalduste ja massiürituste korraldamine, mille eesmärk on levitada mis tahes positiivset teavet homoseksuaalsuse kohta, näeksid ette trahve ja kuni viieaastase vangistuse, ja arvestades, et sõnavabaduskomisjon toetab seda eelnõu;
E. arvestades, et Moldovas võtsid Bălţi, Anenii Noi, Chetrişe ja Hiliuţi piirkonna ja kohalikud volikogud vastu õigusnormid, millega keelatakse homoseksuaalsuse propageerimine ja moslemite tegevus 2012. aastal, ja arvestades, et Chetrişe riigikantselei kuulutas sellised meetmed põhiseadusevastasteks;
F. arvestades, et Leedus valitseb 2010. aastal muudetud seaduse tõttu, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, endiselt õiguslik ebaselgus küsimuses, kas avalik teave tohib või ei tohi edendada homoseksuaalsuse tunnustamist;
G. arvestades, et Lätis esitas Riia linnavolikogu liige hiljuti seaduseelnõu nn homoseksualismi propaganda keelustamiseks eesmärgiga takistada Balti geiparaadi „Baltic Pride” toimumist 2012. aastal, arvestades, et seda ettepanekut ei ole veel läbi vaadatud;
H. arvestades, et Ungaris esitas paremäärmuslik erakond Jobbik hiljuti mitu seaduseelnõu, et luua uus väärtegu – seksuaalkäitumishälvete propageerimine –, ja et Budapesti linnavolikogus esitas erakond Fidesz enne Budapesti geiparaadi ettepaneku kohaliku määruse kohta, mille eesmärk oli piirata nn obstsöönseid rongkäike, ja arvestades, et need ettepanekud võeti hiljem tagasi, kuigi need võidakse uuesti esitada kohalike parlamentide ja riigi parlamendi tasandil;
I. arvestades, et ELi Moldova delegatsioon on väljendanud kahetsust ja muret kõnealuste sallimatuse ja diskrimineerimise ilmingute pärast;
J. arvestades, et komisjon on teatanud oma pühendumusest ELis inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamisele ning on sedastanud, et homofoobia jaoks ei olevat Euroopas kohta;
K. arvestades, et liikmesriikides ja kolmandates riikides esineb jätkuvalt homofoobiat, sealhulgas tapmisi, geiparaadide ja võrdõiguslikkusmarsside keelamist, kihutavat, ähvardavat ja vihkavat keelekasutust avalikkuses, politsei suutmatust pakkuda piisavat kaitset, ametliku loaga toimuvaid homofoobsete rühmade vägivaldseid meeleavaldusi ning samasooliste liitude tunnustamise selgesõnalist keelustamist;
L. arvestades, et Euroopa Parlamendi eesmärgiks on endiselt võrdõiguslikkuse tagamine ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine ELis ning eelkõige nõukogu direktiivi vastuvõtmine, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ning mis on blokeeritud mõne liikmesriigi vastuväidete tõttu; ettepanekute esitamine perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuse tunnustamise kohta, eelseisev rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse läbivaatamine, et lisada sellesse homofoobsed ja transfoobsed kuriteod; ning terviklik tegevuskava, milles käsitletakse võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi vallas;
Homofoobsed seadused ja sõnavabadus Euroopas
1. tunneb sügavat muret nende arengute pärast, mis piiravad sõna- ja kogunemisvabadust ning põhinevad homoseksuaalsuse ja transseksuaalsuse vääritimõistmisel;
2. peab kahetsusväärseks, et kõnealuste õigusnormide alusel on kodanikke juba vahistatud ja trahvitud, sealhulgas heteroseksuaalseid kodanikke, kes väljendavad toetust, sallivust või heakskiitu LGBT-inimeste suhtes; peab samuti kahetsusväärseks, et selliste õigusnormidega õiguspärastatakse homofoobia ja vahetevahel ka vägivald, nagu 17. mail 2012 Peterburis toimunud vägivaldne rünnak bussi vastu, millega veeti LGBT aktiviste;
3. toonitab, et propageerimise mõiste on harva määratletud; peab murettekitavaks, et meediaväljaanded on end ise silmnähtavalt tsenseerinud, kodanikud on ära hirmutatud ja kardavad arvamust avaldada, ning ühinguid ja ettevõtteid, kes kasutavad geisõbralikku sümboolikat (nt vikerkaart), võidakse kohtu alla anda;
4. toonitab, et kõnealused õigusnormid on vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mis kaitseb seksuaalset sättumust diskrimineerivate seaduste ja tavade eest[1] ning milles Venemaa, Ukraina, Moldova, Leedu, Läti ja Ungari on osalised;
5. lisaks toonitab, et haridus on keskse tähtsusega, ning seepärast väljendab vajadust hea, kättesaadava ja väärika seksuaalhariduse järele; kinnitab, et LGBT lastel peab olema juurdepääs nende seksuaalsust puudutavale teabele; peab kahetsusväärseks, et kõnealused õigusnormid muudavad sellise teabe kasutamise keeruliseks ja ebaseaduslikuks;
