Menetlus : 2012/2684(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0304/2012

Esitatud tekstid :

B7-0304/2012

Arutelud :

PV 13/06/2012 - 18
CRE 13/06/2012 - 18

Hääletused :

PV 14/06/2012 - 11.9
CRE 14/06/2012 - 11.9

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0261

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 121kWORD 1330k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0304/2012
11.6.2012
PE489.334v01-00
 
B7-0304/2012

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Naiste suguelundite moonutamise lõpetamine (2012/2684(RSP))


Marina Yannakoudakis, Konrad Szymański, Martin Callanan, Daniel Hannan, James Nicholson, Malcolm Harbour, Edvard Kožušník, Valdemar Tomaševski, Julie Girling fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta (2012/2684(RSP))  
B7‑0304/2012

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse aruandeid, mis on koostatud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni (CEDAW) ja selle fakultatiivprotokolli raames, ning piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse kohta Euroopa Liidus(1),

–   võttes arvesse WHO 2010. aasta aruannet „Global strategy to stop health acre providers from performing female genital mutilation”,

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 5. detsembri 2012. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta,

–   võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 8. märtsi 2010. aasta järeldusi naistevastase vägivalla kaotamise kohta Euroopa Liidus ja nõukogu üleskutset rahvusvahelise lähenemisviisi loomiseks naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemiseks,

–   võttes arvesse oma 5. märtsi 2011. aasta resolutsiooni A7‑065/2011 naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on korvamatu ja heastamatu kuritarvitus, mille all praegu kannatab 140 miljonit naist ja tütarlast, ning arvestades, et igal aastal ähvardab samasugune saatus veel kolme miljonit tütarlast;

B.  arvestades, et Euroopas elab 500 000 naist, kelle suguelundid on moonutatud, ja et sama saatus ohustab 180 000 tütarlast, ja arvestades, et asjatundjate hinnangul on need arvud alahinnatud ega hõlma teise põlvkonna ja registreerimata rändajaid;

C. arvestades, et mis tahes naiste suguelundite moonutamise vorm on naistevastase vägivalla akt, mida panevad toime nii mehed kui ka naised, ja mis kujutab endast nende põhiõiguste rikkumist, eelkõige isikupuutumatuse ning füüsilise ja vaimse tervise õiguse rikkumist;

D. arvestades, et naiste suguelundite moonutamine kahjustab selle üle elanud naiste ja tütarlaste füüsilist ja vaimset tervist väga tõsiselt ja pöördumatult lühemas ja pikemas perspektiivis ning on raske kallalekippumine nende isikule ja isikupuutumatusele, mis võib mõningatel juhtudel lõppeda surmaga;

1.  kutsub ÜRO Peaassambleed üles võtma 67. istungjärgul vastu resolutsiooni kogu maailmas naiste suguelundite moonutamise keelu kohta, ergutades liikmesriike tegema koostööd kõnealuse kahjustava tava lõpetamiseks;

2.  kutsub rahvusvahelist üldsust, asjaomaseid ÜRO üksusi ja kodanikuühiskonda üles aktiivselt toetama rahaliste vahendite eraldamisega sihtotstarbelisi innovaatilisi programme ning levitama parimaid tavasid, mis puudutavad selliste kaitset vajavate tütarlaste (sealhulgas need, kelle suguelundid on moonutatud) vajadusi ja prioriteete, kellel on raske pääseda ligi teenustele ja programmidele;

3.  täheldab, et kuna suguelundite moonutamine viiakse enamasti läbi noorte, lapseealiste kuni 15aastaste tütarlaste puhul, on see lapse õiguste rikkumine; kordab, et kõik 27 ELi liikmesriike on kohustunud kaitsma lapse õigusi ÜRO lapse õiguste konventsiooni raames;

4.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon pööraks naiste suguelundite moonutamisele erilist tähelepanu naistevastase vägivallaga võitlemise üldstrateegia ning ELi lapse õiguste tegevuskava raamistikus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustuskindlaid meetmeid nimetatud ebaseadusliku tavaga võitlemiseks;

5.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel tunnistanud naiste suguelundite moonutamise tava kuriteoks riigi tasandil, seda teeksid ning annaksid kohtu alla kõik naiste suguelundite moonutajad või need, kes vastutavad tütarlaste viimise eest väljapoole ELi, kus seda tava praktiseeritakse;

6.  märgib, et tunneb sügavat muret tõendite pärast, mille kohaselt viivad kahjustavat ja vahetevahel surmaga lõppevat naiste suguelundite moonutamist läbi meditsiinitöötajad, justkui oleks see raviprotseduur;

7.  taotleb, et ÜRO peasekretär tagaks, et kõik ÜRO süsteemi asjakohased organisatsioonid ja ametid, eelkõige ÜRO Lastefond, ÜRO Rahvastikufond, Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, ÜRO Naistearengu Fond, ÜRO Arenguprogramm ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo võtaksid individuaalselt ja kollektiivselt vastavalt vajadusele ja kooskõlas riigisiseste prioriteetidega riigipõhistes programmides arvesse tütarlaste õigust olla kaitstud suguelundite moonutamise eest, et veelgi tugevdada oma vastavasisulisi jõupingutusi;

8.  toonitab, et teadlikkuse suurendamine, kogukonna mobiliseerimine, haridus ja koolitus on vajalikud tagamaks, et kõik peamised osalised, riigiametnikud, sh õiguskaitse- ja kohtuametnikud, tervishoiutöötajad, usu- ja kogukonnajuhid, õpetajad, tööandjad, elukutselised ajakirjanikud ja need, kes töötavad tütarlastega vahetult, samuti lapsevanemad, perekonnad ja kogukonnad, teeksid tööd, et kaotada tütarlapsi negatiivselt mõjutavad hoiakud ja kahjulikud tavad;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid oma tervisealase teabe süsteeme jälgimaks Euroopa tervishoiusüsteemi raames paljusid tütarlapsi ja naisi, kelle suguelundid on moonutatud;

10. toonitab, et tuleb toetada kodanikuühiskonda ja eelkõige naiste organisatsioone, kes tegutsevad oma kogukondades naistevastase vägivalla (sealhulgas naiste suguelundite moonutamise) lõpetamise nimel;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 117E, 6.5.2010, lk 52.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika