Resolutsiooni ettepanek - B7-0278/2012Resolutsiooni ettepanek
B7-0278/2012

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid

    6.6.2012 - (2012/2678(RSP))

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    Marta Andreasen fraktsiooni EFD nimel

    Menetlus : 2012/2678(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0278/2012
    Esitatud tekstid :
    B7-0278/2012
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0278/2012

    Euroopa Parlamendi resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta

    (2012/2678(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1],

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 312,

    –   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel,

    –   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta, I ja II osa,

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälse otsusega vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik;

    B.  arvestades, et eesistujariik Taani kavatseb esitada juunis kogunevale Euroopa Ülemkogule nn läbirääkimispaketi, pakkudes välja võimalusi läbirääkimiste kõigi aspektide, kaasa arvatud tulude kohta, kuid välistades selles etapis arvnäitajate esitamise;

    C. arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis pani Euroopa Parlament järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks paika poliitilised prioriteedid nii õigusloome kui ka eelarve seisukohast, andes sellega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavateks läbirääkimisteks tugeva aluse[2];

    D. arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud mitmeaastased programmid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

    E.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud uute tõeliste omavahendite loomist;

    1.  märgib, et ELi eelarve ei täida oma kavandatud eesmärki tugevat võimendavat mõju omava investeerimiseelarvena; alla 45% eelarvesse kantud kuludest kuulub rubriiki 1 (Jätkusuutlik kasv), ülejäänud kulud on ette nähtud muuks otstarbeks, millel on Euroopasse tehtavate strateegiliste investeeringutega vähe seost;

    2.  märgib, et strateegia „Euroopa 2020” on määratud Euroopa jätkusuutlikku kasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet toetavaks oluliseks eesmärgiks ning 27 liikmesriiki on selle heaks kiitnud, kuid selle aluseks oleva Lissaboni strateegia ebaõnnestumine ei muuda strateegiat „Euroopa 2020” usaldusväärseks;

    3.  tuletab oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis meelde poliitiliste väljakutsete erikomisjoni raporti vastuvõtmist;

    4.  tunnistab vajadust luua ELi eelarves tulude ja kulude vahel asjakohane tasakaal; märgib, et tõelistest omavahenditest saadav suurem tulu peaks vähendama liikmesriikide osamakseid; võtab teadmiseks komisjoni poolt 29. juunil 2011 tehtud seadusandlikud ettepanekud omavahendite süsteemi reformimise kohta; lükkab tagasi finantstehingute maksu ja ELi uusi käibemaksupõhiseid omavahendeid puudutavad ettepanekud; tunneb kahetsust asjaolu pärast, et finantstehingute maksu koorem langeb ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt mõnedele liikmesriikidele, kes ei saa sellest mingit kasu;

    5.  pidades silmas praegust makromajanduslikku keskkonda ja maailma muutumisest tulenevaid probleeme, on seisukohal, et mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 suurema eelarvealase paindlikkuse võimaldamine nii rubriikide sees kui ka nende vahel, samuti mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate eelarveaastate vahel on märk kehvast eelarvestamisest;

    6.  toonitab ELi eelarve ühtsuse põhimõtet, rõhutades, et kõik ELi poliitikavaldkonnad ja programmid tuleks lisada mitmeaastasesse finantsraamistikku koos nõuetekohase rahastamisega, aidates seega suurendada selle läbipaistvust, ennustatavust ja aruandekohustust;

    7.  on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgid ja poliitikavaldkonnad tuleks kokku leppida enne neile summade eraldamist, ja rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid pidama täieulatuslikke läbirääkimisi kõigi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud aspektide üle enne summade eraldamist ja kogu mitmeaastase finantsraamistiku paketti hõlmavate lõplike kohanduste tegemist; ent on arvamusel, et põhimõttest „kuni pole kokku lepitud kõiges, pole kokku lepitud milleski” kinnihoidmine on ebarealistlik;

    8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.