6. lõpuks toonitab, et riiklikud ja rahvusvahelised kohtud on järjepidevalt kinnitatud, et kõlblusega seotud mured ei õigusta eristavat kohtlemist, sealhulgas sõnavabaduse osas; juhib tähelepanu asjaolule, et enamikus Euroopa riikides ei ole selliseid õigusnorme, kuid seal on sellegipoolest edukad, mitmekesised ja väärikad ühiskonnad;
7. kutsub Venemaa, Ukraina, Moldova, Leedu, Läti ja Ungari asjaomaseid ametivõime üles näitama austust mittediskrimineerimise põhimõtte vastu ning selle järgimist tagama, ja kaaluma kõnealuseid õigusnorme uuesti inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja selle raames võetud kohustuste taustal;
8. kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles võtma nimetatud keelud teadmiseks ja need hukka mõistma, eelkõige seoses siseküsimuste, kahepoolse dialoogi ja Euroopa naabruspoliitikaga; kutsub lisaks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõstatama selle küsimuse asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ja ÜROs;
Olukord Euroopa Liidus
9. peab kahetsusväärseks, et isegi Euroopa Liidus ei ole LGBT-inimeste põhiõigused alati täielikult tagatud; mõistab sügavalt hukka igasuguse diskrimineerimise, viha õhutavad avaldused ja vägivalla, mis toimub seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel;
10. kutsub komisjoni üles vaatama läbi raamotsuse rassismi ja ksenofoobia kohta, et tugevdada ja laiendada selle reguleerimisala, nii et see hõlmaks ka homofoobiat ja transfoobiat;
11. mõistab hukka asjaolu, et mitmes liikmesriigis – sh Prantsusmaal – diskrimineeritakse transseksuaale ikka veel institutsioonilisel tasandil, ja nõuab seepärast transseksuaalse arengutee eemaldamist psühhiaatria valdkonna pädevusest;
12. kutsub Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike üles jätkama esimest lugemist kavandatava nõukogu direktiivi osas, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;
13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vaba liikumist käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ rakendamine nii, et välistatud oleks diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel; kutsub komisjoni üles esildama meetmeid perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuseks tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esildama meetmeid, et kaitsta (adopteeritud) lapsi, kes kuuluvad samasooliste vanemate perre ja kolivad teise liikmesriiki;
14. juhib tähelepanu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldustele aruandes „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada aruandes avaldatud seisukohti võimalikult suures ulatuses;
15. kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt Euroopa Liidu Põhiõiguste LGBT-uuringu edaspidiseid tulemusi ning võtma asjakohased meetmed;
16. kutsub komisjoni üles tagama, et iga-aastane aruanne põhiõiguste harta kohaldamise kohta sisaldaks strateegiat põhiõiguste kaitse tugevdamiseks ELis, sealhulgas täielikku ja kõikehõlmavat teavet homofoobia esinemise kohta liikmesriikides ning kavandatud lahendusi ja meetmeid selle kaotamiseks;
17. kordab oma taotlust, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava, mis käsitleb võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi valdkonnas;
18. on arvamusel, et LGBT-inimeste põhiõigused on tõenäolisemalt kaitstud, kui neil on juurdepääs sellistele õiguslikele institutsioonidele nagu vabaabielu, registreeritud kooselu või abielu; peab tervitatavaks asjaolu, et praegu pakuvad selliseid võimalusi 16 liikmesriiki, ja kutsub teisi liikmesriike üles neid võimalusi kaaluma;
19. kutsub liikmesriike üles andma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu tagakiusatud isikutele varjupaika;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa ja Ukraina valitsustele ja parlamentidele, resolutsioonis nimetatud Venemaa piirkondlikele parlamentidele ja resolutsioonis nimetatud Moldova kohalikele volikogudele.
- [1] Toonen v. Australia, teatis nr 488/§992, ÜRO dok. CCPR/C/50/D/488/1992 (1994); Young v. Australia, teatis nr 941/2000, ÜRO dok. CCPR/C/78/D/941/2000 (2003); X v. Columbia, teatis nr 1361/2005, ÜRO dok. CCPR/C/89/D/1361/2005 (2007).