Resolutsiooni ettepanek - B7-0303/2012Resolutsiooni ettepanek
B7-0303/2012

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid

    11.6.2012 - (2012/2678(RSP))

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    Joseph Daul fraktsiooni PPE nimel
    Hannes Swoboda fraktsiooni S&D nimel
    Guy Verhofstadt fraktsiooni ALDE nimel
    Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel
    Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel


    Menetlus : 2012/2678(RSP)
    Menetluse etapid istungitel

    B7‑0303/2012

    Euroopa Parlamendi resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta

    (2012/2678(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1],

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 311 ja 312,

    –   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel[2],

    –   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekuid pealkirjaga „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”,

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;

    B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest;

    C. arvestades, et eesistujariik Taani kavatseb esitada juunis kogunevale Euroopa Ülemkogule nn läbirääkimispaketi, milles pakutakse kõigi arutlusele tulevate küsimuste, kaasa arvatud tulude jaoks välja lahendusvõimalusi, kuid ei esitata veel ühtegi arvu;

    D. arvestades, et ülalnimetatud 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis sõnastas Euroopa Parlament järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks oma poliitilised prioriteedid, mis hõlmavad nii õigusloomet kui ka eelarvet, ning lõi sellega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatele läbirääkimistele tugeva aluse;

    E.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud mitmeaastased programmid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

    F.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud uute tõeliste omavahendite loomist;

    1.  rõhutab, et kuna 94% eelarveassigneeringutest on ette nähtud selleks, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning toetada ELi ülemaailmset rolli, on ELi eelarve puhul tegemist suure võimendusefektiga investeerimiseelarvega; rõhutab, et kuigi ELi eelarve suurus on piiratud − see moodustab ELi avaliku sektori kulutustest ainult 2% −, aitab see ühiselt kokku lepitud ELi poliitilisi eesmärke saavutada, sest see koondab rahalisi vahendeid, aitab protsesse kiirendada, annab mastaabisäästu ning avaldab piiriülest mõju; on kindlalt veendunud, et ELi eelarve on väga võimas vahend, mille abil suurendada Euroopa Liidu jaoks väärtuslikke strateegilisi investeeringuid ja juhtida Euroopa majandus tagasi õigele teele, st tagada majanduskasv ja tööhõive ning edendada ühtlasi kogu ELis majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab seetõttu, et samal ajal, kui liikmesriikide eelarvete suhtes kohaldatakse konsolideerimismeetmeid, peab ELi eelarve täitma strateegilist rolli;

    2.  tuletab meelde, et 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis võttis Euroopa Parlament ülekaaluka häälteenamusega vastu 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni raporti, milles esitatud seisukohad on endiselt kehtivad ning millele parlament järgmise, st 2014.−2020. aasta finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel toetub; kordab, et ELi poliitilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui Euroopa Liidul puudub stabiilne eelarve, millest piisavalt vahendeid eraldada; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020”, mille kõik 27 liikmesriiki on heaks kiitnud, peaks aitama ELil kriisist taastuda ja tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule tugevamaks muutuda; kordab, et ei poolda ühtegi ettepanekut, mis takistaks liidul oma ülesandeid ja poliitilisi kohustusi täita või uusi kohustusi võtta;

    3.  rõhutab, et aluslepingu kohaselt peavad tõelistest omavahenditest saadav tulu ja kavandatud kulutused ELi eelarves tasakaalus olema; märgib, et Euroopa Parlament ei ole nõus järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat määrust heaks kiitma, kui omavahendite süsteemi muutmise kohta ei saavutata poliitilist kokkulepet, millega kaotatakse praegused tagasimaksed ja muud korrektsioonimehhanismid ning tagatakse suurem läbipaistvus, õiglus ja jätkusuutlikkus; tunneb heameelt seadusandlike ettepanekute üle, mille komisjon 29. juuni 2011. aastal omavahendite süsteemi muutmise kohta tegi, sh ettepanekud uute omavahendite ehk finantstehingumaksu ja uue ELi käibemaksuvahendi kohta, mille tulemusel peaks liikmesriikide poolt makstavate rahvakogutulul põhinevate omavahendite osa vähenema ELi eelarves 2020. aastaks 40%-ni ning mis peaks sel viisil liikmesriikide konsolideerimispingutustele kaasa aitama;

    4.  on seisukohal, et makromajanduslikku olukorda ja kogu maailmas toimuvatest muutustest tulenevaid probleeme arvestades ning ELi rahaliste vahendite paremaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks peab 2014.−2020. aasta finantsraamistik nii rubriikide sees ja vahel toimuvaks raha ümberpaigutamiseks kui ka finantsraamistiku raames ühest aastast teise ülekandmiseks suuremat paindlikkust võimaldama, et eelarvevahendeid oleks võimalik muutuvate olude ja prioriteetidega kooskõlla viia; toonitab, et ELi eelarve peab olema ühtne, ning rõhutab, et kõik ELi poliitikavaldkonnad ja programmid peaks koos vastavate rahaliste vahenditega mitmeaastases finantsraamistikus sisalduma, sest see aitaks suurendada läbipaistvust, prognoositavust ja vastutust;

    5.  nõuab tungivalt, et enne kui nõukogu hakkab taotlema parlamendilt aluslepingu artikli 312 kohaselt ametlikult nõusolekut mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse kohta, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu üldasjade nõukogu koosseisus Euroopa Ülemkogus heakskiidetud poliitiliste seisukohtade üle läbirääkimisi; rõhutab, et läbirääkimised, mida peetakse mitmeaastaseid programme puudutavate seadusandlike ettepanekute üle, toimuvad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning need lõpetatakse siis, kui programmidele eraldatavate rahastamispakettide kohta on kokkulepe saavutatud; on otsustanud kasutada vajaduse korral täielikult ära aluslepingu sätteid, millega nähakse ette parlamendilt nõusoleku taotlemine ja seadusandlikust tavamenetlusest parlamendi jaoks tulenevad õigused;

    6.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgid ja poliitikavaldkonnad tuleks kokku leppida enne neile rahaliste vahendite eraldamist, ning rõhutab, et enne rahaliste vahendite eraldamist ja kogu mitmeaastase finantsraamistiku paketti hõlmavate lõplike kohanduste tegemist peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu pidama läbirääkimisi kõigi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud küsimuste üle; järgib seejuures põhimõtet, et enne kui ei saavutata terviklikku kokkulepet, ei saa kokkuleppele jõudmisest rääkida;

    7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.