RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Homofoobiavastane võitlus Euroopas
21.5.2012 - (2012/2657(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Sophia in ‘t Veld, Sarah Ludford, Renate Weber, Sonia Alfano, Frédérique Ries, Kristiina Ojuland, Gianni Vattimo, Ramon Tremosa i Balcells, Marietje Schaake, Louis Michel, Jan Mulder, Edward McMillan-Scott fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0234/2012
B7‑0243/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon homofoobiavastase võitluse kohta Euroopas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5, artikleid 6, 7, 21 ja 27, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu inimõiguste töörühma poolt vastuvõetud vahendeid, millega edendada ja kaitsta homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) kõiki inimõigusi,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. aprilli 2010. aasta resolutsiooni nr 1728 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta ning ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2010. aasta novembri aruannet „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone homofoobia kohta, eelkõige 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas, 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobilise vägivalla sagenemise kohta Euroopas, 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas, 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni sõnavabaduse rikkumise ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kohta Leedus, 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Leedu seaduse kohta, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb inimõigusi maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale, 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta ning 28. septembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi käsitlemise kohta ÜROs,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja et liit kaitseb ja edendab neid väärtusi nii liidu piires kui ka suhetes laiema maailmaga;
B. arvestades, et homofoobia on irratsionaalne hirm homoseksuaalsuse ning homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) ees ning vastumeelsus nende suhtes, mis põhineb eelarvamustel ning sarnaneb rassismile, ksenofoobiale, antisemitismile ja seksismile; see väljendub isikliku ja avaliku elu valdkondades erinevates vormides, nt vihkamist õhutavad avaldused ning diskrimineerimisele, naeruvääristamisele, verbaalsele, psühholoogilisele ja füüsilisele vägivallale õhutamine, samuti tagakiusamine ja tapmine, võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumises seisnev diskrimineerimine ning õigustamatu ja põhjendamatu õiguste piiramine, mida tihti põhjendatakse avaliku korra, usuvabaduse ja õigusega keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu;
C. arvestades, et komisjon on lubanud tagada ELis inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning on sedastanud, et homofoobia jaoks ei ole Euroopas kohta;
D. arvestades, et liikmesriikides ja kolmandates riikides esineb jätkuvalt homofoobiat, sealhulgas tapmisi, geiparaadide ja võrdõiguslikkusmarsside keelamist, kihutavat, ähvardavat ja vihkavat keelekasutust avalikkuses, politsei suutmatust pakkuda piisavat kaitset, ametliku loaga toimuvaid homofoobsete rühmade vägivaldseid meeleavaldusi ning samasooliste liitude tunnustamise selgesõnalist keelustamist;
E. arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole samasoolistele partneritele tagatud vastassooliste abielupooltega sarnaseid õigusi ja kaitsemeetmeid ning nad kannatavad seega diskrimineerimise ja võimaluste piiramise all, ning arvestades, et samal ajal on üha rohkem Euroopa riike teatanud võrdsete võimaluste, kaasatuse ja austamise tagamisest või selle poole püüdlemisest ning pakuvad kaitset seksuaalse sättumuse, soolise väljendumise ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu ning tunnistavad samasooliste perekondi;
F. arvestades, et Euroopa Parlamendi eesmärgiks on endiselt võrdõiguslikkuse tagamine ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine ELis ning eelkõige nõukogu direktiivi vastuvõtmine, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ning mis on blokeeritud mõne liikmesriigi vastuväidete tõttu; ettepanekute esitamine perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuse tunnustamise kohta, eelseisev rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse läbivaatamine, et lisada sellesse homofoobsed ja transfoobsed kuriteod ning terviklik tegevuskava, milles käsitletakse võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi vallas;
G. arvestades, et Leedus valitseb 2010. aastal muudetud seaduse tõttu, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, õiguslik ebaselgus küsimuses, kas avalikus teabes tohib või ei tohi toetada homoseksuaalsuse tunnustamist;
