RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Sudaan ja Lõuna-Sudaan
6.6.2012 - (2012/2659(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Sabine Lösing, Willy Meyer, Marie-Christine Vergiat, Patrick Le Hyaric, Jacky Hénin, Younous Omarjee, João Ferreira fraktsiooni GUE/NGL nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0281/2012
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse tegevuskava, mille Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu võttis vastu 24. aprillil 2012. aastal,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2046 (2012),
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 5. mai 2012. aasta avaldust,
– võttes arvesse 2005. aastal allkirjastatud Sudaani üldist rahukokkulepet,
– võttes arvesse ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni ja ÜRO ajutisi julgeolekujõude Abyeis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 2005. aasta üldise rahukokkuleppe ja ainult Sudaani lõunaosas korraldatud referendumi tulemusel on Lõuna-Sudaan alates 2011. aasta juulist iseseisev riik;
B. arvestades, et Lõuna-Sudaan on üks maailma vaesemaid ja vähim arenenud riike ning väikelaste suremus on seal üks kõrgemaid ja haridusnäitajad ühed madalamad maailmas;
C. arvestades, et enamik piirkonna naftavarusid asuvad Lõuna-Kordofanis ja Abyeis; arvestades, et nafta tootmine ja eksport moodustab üle 80% Lõuna-Sudaani eelarvetuludest ja umbes 50% Sudaani eelarvetuludest;
D. arvestades, et üldine rahukokkulepe külmutas Sudaanis pikka aega kestnud kodusõja, kuid seda kokkulepet ei ole täielikult ellu viidud, ning arvestades, et endiselt on lahendamata sellised olulised küsimused, nagu piiristamine ning Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahelisel piiril demilitariseeritud tsooni loomine, kodakondsus, naftatulu jagamine ning torujuhtmete kasutamine;
E. arvestades, et ÜRO Sudaani missiooni mandaat lõpetati 9. juulil, kui Lõuna-Sudaan kuulutati ametlikult iseseisvaks, ning ÜRO Julgeolekunõukogu asutas kuni 7000 sõjaväelast hõlmava ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis 27. juunil 2011. aastal heaks Abyeisse ÜRO ajutiste julgeolekujõudude saatmise, kelle ülesanne on jälgida Abyei demilitariseerimist;
1. mõistab hukka korduvad piiriülesed vägivallaaktid Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel, seal hulgas territooriumi vallutamise, kolmandate osapoolte jõudude toetamise ning õhurünnakud, mis on taas põgenikevoolu tekitanud;
2. väljendab suurt muret humanitaarhädaolukorra pärast, mille on põhjustatud Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel toimuv vaenutegevus ning Sudaanis Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse provintsis toimuv pidev vaenutegevus; mõistab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisena teravalt hukka kõik tsiviilisikute vastu toime pandud vägivallaaktid;
3. on veendunud, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani ega Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse vahelist konflikti ei ole võimalik sõjaliselt lahendada; rõhutab, et viivitamata tuleb leida lahendus, mida mõlemad pooled poliitiliselt ja diplomaatiliselt tunnustavad;
4. nõuab, et relvade tarnimine Sudaani ja Lõuna-Sudaani ning eelkõige konfliktipiirkondadesse, st Abyei, Sinise Niiluse ja Lõuna-Kordofani provintsidesse, viivitamata lõpetataks;
5. nõuab, et mõlemad pooled viiksid üldise rahukokkuleppe rakendamise lõpule, ning kutsub Sudaani ja Lõuna-Sudaani relvajõude üles vastavalt 20. juuni 2011. aasta kokkuleppele Abyeist lahkuma ning alustama Abyei staatust puudutava rahumeelse lahenduse leidmiseks üldise rahukokkuleppe raames tulemuslikke läbirääkimisi;
6. tuletab meelde kokkulepet, mille Sudaan ja Lõuna-Sudaan 2011. aasta juunis piirijulgeoleku ning ühise poliitika- ja julgeolekumehhanismi küsimuses saavutasid ning mille lõikes 2 on sätestatud turvalise demilitariseeritud tsooni loomine; tuletab meelde 2011. aasta juulis piirikontrolli toetusmissiooni osas saavutatud kokkulepet, millega nähakse ette ühise piirikontrolli- ja seiremehhanismi loomine; rõhutab, et Sudaan ja Lõuna-Sudaan peavad piiri demilitariseerimise protsessiga viivitamata algust tegema;
7. nõuab, et kõik pooled järgiksid eelkõige Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta otsuse lõikeid 7 ja 16, ning kordab, et riigipiire ei tohi muuta jõuga ja kõik territooriumi puudutavad vaidlused lahendatakse ainult vastastikusel kokkuleppel ja rahumeelsel ja poliitilisel teel ning Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse konfliktile ei ole võimalik sõjaga lahendada;
8. nõuab, et nii Sudaan kui ka Lõuna-Sudaan lõpetaks vaenutegevuse ja peaks kokkulepetest kinni ning tagaks kummalgi pool piiri isolatsiooni jäänud inimestele turvalise läbipääsu, juurdepääsu ja liikumisvabaduse;
9. rõhutab, et ÜRO põhikirjale vastavaid rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtteid tuleb austada, ning nõuab, et rahvusvaheline kogukond säilitaks erapooletu lepitaja/vahendaja rolli ning hoiduks sõjalisest sekkumisest ja kumbagi poolt toetavast sõjalisest tegevusest, et saavutada Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel püsiv rahu ning seada kesksele kohale lepitus- ja desarmeerimisprotsess;
10. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suunama oma abi sõjalise abi andmise asemel peamiselt ühiskondlike struktuuride, eelkõige tervishoiu- ja haridussektori, arendamisse ning toiduga kindlustatuse ja toiduainetega varustatuse sõltumatuse saavutamiseks põllumajanduse toetamisse; kutsub sellega seoses ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni (milles osaleb praegu (2012. aasta märtsis) kokku 5533 vormikandjat (4913 sõdurit)) juhti tegema järeldusi missioonist Kongo Demokraatlikku Vabariiki, kus missiooni liikmed panid toime tõsiseid inimõiguste rikkumisi; nõuab väljaõppemissioonide ning tsiviil-sõjalise koostöö lõpetamist;
11. rõhutab, et Sudaani ja Lõuna-Sudaani inimestel on õigus oma loodusvarade üle ise otsustada; rõhutab, et loodusvarade demokraatlik majandamine ja neile õiglase juurdepääsu tagamine on piirkonnas elavate inimeste heaolu ning sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, et loodusvarade uurimist tuleb riiklikult reguleerida ja see peab olema läbipaistev; nõuab läbirääkimiste pidamist selle üle, kuidas naftatootmisest saadavat tulu õiglaselt ja mõlemale poolele vastuvõetavalt jagada;
12. kutsub rahvusvahelisi võlausaldajaid üles peatama viivitamatult ja täielikult kõikide Sudaani ja Lõuna-Sudaani võlgade tagasi nõudmine;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eriesindajale Lõuna-Sudaanis, Sudaani valitsusele, Lõuna-Sudaani valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele ja Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni esimehele.