RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Liidu poliitika seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga
6.6.2012 - (2012/2672(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
B7‑0296/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu poliitika kohta seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Iisraelis ja Palestiinas,
– võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2009. aasta, 13. detsembri 2010. aasta ja 18. juuli 2011. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse asjakohaseid ÜRO resolutsioone, eriti ÜRO Peaassamblee 1947. aasta resolutsiooni 181 ja 1948. aasta resolutsiooni 194 ning ÜRO Julgeolekunõukogu 1967. aasta resolutsiooni 242, 1973. aasta resolutsiooni 338, 2002. aasta resolutsiooni 1397, 2003. aasta resolutsiooni 1515 ja 2008. aasta resolutsiooni 1850,
– võttes arvesse 1993. aastal vastu võetud „Ajutise omavalitsuse korraldamise põhimõtete deklaratsiooni” (nn Oslo kokkulepe),
– võttes arvesse nn Lähis-Ida neliku avaldusi ja eelkõige 23. septembri 2011. aasta avaldust,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi 27 liikmesriigi välisministrid on avaldanud raporti, milles taunitakse Iisraeli poliitikat Jordani Läänekaldal ning nenditakse, et Iisraeli poliitika seab ohtu nn kahe riigi lahenduse;
B. arvestades, et Iisraeli välisministeerium on ELi raportis esitatud süüdistused tagasi lükanud ja selle dokumendi kohta kriitiliselt märkinud, et see ei aita rahuprotsessi edendada;
C. arvestades, et ELi raportis märgitakse, et Iisraeli asunike vägivald palestiinlaste vastu on suurenenud ning asunduste ehitamine on pärast 2010. aasta lõppu märgatavalt hoogustunud;
D. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu, ÜRO Peaassamblee, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Rahvusvaheline Kohus ja Genfi IV konventsiooni kõrged lepinguosalised on kõik seisukohal, et rahvusvahelise õiguse järgi on Iisraeli asunduste rajamine Iisraeli poolt okupeeritud territooriumidel ebaseaduslik,
E. arvestades, et teadaolevalt kasvas Iisraeli asunike palestiinlaste vastu suunatud ning palestiinlaste seas ohvreid nõudnud ja nende vara kahjustanud rünnakute hulk 2011. aastal ligi 35%;
F. arvestades vägivallajuhtumite sagenemist Läänekaldal; arvestades, et palestiinlased tapsid 2011. aastal kaheksa Iisraeli asunikku ja tekitasid vigastusi 37 asunikule;
G. arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud oma toetust kahe riigi lahendusele, mille puhul Iisraeli riik ning iseseisev, demokraatlik, terviklik ja elujõuline Palestiina riik eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus, ning arvestades, et EL on korduvalt kutsunud üles taasalustama Iisraeli ja palestiinlaste otseseid rahukõnelusi;
1. on seisukohal, et kahe riigi lahendus on endiselt optimaalne ja eelistatav lahendus, et tagada kestev rahu ja stabiilsus kõnealuses piirkonnas; osutab murelikult sellele, et poliitiliselt ja halduslikult on raske jagada Jeruusalemma nii, et see oleks nii Iisraeli kui ka tulevase Palestiina riigi pealinn;
2. tunnustab Palestiina omavalitsuse õigust valitseda ja kontrollida Läänekallast ning tunnustab ka Iisraeli ametvõimude õigust kaitsta oma julgeoleku ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve;
3. kutsub Iisraeli ametivõime üles järgima õigusriigi põhimõtteid, et reageerida Iisraeli asunduste rajamisele Iisraeli poolt okupeeritud aladel, ning täitma oma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest;
4. kinnitab oma toetust iisraellastele ja palestiinlastele, kelles tekitab nördimust poliitiliselt pingestatud olukord, mida nad päevast päeva peavad taluma, ning tunnistab, et enamik inimesi – enamik Iisraeli ja Palestiina kodanikke soovib ennekõike, et nende igapäevane elu kulgeks rahus ja julgeolekus;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Peaassamblee eesistujale, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule kogule.