H. arvestades, et Lätis esitas Riia linnavolikogu liige hiljuti seaduseelnõu nn homoseksualismi propaganda keelustamiseks eesmärgiga takistada Balti geiparaadi „Baltic Pride” toimumist 2012. aastal, arvestades, et seda ettepanekut ei ole veel läbi vaadatud;
I. arvestades, et Ungaris esitas paremäärmuslik erakond Jobbik hiljuti mitu seaduseelnõu, et kehtestada uus väärtegu – seksuaalkäitumishälvete propageerimine –, ja et Budapesti linnavolikogus esitas erakond Fidesz enne Budapesti geiparaadi kohaliku määruse ettepaneku nn obstsöönsete rongkäikude piiramise kohta, ja arvestades, et need ettepanekud võeti hiljem tagasi, kuigi need võidakse uuesti esitada kohalike parlamentide ja riigi parlamendi tasandil; arvestades, et on tekkinud kartused, et perekonna määratlust võidakse muuta;
J. arvestades, et Venemaal kehtestati karistus- ja haldusõiguses normid homoseksuaalsuse propageerimise vastu Rjazani piirkonnas 2006. aastal, Arhangelskis 2011. aastal, Kostromas ja Peterburis 2012. aastal ning Novosibirski, Samara, Kirovi, Krasnojarski ja Kaliningradi piirkondades kaalutakse neid praegu, ja arvestades, et nende normidega nähakse ette mitmesugused trahvid, mis ulatuvad kuni 1270 euroni eraisikute ja kuni 12 700 euroni ühingute ja ettevõtete puhul, ja arvestades, et föderatsiooni riigiduuma kaalub sarnaste õigusnormide kehtestamist;
K. arvestades, et Ukrainas arutab parlament kahte 2011. ja 2012. aastal esitatud seaduseelnõu, mis muudaksid väärteoks „homoseksuaalsuse levitamise”, sealhulgas selliste kogunemiste, paraadide, aktsioonide, meeleavalduste ja massiürituste korraldamise, mille eesmärk on levitada mis tahes positiivset teavet homoseksuaalsuse kohta; et eelnõudes nähakse karistusena ette trahvid ja kuni viieaastane vangistus, ja arvestades, et sõnavabaduskomisjon toetab seda eelnõu;
L. arvestades, et Moldovas võtsid Bălţi, Anenii Noi, Chetrişe ja Hiliuţi piirkonna ja kohalikud volikogud vastu õigusnormid, millega 2012. aastal keelatakse homoseksuaalsuse propageerimine ja moslemite tegevus, ja arvestades, et Chetrişe riigikantselei kuulutas sellised meetmed põhiseadusevastasteks;
M. arvestades, et ELi Moldovaga suhtlemise delegatsioon on väljendanud sügavat kahetsust ja muret kõnealuste sallimatuse ja diskrimineerimise ilmingute pärast;
Olukord Euroopa Liidus
1. mõistab sügavalt hukka igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise, mis toimub seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel, ning on seisukohal, et ELis, selle liikmesriikides ja kolmandates riikides tuleb teha pidevaid ja süsteemseid jõupingutusi nii homofoobia vastu võitlemiseks ühiskonnas kui ka selleks, et hoiduda vastu võtmast seadusi, mis võivad kahjustada lesbilisi, homo-, bi- ja transseksuaalseid ning mõlemasoolisi isikuid (LGBTI-inimesed); kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tagama, et LGBTI-inimesed oleksid kaitstud homofoobsete avalduste, vihkamisele õhutamise, vägivalla ja diskrimineerimise eest, ning kindlustama samasoolistele partneritele samasugused õigused ja vabadused ning samasuguse austuse, väärikuse ja kaitse nagu ülejäänud ühiskonnale; mõistab hukka poliitiliste ja usujuhtide homoseksuaalidele suunatud diskrimineerivad märkused, sest need õhutavad vihkamist ja vägivalda, ning palub vastavate organisatsioonide juhtorganitel need hukka mõista;
2. palub komisjonil vaadata läbi raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta, et tugevdada ja laiendada selle reguleerimisala, nii et see hõlmaks muu hulgas ka homofoobiat ja transfoobiat;
3. kutsub Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike üles konkretiseerima homofoobse diskrimineerimise vastase võitluse eesmärki, kõrvaldades tõkked, mis takistavad nõukogu direktiivi ettepaneku vastuvõtmist, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;
4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vaba liikumise õigust käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ rakendamist mis tahes diskrimineerimiseta seksuaalse sättumuse alusel ning tooma kohtu ette liikmesriigid, kes on selle üle võtnud osaliselt või puudulikult; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikuseks tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel;
5. juhib tähelepanu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldustele aruandes „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada aruandes avaldatud seisukohti võimalikult suures ulatuses; kutsub komisjoni üles hoolikalt uurima Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBT-uuringu edaspidiseid tulemusi ning võtma asjakohaseid meetmeid;
6. kutsub komisjoni üles tagama, et iga-aastane aruanne põhiõiguste harta kohaldamise kohta sisaldaks strateegiat põhiõiguste kaitse tugevdamiseks ELis, sealhulgas täielikku ja kõikehõlmavat teavet homofoobia esinemise kohta liikmesriikides ning kavandatud lahendusi ja meetmeid selle kaotamiseks;
7. kordab oma taotlust, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava, mis käsitleb võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi valdkonnas;
8. tunneb heameelt liikmesriikides toimuvate muutuste üle LGBTI-inimeste ja samasooliste paaride kogetava diskrimineerimise kaotamiseks näiteks pärimise, omandiga seotud korralduste, rendivalduste, pensionide, maksude, sotsiaalkindlustuse jne valdkonnas, eelkõige samasooliste suhete tunnustamise teel kas vabaabielu, tsiviilpartnerluse või abielu kaudu; peab tervitatavaks asjaolu, et praegu pakuvad selliseid võimalusi 16 liikmesriiki, ja kutsub ka teisi liikmesriike üles seda tegema; palub liikmesriikidel tagada homofoobsetest kuritegudest teatamine, korraldada õiguskaitsetöötajatele koolitusi niisuguste olukordade asjakohaseks lahendamiseks ning võidelda kiusamise vastu koolides;
9. kutsub liikmesriike üles andma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu tagakiusatud isikutele varjupaika;
Homofoobsed seadused ja sõnavabadus Euroopas
10. tunneb sügavat muret teatavates ELi liikmesriikides ja ELi mittekuuluvates riikides koostatavate seaduste pärast, millega reguleeritakse homoseksuaalsust puudutavat avalikku teavet ning piiratakse seega sõna- ja kogunemisvabadust homoseksuaalsuse ja transseksuaalsuse vääritimõistmise alusel;
11. peab kahetsusväärseks, et kõnealused seadused on juba kasutusel kodanike vahistamiseks ja trahvimiseks, sealhulgas heteroseksuaalsete kodanike puhul, kes väljendavad toetust, sallivust või heakskiitu LGBT-inimeste suhtes; peab samuti kahetsusväärseks, et selliste normidega õiguspärastatakse homofoobiat ja vahetevahel ka vägivalda, nagu näitas 17. mail 2012 Peterburis toimunud vägivaldne rünnak bussile, millega veeti LGBT-aktiviste,
12. toonitab, et „propaganda” mõistet määratletakse harva; peab murettekitavaks, et meediaväljaanded on end ise silmnähtavalt tsenseerinud, kodanikud on ära hirmutatud ja kardavad arvamust avaldada, ning ühinguid ja ettevõtteid, kes kasutavad geisõbralikku sümboolikat (nt vikerkaart), võidakse kohtu alla anda;
13. toonitab, et kõnealused õigusnormid on vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, millega kaitstakse seksuaalset sättumust diskrimineerivate seaduste ja tavade eest[1] ning milles Venemaa, Ukraina, Moldova, Leedu, Läti ja Ungari on osalised; palub Euroopa Nõukogul uurida neid põhiõiguste rikkumisi, kontrollida nende vastavust Euroopa Nõukogu ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevatele kohustustele ja võtta vajalikud meetmed;
14. toonitab lisaks, et need seadused on vastuolus lapse parimate huvidega, kusjuures lapse õigust otsida ja saada teavet ja ideid kaitstakse lapse õiguste konventsiooniga; kinnitab, et homo-, bi- või transseksuaalidest lastel peab olema juurdepääs nende seksuaalsust puudutavale positiivsele ja julgustavale teabele; peab kahetsusväärseks, et kõnealused seadused muudavad sellise teabe saamise keeruliseks ja seadusvastaseks;
15. rõhutab viimaks, et riiklikud ja rahvusvahelised kohtud on järjekindlalt kinnitanud, et moraalikaalutlused ei õigusta eristavat kohtlemist, sh ka sõnavabaduse osas; juhib tähelepanu asjaolule, et valdavas enamikus Euroopa riikides puuduvad sellised õigusaktid ning nende ühiskond toimib edukalt, on mitmekesine ja väärikas;
16. kutsub Venemaa, Ukraina, Moldova, Leedu, Läti ja Ungari asjaomaseid ametivõime üles näitama austust mittediskrimineerimise põhimõtte vastu ja tagama selle järgimist ning kaaluma kõnealuseid seadusi uuesti inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja selle raames võetud kohustuste taustal;
17. mõistab hukka vägivaldse rünnaku Kiievi geiparaadi vastu; avaldab kahetsust, et Ukraina ametivõimud ei suutnud tagada paraadist osavõtjatele vajalikku julgeolekut ja kaitset;
18. kutsub Moldova ametivõime üles võtma lõpuks vastu diskrimineerimisvastase seaduse eelnõu, millega rakendatakse võrdõiguslikkuse põhimõte ja mis hõlmab ka seksuaalsel sättumusel põhinevat diskrimineerimist;
19 kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles nimetatud keelde teadmiseks võtma ja neid hukka mõistma, eelkõige siseküsimuste, kahepoolse dialoogi ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis; kutsub lisaks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõstatama seda küsimust asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ning ÜROs;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa ja Ukraina valitsustele ja parlamentidele, resolutsioonis nimetatud Venemaa piirkondlikele parlamentidele ja resolutsioonis nimetatud Moldova kohalikele omavalitsustele.
- [1] Toonen vs. Australia, teatis nr 488/§992, UN Doc. CCPR/C/50/D/488/1992 (1994); Young vs. Australia, teatis nr 941/2000, UN Doc. CCPR/C/78/D/941/2000 (2003); X vs. Columbia, teatis nr 1361/2005, UN Doc. CCPR/C/89/D/1361/2005 (2007).